Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Plankton

Index Plankton

Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.

73 suhted: Aerjalalised, Aineringe, Ammoonium, Arhed, Atlandi ookean, Bakterid, Bakterioplankton, Bentos, Biomass, Detriit, Dinoflagellaadid, DNA, DNA sekveneerimine, El Niño, Fülogeneetiline süstemaatika, Fütoplankton, Fosfaadid, Fotosüntees, Geen, Globaalne soojenemine, Hüpoksia, Holoplankton, Immunofluorestsents, Kalamari, Kaltsium, Kloriidid, Kloroplast, Koloonia (bioloogia), Magneesium, Makroelemendid, Meduus, Meritäht, Meroplankton, Metaan, Miksotroof, Nekton, Nitraadid, Oligotroofsus, Orgaaniline aine, Organism, Pelagiaal, Planktoloogia, Planktoniammuti, Planktonivõrk, Polümeraasi ahelreaktsioon, Protistid, Ränne (zooloogia), Röövloom, Ripsloomad, Sabaloom, ..., Sahara, Süsihappegaas, Süsinikuringe, Selgrootud, Silikaadid, Taksonoomia, Tamm (ehitis), Tihedus, Tiit Kändler, Toitumisahel, Tolm, Torm, Troopiline kliima, Tuul, Vakuool, Valgusmikroskoop, Võõrliik, Veeõitseng, Veekogu stratifikatsioon, Vetikad, Viirused, Zooplankton, 1887. Laienda indeks (23 rohkem) »

Aerjalalised

Aerjalalised ehk kopepoodid (Copepoda) on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass (võidakse vaadelda ka seltsina aerjalgsete alamklassis).

Uus!!: Plankton ja Aerjalalised · Näe rohkem »

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Uus!!: Plankton ja Aineringe · Näe rohkem »

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Uus!!: Plankton ja Ammoonium · Näe rohkem »

Arhed

Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Uus!!: Plankton ja Arhed · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Plankton ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Plankton ja Bakterid · Näe rohkem »

Bakterioplankton

Bakterioplankton ehk pisikhõljum (ka bakterhõljum ja bakterplankton) on veesambas hõljuvad bakterid.

Uus!!: Plankton ja Bakterioplankton · Näe rohkem »

Bentos

Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.

Uus!!: Plankton ja Bentos · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Plankton ja Biomass · Näe rohkem »

Detriit

Detriit (ladina sõnast detritus 'peeneks hõõrutud') ehk pude on lagunenud orgaanilised jäänused vees, veekogu põhjas või mullas (varises).

Uus!!: Plankton ja Detriit · Näe rohkem »

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.

Uus!!: Plankton ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Plankton ja DNA · Näe rohkem »

DNA sekveneerimine

DNA sekveneerimine ehk järjendamine on DNA molekuli primaarstruktuuri nukleotiidse järjestuse määramine.

Uus!!: Plankton ja DNA sekveneerimine · Näe rohkem »

El Niño

Ookeanide pinnatemperatuuri kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest 1997. aasta El Niño ajal El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.

Uus!!: Plankton ja El Niño · Näe rohkem »

Fülogeneetiline süstemaatika

Fülogeneetiline süstemaatika on suund bioloogilises taksonoomias, mis seab eesmärgiks koostada niisugune süsteem, mis võimalikult täpselt vastaks eluslooduse fülogeneesile ehk põlvnemisloole.

Uus!!: Plankton ja Fülogeneetiline süstemaatika · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Plankton ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Fosfaadid

Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.

Uus!!: Plankton ja Fosfaadid · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Plankton ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Plankton ja Geen · Näe rohkem »

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Uus!!: Plankton ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »

Hüpoksia

Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.

Uus!!: Plankton ja Hüpoksia · Näe rohkem »

Holoplankton

Aerjalalised on tüüpilised holoplanktoni esindajad Holoplankton on need planktoni organismid, kes on kogu oma elutsükli jooksul planktilised (neile vastandub meroplankton).

Uus!!: Plankton ja Holoplankton · Näe rohkem »

Immunofluorestsents

dermis. Immunofluorestsents on antigeen-antikehakompleksi asukoha määramiseks kasutatav meetod, kus antigeeni või antikehaga seotakse fluorestseeruvat värvainet.

Uus!!: Plankton ja Immunofluorestsents · Näe rohkem »

Kalamari

Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.

Uus!!: Plankton ja Kalamari · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Plankton ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Plankton ja Kloriidid · Näe rohkem »

Kloroplast

Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.

Uus!!: Plankton ja Kloroplast · Näe rohkem »

Koloonia (bioloogia)

Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.

Uus!!: Plankton ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Plankton ja Magneesium · Näe rohkem »

Makroelemendid

Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).

Uus!!: Plankton ja Makroelemendid · Näe rohkem »

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Uus!!: Plankton ja Meduus · Näe rohkem »

Meritäht

Meritäht (Asterias) on perekond meritähtede klassist.

Uus!!: Plankton ja Meritäht · Näe rohkem »

Meroplankton

Merisiilikud on planktilised vastsestaadiumis Meroplankton on planktoni need organismid, kes üksnes mingi eluperioodi on planktilised (vastanduna holoplanktonile), enamasti vastsestaadiumis.

Uus!!: Plankton ja Meroplankton · Näe rohkem »

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Uus!!: Plankton ja Metaan · Näe rohkem »

Miksotroof

Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.

Uus!!: Plankton ja Miksotroof · Näe rohkem »

Nekton

Nekton (kreeka sõnast nēktos 'ujuv') ehk ujum on suuremad veeorganismid, kes saavad vees liikuda ja läbida pikki vahemaid.

Uus!!: Plankton ja Nekton · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Plankton ja Nitraadid · Näe rohkem »

Oligotroofsus

Oligotroofsus ehk vähetoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesooli ehk toiteaineid väga vähe ja kus seetõttu on väga madal bioproduktsioon.

Uus!!: Plankton ja Oligotroofsus · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Plankton ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Plankton ja Organism · Näe rohkem »

Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.

Uus!!: Plankton ja Pelagiaal · Näe rohkem »

Planktoloogia

Planktoloogia ehk planktonoloogia ehk hõljumiteadus on hüdrobioloogia haru, mis uurib veekeskkonnas elutsevaid liikumisvõimetuid või väikese liikumisvõimega veeorganisme – planktereid.

Uus!!: Plankton ja Planktoloogia · Näe rohkem »

Planktoniammuti

Planktoniammuti on tööriist, mida kasutatakse planktoniorganismide arvu määramiseks soovitud sügavuselt kindla ruumalaga veeproovi kohta.

Uus!!: Plankton ja Planktoniammuti · Näe rohkem »

Planktonivõrk

Planktonivõrk on vahend, mille abil saab koguda veekogu planktonit ja määrata liigilist koosseisu.

Uus!!: Plankton ja Planktonivõrk · Näe rohkem »

Polümeraasi ahelreaktsioon

8 PCR tüüpi, igaühes on 100 μl Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR (lühend ingliskeelsest vastest polymerase chain reaction) on meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk kordistamiseks.

Uus!!: Plankton ja Polümeraasi ahelreaktsioon · Näe rohkem »

Protistid

Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.

Uus!!: Plankton ja Protistid · Näe rohkem »

Ränne (zooloogia)

Gnuud rändel Ränne ehk migratsioon on loomadel esinev regulaarne suunatud elukohavahetus pika vahemaa taha.

Uus!!: Plankton ja Ränne (zooloogia) · Näe rohkem »

Röövloom

Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.

Uus!!: Plankton ja Röövloom · Näe rohkem »

Ripsloomad

Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda.

Uus!!: Plankton ja Ripsloomad · Näe rohkem »

Sabaloom

Sabaloom (Cercopagis pengoi) on liik vesikirbulisi.

Uus!!: Plankton ja Sabaloom · Näe rohkem »

Sahara

Sahara satelliidilt nähtuna. Sahara liivaluited. Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas.

Uus!!: Plankton ja Sahara · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Plankton ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinikuringe

Süsinikuringe skeem Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).

Uus!!: Plankton ja Süsinikuringe · Näe rohkem »

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.

Uus!!: Plankton ja Selgrootud · Näe rohkem »

Silikaadid

Silikaadid on ränihapete soolad.

Uus!!: Plankton ja Silikaadid · Näe rohkem »

Taksonoomia

Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Plankton ja Taksonoomia · Näe rohkem »

Tamm (ehitis)

Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).

Uus!!: Plankton ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Plankton ja Tihedus · Näe rohkem »

Tiit Kändler

Tiit Kändler (2010) Tiit Kändler (sündinud 4. oktoobril 1948 Turbas Nissi vallas Harjumaal) on eesti teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija.

Uus!!: Plankton ja Tiit Kändler · Näe rohkem »

Toitumisahel

Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chain) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.

Uus!!: Plankton ja Toitumisahel · Näe rohkem »

Tolm

Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.

Uus!!: Plankton ja Tolm · Näe rohkem »

Torm

Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.

Uus!!: Plankton ja Torm · Näe rohkem »

Troopiline kliima

Troopilise kliimaga piirkonnad Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Troopilise kliimaga piirkonnad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Troopiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Plankton ja Troopiline kliima · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Plankton ja Tuul · Näe rohkem »

Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.

Uus!!: Plankton ja Vakuool · Näe rohkem »

Valgusmikroskoop

Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).

Uus!!: Plankton ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »

Võõrliik

kalakasvandustesse toodud harilik pakslaup pääses vabadusse ja on muutunud ohtlikuks võõrliigiks ning nende arvukust püütakse erinevate vahenditega piirata (2016) Võõrliik (ehk introdutseeritud liik, vahel ka eksoot) on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil.

Uus!!: Plankton ja Võõrliik · Näe rohkem »

Veeõitseng

Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.

Uus!!: Plankton ja Veeõitseng · Näe rohkem »

Veekogu stratifikatsioon

Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.

Uus!!: Plankton ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Plankton ja Vetikad · Näe rohkem »

Viirused

Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.

Uus!!: Plankton ja Viirused · Näe rohkem »

Zooplankton

hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.

Uus!!: Plankton ja Zooplankton · Näe rohkem »

1887

1887.

Uus!!: Plankton ja 1887 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hõljum, Plankter.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »