Kiiremini kui brauser!
74 suhted: Aafrika, Akko, Aleksandria, Şūr, Baleaarid, Bütsants, De facto, Elba, Esimene ristisõda, Firenze Vabariik, Galeer, Genova vabariik, Gregorius VII, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Itaalia, Itaalia keel, Kairo, Kartaago, Kastiilia, Kõrgkeskaeg, Konstantinoopol, Korsika, Ladina keel, Latakia, Liibanon, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Palermo, Palestiina, Püha Jüri rist, Püha maa, Pisa, Pisa torn, Porto Pisano, Reggio Calabria, Rodrigo Díaz de Vivar, Roger I, Saratseenid, Süüria, Sitsiilia, Sitsiilia emiraat, Türreeni meri, Toscana, Toscana mark, Tuneesia, Urbanus II, Vahemeri, Valencia, Veneetsia vabariik, Yafo, ..., 10. sajand, 1005, 1016, 1030, 1035, 1051, 1052, 1060, 1063, 1077, 1085, 1087, 1088, 1092, 1099, 11. sajand, 1113, 1115, 12. sajand, 1284, 1290, 1399, 1402, 1406. Laienda indeks (24 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Uus!!: Pisa vabariik ja Aafrika · Näe rohkem »
Akko
Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Akko · Näe rohkem »
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Uus!!: Pisa vabariik ja Aleksandria · Näe rohkem »
Şūr
Şūr on sadamalinn Liibanoni lõunaosas ja Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.
Uus!!: Pisa vabariik ja Şūr · Näe rohkem »
Baleaarid
Baleaarid (ka Baleaari saared, Baleaari saarestik) on saarestik ja Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Baleaarid · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Pisa vabariik ja Bütsants · Näe rohkem »
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Uus!!: Pisa vabariik ja De facto · Näe rohkem »
Elba
Elba asendikaart Elba saar lennukilt vaadatuna Elba (ladina keeles Ilva, etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lähedal, Korsikast idas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Elba · Näe rohkem »
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Uus!!: Pisa vabariik ja Esimene ristisõda · Näe rohkem »
Firenze Vabariik
Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.
Uus!!: Pisa vabariik ja Firenze Vabariik · Näe rohkem »
Galeer
Prantsuse galeer Galeer (itaalia sõnast galera) on aerude ja purjede abil liikuv puidust laev, mida kasutati alates 2. aastatuhandest eKr kuni 18. sajandini peamiselt sõja-, aga ka kaubalaevana.
Uus!!: Pisa vabariik ja Galeer · Näe rohkem »
Genova vabariik
Genova vabariik (itaalia: Repubblica di Genova, liguuria: Repúbrica de Zêna) oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 Liguurias Itaalia looderannikul, hõlmates Korsikat aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.
Uus!!: Pisa vabariik ja Genova vabariik · Näe rohkem »
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Uus!!: Pisa vabariik ja Gregorius VII · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Pisa vabariik ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Pisa vabariik ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Kairo
Kairo kesklinn Kairo (araabia keeles القاهرة Al-Qāhirah 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn.
Uus!!: Pisa vabariik ja Kairo · Näe rohkem »
Kartaago
Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Kartaago · Näe rohkem »
Kastiilia
Kastiilia lipp Kastiilia (hispaania Castilla) on ajalooline piirkond Hispaanias.
Uus!!: Pisa vabariik ja Kastiilia · Näe rohkem »
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Uus!!: Pisa vabariik ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Pisa vabariik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Korsika
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Korsika · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Pisa vabariik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Latakia
thumb Latakia on linn Süürias, riigi tähtsaim sadamalinn ja Latakia provintsi pealinn.
Uus!!: Pisa vabariik ja Latakia · Näe rohkem »
Liibanon
Liibanon Liibanon on riik Lähis-Idas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Liibanon · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Pisa vabariik ja Normannid · Näe rohkem »
Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.
Uus!!: Pisa vabariik ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Uus!!: Pisa vabariik ja Palermo · Näe rohkem »
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Uus!!: Pisa vabariik ja Palestiina · Näe rohkem »
Püha Jüri rist
Inglismaa lipul Püha Jüri rist on servadeni ulatuvate haaradega punane rist valgel põhjal.
Uus!!: Pisa vabariik ja Püha Jüri rist · Näe rohkem »
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Uus!!: Pisa vabariik ja Püha maa · Näe rohkem »
Pisa
Pisa on linn ja ühtlasi vald Itaalias Toscana maakonnas, Pisa provintsi halduskeskus.
