Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Piusa liivakivipaljandid

Index Piusa liivakivipaljandid

Härma alumine müür on üks Piusa jõe äärsetest liivakivipaljanditest. Piusa liivakivipaljandid (ka: Piusa müürid) on Piusa jõe orus olevad liivakivipaljandid (võru keeles: müürid).

8 suhted: Härma Alumine müür, Härma Mäemine müür, Kalmetumägi, Liivakivipaljand, Make müür, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, Piusa jõgi, Võru keel.

Härma Alumine müür

Härma Alumine müür talvel. Härma alumine müür suvel. Härma Alumine müür (ka Kõlgusniidu müür, Kõlksniidu müür, Rokina müür) on kuni 20,5 meetri kõrgusele ulatuv liivakivipaljand Piusa jõe paremkaldal.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Härma Alumine müür · Näe rohkem »

Härma Mäemine müür

Härma Mäemine müür (märts 2008) Härma Mäemine müür Härma Mäemine müür ehk Keldri müür (ka Keldre müür) on liivakivipaljand Piusa jõe kaldal.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Härma Mäemine müür · Näe rohkem »

Kalmetumägi

Kalmõtumüür Piusa jõel Kalmetumägi (võru keeles Kalmõtumüür) on paljand Piusa jõel.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Kalmetumägi · Näe rohkem »

Liivakivipaljand

Tori põrgu kaitsealal paiknev Kesk-Devoni liivakivipaljand. Liivakivipaljand Saesaare paisjärve kaldal. Liivakivipaljand paljand, kus avaneb liivakivi.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Liivakivipaljand · Näe rohkem »

Make müür

Make müür (ka Möldre müür) on kuni 12 meetri kõrgusele ulatuv liivakivipaljand Piusa jõe kaldal, kalda kõrgus on kuni 17 meetrit.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Make müür · Näe rohkem »

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala

Härma Mäemine müür Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub Võru maakonnas Võru ja Setomaa valla territooriumil.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala · Näe rohkem »

Piusa jõgi

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Piusa jõgi · Näe rohkem »

Võru keel

Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Uus!!: Piusa liivakivipaljandid ja Võru keel · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Piusa jõe liivakivipaljandid, Piusa jõe müürid, Piusa müürid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »