Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pjotr Šuiski

Index Pjotr Šuiski

Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

39 suhted: Aluliina ordulinnus, Andrei Kurbski, Bojaar, Eberhard von Syburg zu Wischlingen, Gotthard Kettler, Ivan Julm, Jeruusalemma mäe lahing, Koadjuutor, Laiuse ordulinnus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Liivimaa-Moskva sõda, Mikołaj Radziwiłł Must, Moskva, Moskva tsaaririik, Põltsamaa ordulinnus, Połack, Rakvere ordulinnus, Rõngu vasallilinnus, Tallinn, Tartu, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopkond, Vassili Vassiljevitš Šuiski, Vastseliina piiskopilinnus, Vene-Liivi sõda, Viljandi ordulinnus, Viljandi piiramine (1560), Vilnius, Vojevood, Wilhelm Fürstenberg, 1550, 1558, 1559, 1560, 1563, 1564, 26. jaanuar.

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg – "Maarjalinnus") on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »

Andrei Kurbski

Andrei Mihhailovitš Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »

Bojaar

Vene bojaarid 16.-17. sajandil. Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Bojaar · Näe rohkem »

Eberhard von Syburg zu Wischlingen

Eberhard von Syburg zu Wischlingen (ka Ebert von Siborch; surnud 9. veebruaril 1560) oli Liivi ordu liige ja viimane Aluliina komtuur.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Eberhard von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jeruusalemma mäe lahing

Jeruusalemma mäe lahing toimus Liivi sõja ajal 11. septembril 1560.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Jeruusalemma mäe lahing · Näe rohkem »

Koadjuutor

Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Koadjuutor · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Liivimaa-Moskva sõda · Näe rohkem »

Mikołaj Radziwiłł Must

Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Mikołaj Radziwiłł Must · Näe rohkem »

Moskva

Moskva vaatamisväärsusi Moskva on Venemaa pealinn.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Połack · Näe rohkem »

Rakvere ordulinnus

Linnuse varemed Läänemüür koos tornidega Konvendi sisehoov, Rakvere linnuse varemed Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Rakvere ordulinnus · Näe rohkem »

Rõngu vasallilinnus

Säilinud linnusemüürid. Rõngu vasallilinnus (saksa k. Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused. Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Vassili Vassiljevitš Šuiski

Vürst Vassili Vassiljevitš Šuiski (vene Василий Васильевич Немой Шуйский; surnud 1539) oli Ivan III ja Vassili III aegne Moskva suurvürstiriigi vojevood, sõjaväelane, diplomaat ja bojaar (1512. aastast).

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Vassili Vassiljevitš Šuiski · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Viljandi ordulinnus

Ernst Ring'i foto Viljandi kaevumäest 1910 aastal Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon (1 lossikabel, 2 ametnike maja, 3 Pikk Hermann, 4 Dansker (käimla), 5 komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6 viljaait, 7 vaimulike ruumid ja tall, 8 söögiruumid, 9 ait, 10 tall, 11 teenrite ruumid) Linnuse põhiplaan müüril Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1560)

Viljandi piiramine toimus 1560.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Viljandi piiramine (1560) · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Vilnius · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Vojevood · Näe rohkem »

Wilhelm Fürstenberg

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja Wilhelm Fürstenberg · Näe rohkem »

1550

1550.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja 1550 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja 1560 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja 1563 · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja 1564 · Näe rohkem »

26. jaanuar

26.

Uus!!: Pjotr Šuiski ja 26. jaanuar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Peeter Ivanovitš Šuiski, Peeter Šuiski, Pjotr Ivanovitš Šuiski.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »