Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Austria, Brest (Valgevene), Eriosakond, Ida-Euroopa, Ivan Serov, Ivanovo, Jugoslaavia, Juliuse kalender, Kaukaasia, KGB esimeeste loend, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kindralpolkovnik, Leningradi sõjaväeringkond, Moskva, Moskva sõjaväeringkond, Nõukogude armee, Nõukogude Liidu kangelane, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal, Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend, NKVD, NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, NSV Liidu relvajõud, NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, Pommitaja, Punaarmee, Riikliku julgeoleku major, Riikliku julgeoleku vanemmajor, SMERŠ, Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond, Talvesõda, Teine maailmasõda, Trojekurovo kalmistu, Ukraina NSV, Ungari, 18. september, 1909, 1926, 1930, 1931, 1939, 1941, 1942, 1943, ..., 1945, 1947, 1949, 1951, 1952, 1953, 1954, 1963, 1986, 1987, 1992, 2002, 29. aprill, 4. juuni. Laienda indeks (14 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Austria · Näe rohkem »
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Brest (Valgevene) · Näe rohkem »
Eriosakond
Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941) Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Eriosakond · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Ivan Serov
Ivan Serov (vene keeles Иван Александрович Серов; 13. august 1905 Vologda kubermang – 1. juuli 1990 Moskva oblast) oli NSV Liidu sise- ja välisjulgeoleku juhtivtöötaja.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Ivan Serov · Näe rohkem »
Ivanovo
Ivanovo (vene Иваново) on linn Venemaal, Ivanovo oblasti keskus.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Ivanovo · Näe rohkem »
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Jugoslaavia · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Kaukaasia · Näe rohkem »
KGB esimeeste loend
Käesolevas artiklis on loetletud Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, üldtuntud kui KGB, esimehi ja nende asetäitjaid.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja KGB esimeeste loend · Näe rohkem »
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Kindralleitnant · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kindralpolkovnik
Ukraina kindralpolkovniku õlak Kindralpolkovnik on sõjaväeline auaste, mis on kasutuses mitme riigi kaitseväes.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Kindralpolkovnik · Näe rohkem »
Leningradi sõjaväeringkond
Leningradi SVR vapp Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Leningradi sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva sõjaväeringkond
Moskva sõjaväeringkond oli Venemaa Keisririigi, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni sõjaväeringkond aastail 1864–2010.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Moskva sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Nõukogude armee · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu kangelane
100px Nõukogude Liidu kangelasi tunnustati Kuldtähe medali ja Lenini ordeniga Nõukogude Liidu kangelane oli NSV Liidu kõrgeim aunimetus, mis kinnitati NLKP Keskkomitee otsusega 16. aprillil 1934.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Nõukogude Liidu kangelane · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal
Nõukogude Liidu väegrupi Saksamaal embleem Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal (vene keeles Группа советскихвойск в Германии; saksa keeles Gruppe der Sowjetischen Streitkräfte in Deutschland) oli NSV Liidu relvajõudude operatiiv-strateegiline väegrupp Saksamaal (dislotseerus aastatel 1945–1949 Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis Saksamaal, 1949–1990 Saksa Demokraatlikus Vabariigis ja pärast Saksa DV liitmist Lääne-Saksamaaga 1990–1994 Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal · Näe rohkem »
Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend
Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend Nõukogude Venemaa, Vene SFNV ja NSV Liidu Tööliste ja Talupoegade Punaarmee sõjaväeluure juhtide ja juhtide asetäitjate loend.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend · Näe rohkem »
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NKVD · Näe rohkem »
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NLKP Keskkomitee · Näe rohkem »
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »
NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NSV Liidu relvajõud · Näe rohkem »
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus
NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse (Nõukogude Liidu sõjaväeluure) organisatsiooni ja tegevuse ülevaade ajavahemikul 1918–1991.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee NSV Liidu relvajõududes ja sõjaväestatud asutustes vastuluurega tegelenud keskasutus.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (NSVL SaRK (NKVD) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, vene keeles Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – GUGB) oli aastail 1934–1941 NSV Liidu riikliku julgeolekut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus · Näe rohkem »
Pommitaja
Ilja Muromets Rockwell B-1B Lancer Pommitaja ehk pommituslennuk on sõjalennuk, mida kasutatakse õhus maapealsete sihtmärkide hävitamiseks lennukipommide või õhk-pind tüüpi rakettidega.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Pommitaja · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Punaarmee · Näe rohkem »
Riikliku julgeoleku major
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku major (vene keeles майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees aastatel 1935–1940 brigaadikomandör, 1940–1943 polkovnik ja 1943–1945 major.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Riikliku julgeoleku major · Näe rohkem »
Riikliku julgeoleku vanemmajor
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel Riikliku julgeoleku vanemmajori lõkmed vormikuue krae otstel (1937–1943) Riikliku julgeoleku vanemmajor (vene keeles старший майор государственной безопасности) oli aastatel 1935−1943 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees diviisikomandör (1940. aastast kindralmajor).
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Riikliku julgeoleku vanemmajor · Näe rohkem »
SMERŠ
SMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja SMERŠ · Näe rohkem »
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond
Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond (vene keeles Закавказский военный округ, lühend ЗакВО; aastast 1967 Краснознамённый Закавказский военный округ, lühend КЗакВО) oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond · Näe rohkem »
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Talvesõda · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Trojekurovo kalmistu
Vaade kalmistule Kalmistu kabel Trojekurovo kalmistu (vene keeles Троекуровское кладбище) on üks tuntumaid ja prestiižsemaid Moskva kalmistuid.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Trojekurovo kalmistu · Näe rohkem »
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Ukraina NSV · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja Ungari · Näe rohkem »
18. september
18.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 18. september · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1909 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1926 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1930 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1931 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1939 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1942 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1943 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1947 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1949 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1951 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1952 · Näe rohkem »
1953
1953.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1953 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1954 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1963 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1986 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1987 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 1992 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 2002 · Näe rohkem »
29. aprill
29.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 29. aprill · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Pjotr Ivašutin ja 4. juuni · Näe rohkem »
