Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Pinnaplasmonid

Index Pinnaplasmonid

Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse pinnaplasmon-polaritonideks. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda Plasma võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks.

58 suhted: Absorptsioon, Andmeside, Andur, Biokeemia, Bosonid, Dielektrik, Difraktsioon, Dispersioon, Elektrilaeng, Elektriline konstant, Elektrisignaal, Elektriväli, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elementaarlaeng, Energia, Footon, Fresneli valemid, Harmooniline võnkumine, Impulsi jäävuse seadus, Infrapunakiirgus, Intensiivsus, Intensiivsus (füüsika), Ioon, Kiirgus, Koherentsed lained, Kontsentratsioon, Kvaasiosake, Kvant, Lainearv, Lainepikkus, Laser, Maxwelli võrrandid, Metallid, Mikroskoop, Nanomeeter, Optika, Peegeldumine, Peegeldustegur, Plasma, Plasmavõnked, Polariton, Prisma, Resonants, Ringsagedus, Sagedus, SI, Signaal, Spektroskoopia, Spinn, ..., Suhteline dielektriline läbitavus, Täielik sisepeegeldus, Ultraviolettkiirgus, Vaakum, Valgus, Valguse kiirus, Valguskaabel, 1957. Laienda indeks (8 rohkem) »

Absorptsioon

Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Absorptsioon · Näe rohkem »

Andmeside

Andmesidevõrk Andmeside (ka andmesiire või digitaalside) on arvutikõlblikuks kodeeritud teabe edastus kooskõlas andmeedastust ja andmevahetuse koordineerimist reguleerivate reeglitega.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Andmeside · Näe rohkem »

Andur

Anduri üldine plokkskeem Andur, mida kasutatakse põlevate gaaside (nt metaani) tuvastamiseks Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, kiiruse vms) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Andur · Näe rohkem »

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Biokeemia · Näe rohkem »

Bosonid

Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Bosonid · Näe rohkem »

Dielektrik

Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Dielektrik · Näe rohkem »

Difraktsioon

Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Difraktsioon · Näe rohkem »

Dispersioon

Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Dispersioon · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektriline konstant

Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Elektriline konstant · Näe rohkem »

Elektrisignaal

Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Elektrisignaal · Näe rohkem »

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Elektriväli · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Elektron · Näe rohkem »

Elementaarlaeng

Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Energia · Näe rohkem »

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Footon · Näe rohkem »

Fresneli valemid

Fresneli valemid on matemaatilised seosed, mis kirjeldavad kahe isotroopse dielektriku lahutuspinnale langeva elektromagnetlaine amplituudi muutust peegeldumisel ja murdumisel.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Fresneli valemid · Näe rohkem »

Harmooniline võnkumine

Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Harmooniline võnkumine · Näe rohkem »

Impulsi jäävuse seadus

Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Impulsi jäävuse seadus · Näe rohkem »

Infrapunakiirgus

Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »

Intensiivsus

Intensiivsus on millegi pingsus, tõhusus, tugevus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Intensiivsus · Näe rohkem »

Intensiivsus (füüsika)

Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Intensiivsus (füüsika) · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Ioon · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Kiirgus · Näe rohkem »

Koherentsed lained

Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Koherentsed lained · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Kvaasiosake

Kvaasiosakeseks ja kollektiivseteks ergastusteks nimetatakse osakestefüüsikas paljudest osakestest koosneva süsteemi häiritusi, mis käituvad nagu elementaarosakesed.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Kvaasiosake · Näe rohkem »

Kvant

Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Kvant · Näe rohkem »

Lainearv

Joonisel mahub meetrisse laine kaks perioodi, seega on lainepikkus 0,5 m ja lainearv 2 m−1 Lainearv on monokromaatilise laine lainepikkuse pöördväärtus, ühik 1/m või rad/m.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Lainearv · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Laser

Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Laser · Näe rohkem »

Maxwelli võrrandid

Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Metallid · Näe rohkem »

Mikroskoop

stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Mikroskoop · Näe rohkem »

Nanomeeter

Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Nanomeeter · Näe rohkem »

Optika

Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Optika · Näe rohkem »

Peegeldumine

Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Peegeldumine · Näe rohkem »

Peegeldustegur

Peegeldustegur on peegeldunud kiirgusvoo või valgusvoo ja langeva voo jagatis antud tingimustel.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Peegeldustegur · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Plasma · Näe rohkem »

Plasmavõnked

Plasmavõnked ehk Langmuiri lained (Ameerika füüsiku ja keemiku Irving Langmuiri järgi) on kiired muutused laengujaotuses, mis on tingitud elektronide võnkumisest kuloonilises väljas.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Plasmavõnked · Näe rohkem »

Polariton

Polaritonide dispersioon GaP-s. Punasega on toodud vastastikmõjus olevate foononite ja footonite dispersioonikõverad ja mustaga vastavate polaritonide dispersioonikõverad (ülalt alla: ülemine polariton, LO foonon, alumine polariton). Polariton on kvaasiosake, mis moodustub elektromagnetkiirguse (footonite) ja aine polaarsete ergastuse vastastikmõju tulemusena.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Polariton · Näe rohkem »

Prisma

Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Prisma · Näe rohkem »

Resonants

Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Resonants · Näe rohkem »

Ringsagedus

Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Ringsagedus · Näe rohkem »

Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Sagedus · Näe rohkem »

SI

pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja SI · Näe rohkem »

Signaal

Signaal (ladina keeles signum märk) on tavatähenduses akustilise või optilise märguande kujul esitatud kokkuleppelise sisuga informatsioon.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Signaal · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Spinn · Näe rohkem »

Suhteline dielektriline läbitavus

Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Suhteline dielektriline läbitavus · Näe rohkem »

Täielik sisepeegeldus

Valguskiirte peegeldumine ja murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast (n1) hõredamasse keskkonda (n2).*Kui valguskiire langemisnurk θ3 on suurem kui täieliku peegeldumise piirnurk θc, toimub täielik peegeldumine (punased kiired).*Kui valguskiire langemisnurk on täieliku peegeldumise piirnurgaga võrdne, kulgeb kiir küll piki keskkondade lahutuspinda (murdumisnurk θ2 90°), kuid peegeldub siiski täielikult (kollased kiired).*Piirnurgast väiksema nurga θ1 all langev valgus osaliselt murdub ja osaliselt peegeldub (joonisel pole peegelduvat osa näidatud). Täielik sisepeegeldus (lühemalt täielik peegeldus) on valguse peegeldumine kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnal, kui valguskiir kulgeb optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse (näiteks veest või klaasist õhku) ja seejuures on valguskiire langemisnurk suurem kui täieliku peegeldumise piirnurk või sellega võrdne.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Täielik sisepeegeldus · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Vaakum

Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Vaakum · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Valgus · Näe rohkem »

Valguse kiirus

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Valguse kiirus · Näe rohkem »

Valguskaabel

TOSLINKi valguskaabel digitaalse helisignaali edastamiseks Kiudoptiline maakaabel valgusjuhtmed (optilised kiud) Fotol paistab optilise kiukimbu ots (50 000 paralleelset kiudu 24-mikromeetrise sammuga), mille teine ots on paigutatud kergelt fokuseeritud laserkiirde. Kujutise muudab tähelepanuväärseks keskset laserkiirt ümbritsev hajuva valguse spektrimüra ja sellest näiliselt lähtuvad vihud, mis koos tekitavad ruumilisuse illusiooni Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja Valguskaabel · Näe rohkem »

1957

1957.

Uus!!: Pinnaplasmonid ja 1957 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pinnaplasmon.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »