Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Fredriksten, Glåma, Karl XII, Karoliinide surmamarss, Laat, Lõunasaami keel, Norra, Norra keel, Norra linnade loend, Oslo, Rørosi vald, Sør-Trøndelagi maakond, Skåne sõda, Suusatamine, Talu, Tsink, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vasemaak, 13. jaanuar, 1644, 1678, 1679, 17. sajand, 1718, 1784, 1914, 1977, 1994, 20. sajand, 2010, 30. november.
Fredriksten
Fredriksten on kindlus Norras Haldenis (varem kandis linn Fredrikshaldi nime).
Uus!!: Røros ja Fredriksten · Näe rohkem »
Glåma
Glåma ehk Glomma on Norra pikim jõgi.
Uus!!: Røros ja Glåma · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Røros ja Karl XII · Näe rohkem »
Karoliinide surmamarss
vana kalendri järgi. Karoliinide surmamarss (rootsi keeles karolinernas dödsmarsch) ehk Øyfjelleti katastroof tähistab Rootsi sõjaväe (karoliinide) katastroofiliste tagajärgedega taganemist Trøndelagis üle Tydali mäeaheliku (aastate 1718 ja 1719 vahetumisel).
Uus!!: Røros ja Karoliinide surmamarss · Näe rohkem »
Laat
Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.
Uus!!: Røros ja Laat · Näe rohkem »
Lõunasaami keel
Lõunasaami keel on kõige lõunapoolsema levikuga saami keel.
Uus!!: Røros ja Lõunasaami keel · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Røros ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Røros ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra linnade loend
Norra linnade loend loetleb Norra linnad 2009.
Uus!!: Røros ja Norra linnade loend · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Røros ja Oslo · Näe rohkem »
Rørosi vald
Rørosi vald asub Norras Trøndelagi maakonnas.
Uus!!: Røros ja Rørosi vald · Näe rohkem »
Sør-Trøndelagi maakond
Kjeungskjæri majakas Sør-Trøndelagis, Ørlandeti lähistel 2016. aastal Sør-Trøndelagi maakond oli 1.
Uus!!: Røros ja Sør-Trøndelagi maakond · Näe rohkem »
Skåne sõda
Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.
Uus!!: Røros ja Skåne sõda · Näe rohkem »
Suusatamine
Suusatajad Kanadas, 1887 Veesuusatamine Emajõel. 2016. aasta juuni. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel või libiseva kattega pinnasel.
Uus!!: Røros ja Suusatamine · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Røros ja Talu · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Røros ja Tsink · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Røros ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Røros ja Vasemaak · Näe rohkem »
13. jaanuar
13.
Uus!!: Røros ja 13. jaanuar · Näe rohkem »
1644
1644.
Uus!!: Røros ja 1644 · Näe rohkem »
1678
1678.
Uus!!: Røros ja 1678 · Näe rohkem »
1679
1679.
Uus!!: Røros ja 1679 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Røros ja 17. sajand · Näe rohkem »
1718
1718.
Uus!!: Røros ja 1718 · Näe rohkem »
1784
1784.
Uus!!: Røros ja 1784 · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Røros ja 1914 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Røros ja 1977 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Røros ja 1994 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Røros ja 20. sajand · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Røros ja 2010 · Näe rohkem »
30. november
30.
Uus!!: Røros ja 30. november · Näe rohkem »
