Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Plasma

Index Plasma

elementidest plasma koosneb. Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

96 suhted: Aatom, Agregaatolek, Ahela lõpetamine, Anisotroopia, Astrofüüsika, Atmosfäär, Aurustumissoojus, Äike, Barüonid, Boltzmanni konstant, Coulomb'i seadus, Debye raadius, Elektrijuhtivus, Elektrivälja potentsiaal, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektron, Elektronvolt, Elementaarlaeng, Energia, Faasisiire, Füüsika, Fleksioon, Fraktal, Gaas, Gaaslahendus, Gravitatsioon, Heliosfäär, Induktiivsus, Ionisatsioon, Ionisatsiooniaste, Ionisatsioonienergia, Ionosfäär, Ioon, Isolaator, Jupiter, Kaarlahendus, Keemia, Keemiline element, Kelvin, Keravälk, Kiirgus, Kirchhoffi seadused, Komplekssüsteem, Koroonalahendus, Kreeka tähestik, Lambda, Laser, Leek, Maa, ..., Magnetiline induktsioon, Magnetohüdrodünaamika, Magnetväli, Magnetvälja tugevus, Matti Laan, Neutron, Nikola Tesla, Osoon, Päike, Päikesetuul, Püha Elmo tuli, Plasma (täpsustus), Plasmavõnked, Pluuto, Pooljuht, Positron, Prooton, Protuberants, Rahvusvaheline kosmosejaam, Röntgenikiirgus, Rõhk, Seoseenergia, Spekter, Staatiline elekter, Sulamissoojus, Supernoova, Tahkis, Takistus, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline aine, Temperatuur, Tesla trafo, Tihedus, Tokamak, Transformaator, Tumeaine, Tumeenergia, Tuumasüntees, Udukogu, Ultraviolettkiirgus, Universum, Vahelduvvool, Van der Waalsi jõud, Vedelik, Virmalised, Voolutihedus. Laienda indeks (46 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Plasma ja Aatom · Näe rohkem »

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Plasma ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Ahela lõpetamine

. Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.

Uus!!: Plasma ja Ahela lõpetamine · Näe rohkem »

Anisotroopia

Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.

Uus!!: Plasma ja Anisotroopia · Näe rohkem »

Astrofüüsika

valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel. Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Uus!!: Plasma ja Astrofüüsika · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Plasma ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Aurustumissoojus

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Uus!!: Plasma ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »

Äike

Äike Oradea linna kohal. Kumaril. Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne.

Uus!!: Plasma ja Äike · Näe rohkem »

Barüonid

Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.

Uus!!: Plasma ja Barüonid · Näe rohkem »

Boltzmanni konstant

Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri.

Uus!!: Plasma ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »

Coulomb'i seadus

Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

Uus!!: Plasma ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »

Debye raadius

Debye raadiuseks (ka Debye pikkuseks või ulatuseks) nimetatakse ulatust, kus liikuvad laengukandjad (elektronid) varjestavad plasmale rakendatud välise elektrivälja.

Uus!!: Plasma ja Debye raadius · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Plasma ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrivälja potentsiaal

Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.

Uus!!: Plasma ja Elektrivälja potentsiaal · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Plasma ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrodünaamika

Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.

Uus!!: Plasma ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Plasma ja Elektron · Näe rohkem »

Elektronvolt

Elektronvolt on energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Uus!!: Plasma ja Elektronvolt · Näe rohkem »

Elementaarlaeng

Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng.

Uus!!: Plasma ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Plasma ja Energia · Näe rohkem »

Faasisiire

Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.

Uus!!: Plasma ja Faasisiire · Näe rohkem »

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Plasma ja Füüsika · Näe rohkem »

Fleksioon

Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.

Uus!!: Plasma ja Fleksioon · Näe rohkem »

Fraktal

Sierpinski kolmnurk – näide fraktalist Fraktal (ka fraktaal; ld sõnast frāctus 'murtud') on mittetäisarvulise dimensionaalsusega geomeetriline kujund.

Uus!!: Plasma ja Fraktal · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Plasma ja Gaas · Näe rohkem »

Gaaslahendus

Gaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis.

