27 suhted: Ants Viires, Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Esiaeg, Harilik mänd, Kask, Küünal, Kiin, Laast, Läänemurre, Lõmm, Lõunaeesti keeled, Parred, Põhja-Euroopa, Petrooleumilamp, Pilak, Pilakujalg, Rehetuba, Saarte murre, Soome, Tõrvik, Tuletikk, Veliki Novgorod, 11. sajand, 12. sajand, 19. sajand.
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Peerg ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Peerg ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Peerg ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Peerg ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Peerg ja Esiaeg · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Peerg ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Peerg ja Kask · Näe rohkem »
Küünal
Põlev küünal Küünal on kütteainest ja sellesse paigutatud tahist koosnev põletamisvahend, mida kasutatakse valgustamiseks ja vahel ka soojendamiseks.
Uus!!: Peerg ja Küünal · Näe rohkem »
Kiin
Põdra-ninakiin (''Cephenemyia ulrichii'') Niibi raba lähistel Kiinid on siseparasiitsed kärbseid meenutavad putukad, kes biosüstemaatiliselt kuuluvad mitmesse sugukonda.
Uus!!: Peerg ja Kiin · Näe rohkem »
Laast
Käsitsi lõigatud kuusest katusepilpad ehk -laastud Kõrvemaal 2021 Laast on lõiketöötlemisel eralduv peenestatud materjal.
Uus!!: Peerg ja Laast · Näe rohkem »
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Uus!!: Peerg ja Läänemurre · Näe rohkem »
Lõmm
Lõmm oli paari küünra ehk veidi üle meetri pikkune kuiv puuhalg või pakulõhendik, millest kisti peergusid taluruumide valgustuse tagamiseks.
Uus!!: Peerg ja Lõmm · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Peerg ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Parred
Parred ehk reheparred olid peened latid (palgid), mis olid asetatud rehetoa laealustele aampalkidele ehk taladele (lõsnadele) vilja kuivatamiseks sügisel pärast koristust ja enne viljapeksu.
Uus!!: Peerg ja Parred · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Peerg ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Petrooleumilamp
Petrooleumilamp on valgusti, milles kasutatakse valgustamiseks petrooleumi põlemisel vabanevat keemilist energiat.
Uus!!: Peerg ja Petrooleumilamp · Näe rohkem »
Pilak
Pilak (ka tulekäpp, tuleraud (läänemurdes ja keskmurdes); peerupiht (Pärnumaal ja Viljandimaal); piiruraud (saarte murdes) oli rauast, harvemini puust klamber põlevate peergude hoidmiseks. Oli tuntud igal pool, kus kasutati peeruvalgustust.
Uus!!: Peerg ja Pilak · Näe rohkem »
Pilakujalg
Pilakujalg, ka tulejalg (samuti peerujalg põhjaeesti murretes; pirrupiht lõunaeesti murretes; aga ka pirrujaak, tulehammas, tulerind jne) oli eriline tulejalg peergude kinnitamiseks.
Uus!!: Peerg ja Pilakujalg · Näe rohkem »
Rehetuba
Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.
Uus!!: Peerg ja Rehetuba · Näe rohkem »
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Uus!!: Peerg ja Saarte murre · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Peerg ja Soome · Näe rohkem »
Tõrvik
Tõrvikut kandvad briti poisid (2005) Tõrvik on käes hoitav lahtise tulega valgusallikas.
Uus!!: Peerg ja Tõrvik · Näe rohkem »
Tuletikk
Põlev tuletikk Tuletikk on vahend tule süütamiseks.
Uus!!: Peerg ja Tuletikk · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Peerg ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Peerg ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Peerg ja 12. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Peerg ja 19. sajand · Näe rohkem »