Uus!!: Pisa vabariik ja Pisa · Näe rohkem »
Pisa torn
Pisa torn (itaalia keeles La Torre di Pisa), tuntud ka kui viltune Pisa torn (itaalia keeles Torre pendente di Pisa), on Pisa katedraali eraldiseisvana ehitatud kampaniil ehk kellatorn.
Uus!!: Pisa vabariik ja Pisa torn · Näe rohkem »
Porto Pisano
Pisa meresadama Porto Pisano reljeef Pisa tornil. Porto Pisano (tuntud ka nimega Triturrita).
Uus!!: Pisa vabariik ja Porto Pisano · Näe rohkem »
Reggio Calabria
Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.
Uus!!: Pisa vabariik ja Reggio Calabria · Näe rohkem »
Rodrigo Díaz de Vivar
Philipp Foltz "El Cid" Rodrigo (või Ruy) Díaz de Vivar (hispaaniakeelsete hüüdnimedega El Cid Campeador 'Võitleja Cid', El Campeador 'Võitleja'; eesti keeles ka Cid; 1043 Burgos – 10. juuli 1099 Valencia) oli Hispaania rahvuskangelane ja vabadusvõitleja Kastiilias.
Uus!!: Pisa vabariik ja Rodrigo Díaz de Vivar · Näe rohkem »
Roger I
Roger I Cerami lahingus (1063), kus ta oli võidukas 35 000 saratseeni vastu Roger I (u 1031...1040 – 22. juuni 1101), hüüdnimed Bosso ja Suur krahv, oli normanni Hauteville soost Sitsiilia krahv aastatel 1071–1101.
Uus!!: Pisa vabariik ja Roger I · Näe rohkem »
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Uus!!: Pisa vabariik ja Saratseenid · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Pisa vabariik ja Süüria · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Pisa vabariik ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Sitsiilia emiraat
Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.
Uus!!: Pisa vabariik ja Sitsiilia emiraat · Näe rohkem »
Türreeni meri
Türreeni meri (itaalia Mar Tirreno, Tirreno; korsika ja sardi Mare Tirrenu: sitsiilia Mari Tirrenu; prantsuse Mer Tyrrhénienne) on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool.
Uus!!: Pisa vabariik ja Türreeni meri · Näe rohkem »
Toscana
Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.
Uus!!: Pisa vabariik ja Toscana · Näe rohkem »
Toscana mark
Toscana või Tuscia mark (või markkrahvkond või markiikond) oli piirimark Kesk-Itaalias, mis piirnes Kirikuriigiga lõunas ja idas, Liguuria merega läänes ning Itaalia kuningriigi riismetega põhjas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Toscana mark · Näe rohkem »
Tuneesia
Tuneesia on riik Põhja-Aafrikas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Tuneesia · Näe rohkem »
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Uus!!: Pisa vabariik ja Urbanus II · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Pisa vabariik ja Vahemeri · Näe rohkem »
Valencia
Valencia ehk València on linn Hispaania idaosas Vahemere rannikul, Valencia autonoomse piirkonna pealinn.
Uus!!: Pisa vabariik ja Valencia · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Pisa vabariik ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Yafo
Vahemerele Yafos Yafo (Vanas Testamendis Jaafo; Uues Testamendis Joppe; heebrea יָפוֹ Yafo; araabia يافا Yāfā) on ajalooline linn Iisraeli põhjaosas Vahemere rannikul, Tel Avivist lõunas.
Uus!!: Pisa vabariik ja Yafo · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Pisa vabariik ja 10. sajand · Näe rohkem »
1005
1005.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1005 · Näe rohkem »
1016
1016.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1016 · Näe rohkem »
1030
1030.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1030 · Näe rohkem »
1035
1035.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1035 · Näe rohkem »
1051
1051.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1051 · Näe rohkem »
1052
1052.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1052 · Näe rohkem »
1060
1060.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1060 · Näe rohkem »
1063
1063.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1063 · Näe rohkem »
1077
1077.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1077 · Näe rohkem »
1085
1085.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1085 · Näe rohkem »
1087
1087.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1087 · Näe rohkem »
1088
1088.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1088 · Näe rohkem »
1092
1092.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1092 · Näe rohkem »
1099
1099.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1099 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Pisa vabariik ja 11. sajand · Näe rohkem »
1113
1113.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1113 · Näe rohkem »
1115
1115.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1115 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Pisa vabariik ja 12. sajand · Näe rohkem »
1284
1284.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1284 · Näe rohkem »
1290
1290.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1290 · Näe rohkem »
1399
1399.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1399 · Näe rohkem »
1402
1402.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1402 · Näe rohkem »
1406
1406.
Uus!!: Pisa vabariik ja 1406 · Näe rohkem »