Uus!!: Plasma ja Gaaslahendus · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Plasma ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Heliosfäär

Heliosfäär on vähemalt kaugeimate planeetideni ulatuv Päikese plasma leviala, Päikese magnetvälja ja päikesetuule mõjuala.

Uus!!: Plasma ja Heliosfäär · Näe rohkem »

Induktiivsus

Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.

Uus!!: Plasma ja Induktiivsus · Näe rohkem »

Ionisatsioon

Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.

Uus!!: Plasma ja Ionisatsioon · Näe rohkem »

Ionisatsiooniaste

Ionisatsiooniaste α on defineeritud kui α.

Uus!!: Plasma ja Ionisatsiooniaste · Näe rohkem »

Ionisatsioonienergia

350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).

Uus!!: Plasma ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgeimaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrgusel ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Plasma ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Plasma ja Ioon · Näe rohkem »

Isolaator

Keskpinge- (6–35 kV) õhuliini portselanisolaator Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud.

Uus!!: Plasma ja Isolaator · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Plasma ja Jupiter · Näe rohkem »

Kaarlahendus

Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).

Uus!!: Plasma ja Kaarlahendus · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Plasma ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Plasma ja Keemiline element · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

Uus!!: Plasma ja Kelvin · Näe rohkem »

Keravälk

Keravälk Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter.

Uus!!: Plasma ja Keravälk · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas elektromagnetlainete või aineosakeste kujul edastatav energiavoog.

Uus!!: Plasma ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kirchhoffi seadused

I2.

Uus!!: Plasma ja Kirchhoffi seadused · Näe rohkem »

Komplekssüsteem

Komplekssüsteem on süsteem, mis koosneb mitmest osast või alamsüsteemist, mis interakteeruvad omavahel (tüüpiliselt) mittelineaarselt.

Uus!!: Plasma ja Komplekssüsteem · Näe rohkem »

Koroonalahendus

Koroonalahenduse demonstratsioon Koroonalahendus ehk koroona (ladina k corona, kroon, pärg) on atmosfäärirõhul või sellele lähedasel rõhul toimuv gaaslahendus, millega kaasneb sinakas helendus.

Uus!!: Plasma ja Koroonalahendus · Näe rohkem »

Kreeka tähestik

Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.

Uus!!: Plasma ja Kreeka tähestik · Näe rohkem »

Lambda

Lambda (suurtähena Λ, väiketähena λ, vanakreeka λάμβδα, uuskreeka λάμδα) on kreeka tähestiku 11.

Uus!!: Plasma ja Lambda · Näe rohkem »

Laser

Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.

Uus!!: Plasma ja Laser · Näe rohkem »

Leek

Kivisöe leek Küünlaleek Erinevate soolade leegid on erineva värvusega. Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.

Uus!!: Plasma ja Leek · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Plasma ja Maa · Näe rohkem »

Magnetiline induktsioon

Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on magnetvälja mõju iseloomustav füüsikaline suurus, mis väljendab selles väljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu, Seda jõudu nimetatakse ka Lorentzi jõuks.

Uus!!: Plasma ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »

Magnetohüdrodünaamika

Magnetohüdrodünaamika on teadusharu, mis uurib elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) või gaasi (või plasma) vastastikust mõju.

Uus!!: Plasma ja Magnetohüdrodünaamika · Näe rohkem »

Magnetväli

Magnetväli on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektromagnetvälja.

Uus!!: Plasma ja Magnetväli · Näe rohkem »

Magnetvälja tugevus

Magnetvälja tugevus ehk magnetväljatugevus on vektor, mis iseloomustab magnetvälja väärtust välja igas punktis ning igal hetkel.

Uus!!: Plasma ja Magnetvälja tugevus · Näe rohkem »

Matti Laan

Matti Laan (sündinud 30. juulil 1944) on eesti füüsik.

Uus!!: Plasma ja Matti Laan · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Plasma ja Neutron · Näe rohkem »

Nikola Tesla

Nikola Tesla (serbia Никола Тесла; 10. juuli 1856 Smiljan, Austria keisririik (praegu Horvaatia) – 7. jaanuar 1943 New York) oli serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik, kes töötas Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Plasma ja Nikola Tesla · Näe rohkem »

Osoon

200px Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.

Uus!!: Plasma ja Osoon · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Plasma ja Päike · Näe rohkem »

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist.

Uus!!: Plasma ja Päikesetuul · Näe rohkem »

Püha Elmo tuli

Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.

Uus!!: Plasma ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »

Plasma (täpsustus)

"Plasma" või sellega moodustatud sõnaühend võib valdkonniti omada erinevaid tähendusi.

Uus!!: Plasma ja Plasma (täpsustus) · Näe rohkem »

Plasmavõnked

Plasmavõnked ehk Langmuiri lained (Ameerika füüsiku ja keemiku Irving Langmuiri järgi) on kiired muutused laengujaotuses, mis on tingitud elektronide võnkumisest kulonilises väljas.

Uus!!: Plasma ja Plasmavõnked · Näe rohkem »

Pluuto

Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.

Uus!!: Plasma ja Pluuto · Näe rohkem »

Pooljuht

Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.

Uus!!: Plasma ja Pooljuht · Näe rohkem »

Positron

C.D. Andersoni poolt tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.

Uus!!: Plasma ja Positron · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Plasma ja Prooton · Näe rohkem »

Protuberants

Videoklipp Päikese protuberantsist Protuberants (ld sõnast protuberare 'kühmuna välja ulatuma') on Päikese atmosfääris intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivad helenduvad gaasijoad ja -pilved.

Uus!!: Plasma ja Protuberants · Näe rohkem »

Rahvusvaheline kosmosejaam

Rahvusvahelise kosmosejaama embleem Rahvusvaheline kosmosejaam (lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil.

Uus!!: Plasma ja Rahvusvaheline kosmosejaam · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Plasma ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Plasma ja Rõhk · Näe rohkem »

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Uus!!: Plasma ja Seoseenergia · Näe rohkem »

Spekter

Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.

Uus!!: Plasma ja Spekter · Näe rohkem »

Staatiline elekter

Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees.

Uus!!: Plasma ja Staatiline elekter · Näe rohkem »

Sulamissoojus

Sulamissoojus on füüsikakonstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka.

Uus!!: Plasma ja Sulamissoojus · Näe rohkem »

Supernoova

Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Uus!!: Plasma ja Supernoova · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Plasma ja Tahkis · Näe rohkem »

Takistus

Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.

Uus!!: Plasma ja Takistus · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Plasma ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Tähtedevaheline aine

Tähtedevaheline keskkond ehk interstellaarne aine on Galaktikas jt spiraalgalaktikais paiknev hajusaine, mis esineb peamiselt gaasina, vähesel määral ka tolmu ja elementaarosakeste plasmana.

Uus!!: Plasma ja Tähtedevaheline aine · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Plasma ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tesla trafo

Tesla trafo Nikola Tesla majamuuseumis Smiljanis (Horvaatias) Tesla trafo ehk Tesla transformaator ehk Tesla generaator (ingl Tesla coil, lühend SGTC, sõnadest Spark Gap Tesla Coil) on resonantstransformaator, mille leiutas Nikola Tesla umbes 1891.

Uus!!: Plasma ja Tesla trafo · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Plasma ja Tihedus · Näe rohkem »

Tokamak

Magnetvälja tekitamine tokamakis. Tokamak (lühend venekeelsest väljendist "тороидальная камера с магнитными катушками") on masin, millega toroidaalse (sõõrikukujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat.

Uus!!: Plasma ja Tokamak · Näe rohkem »

Transformaator

Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.

Uus!!: Plasma ja Transformaator · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud. Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Uus!!: Plasma ja Tumeaine · Näe rohkem »

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.

Uus!!: Plasma ja Tumeenergia · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Uus!!: Plasma ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Udukogu

Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.

Uus!!: Plasma ja Udukogu · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Plasma ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Plasma ja Universum · Näe rohkem »

Vahelduvvool

Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub.

Uus!!: Plasma ja Vahelduvvool · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Plasma ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Plasma ja Vedelik · Näe rohkem »

Virmalised

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised juba väga harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015. Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Uus!!: Plasma ja Virmalised · Näe rohkem »

Voolutihedus

Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.

Uus!!: Plasma ja Voolutihedus · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Plasmaolek.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »