Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Agregaatolek, Amfoteerne aine, Anioon, Difusioon, Elektrolüüt, Entroopia, Geel, Gibbsi vabaenergia, Homogeenne süsteem, Ioon, Katioon, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Kohesioon, Kontraktsioon, Lahustamine, Lahusti, Lineaarne molekul, Makromolekul, Molekulmass, Polümeerid, Rõhk, Soojusliikumine, Termodünaamika, Valgud, Vesinikeksponent.
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Amfoteerne aine
Amfoteerne aine on aine, mis reageerib nii hapete kui alustega.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Amfoteerne aine · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Anioon · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Difusioon · Näe rohkem »
Elektrolüüt
Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Elektrolüüt · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Entroopia · Näe rohkem »
Geel
Geel ehk tarre on aine või materjal, mille omadused on vedela ja tahke oleku vahepealsed.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Geel · Näe rohkem »
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Ioon · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Katioon · Näe rohkem »
Kõrgmolekulaarsed ühendid
Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »
Kohesioon
Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu tilk klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Kohesioon · Näe rohkem »
Kontraktsioon
Kontraktsiooniks nimetatakse keeleajaloos sõnatüve lühenemist ehk sõna silpide arvu vähenemist - näiteks: *kastek+et > (*kasteɣet > kasteet >) kasted.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Kontraktsioon · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Lahusti · Näe rohkem »
Lineaarne molekul
Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Lineaarne molekul · Näe rohkem »
Makromolekul
Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Makromolekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Molekulmass · Näe rohkem »
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Polümeerid · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Rõhk · Näe rohkem »
Soojusliikumine
Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu liikumine.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Soojusliikumine · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Valgud · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Polümeeride pundumine ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
