Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pinnakate

Index Pinnakate

Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

27 suhted: Aluspõhi, Eesti, Järv, Jõgi, Kiht (geoloogia), Kvaternaar, Lääne-Eesti, Lähtekivim (mullateadus), Liiv, Loopealne, Mandrijää, Moreen, Muld, Paekivi, Põhja-Eesti, Pealiskord, Purdsete, Rändkivi, Rändrahn, Rõuge ürgorg, Regoliit, Savi, Setend, Soo, Turvas, Vesi, Viirsavi.

Aluspõhi

Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.

Uus!!: Pinnakate ja Aluspõhi · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Pinnakate ja Eesti · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Pinnakate ja Järv · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Pinnakate ja Jõgi · Näe rohkem »

Kiht (geoloogia)

Kiht on selgelt eristuvate kihipindadega litoloogiliselt ühtlane ning suure lateraalse ulatusega kivimkeha.

Uus!!: Pinnakate ja Kiht (geoloogia) · Näe rohkem »

Kvaternaar

Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.

Uus!!: Pinnakate ja Kvaternaar · Näe rohkem »

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.

Uus!!: Pinnakate ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »

Lähtekivim (mullateadus)

Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.

Uus!!: Pinnakate ja Lähtekivim (mullateadus) · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Pinnakate ja Liiv · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Pinnakate ja Loopealne · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Pinnakate ja Mandrijää · Näe rohkem »

Moreen

Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.

Uus!!: Pinnakate ja Moreen · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Pinnakate ja Muld · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Pinnakate ja Paekivi · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Pinnakate ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Pealiskord

Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.

Uus!!: Pinnakate ja Pealiskord · Näe rohkem »

Purdsete

liustiku pealetungi punakaspruun moreen Purdsete on pude kulutuse tagajärjel tekkinud mitmesuguse suuruse ja koostisega sete.

Uus!!: Pinnakate ja Purdsete · Näe rohkem »

Rändkivi

Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.

Uus!!: Pinnakate ja Rändkivi · Näe rohkem »

Rändrahn

migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.

Uus!!: Pinnakate ja Rändrahn · Näe rohkem »

Rõuge ürgorg

Rõuge ürgorg on ürgorg Haanja kõrgustiku loodeserval Võru maakonnas.

Uus!!: Pinnakate ja Rõuge ürgorg · Näe rohkem »

Regoliit

Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.

Uus!!: Pinnakate ja Regoliit · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Pinnakate ja Savi · Näe rohkem »

Setend

Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.

Uus!!: Pinnakate ja Setend · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Pinnakate ja Soo · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Pinnakate ja Turvas · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Pinnakate ja Vesi · Näe rohkem »

Viirsavi

Pleistotseeni viirsavi Kanadas Viirsavi (inglise k varved clay) on liustikuesistes jääjärvedes tekkinud kihiline sete.

Uus!!: Pinnakate ja Viirsavi · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kvaternaarisete, Kvaternaarisetted.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »