Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pommeri

Index Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, saksa keeles Pommern, inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

90 suhted: Askania dünastia, Balti keeled, Baltlased, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Drang nach Osten, Elbląg, Ermlandi piiskopkond, Esimene maailmasõda, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich II, Heinrich Lõvi, Horisont (ajakiri), Inglise keel, Kašuubid, Kolmekümneaastane sõda, Lääne-Pomorze vojevoodkond, Läänemeri, Lääneslaavlased, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luterlus, Malbork, Mecklenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Mieszko I, Napoleoni sõjad, Olsztyn, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pagan, Põhjala ristisõjad, Põhjasõda, Polaabid, Pomereelia, Pommeri kindralkuberneride loend, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poola koridor, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poznań, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preislased, Reformatsioon, Rooma-Katoliku Kirik, Rootsi Pommeri, Rzeczpospolita, Saksa keel, ..., Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa hertsogiriik, Sileesia, Slaavlased, Sorbid, Szczecin, Taani, Toruń, Usedom, Vasall, Vendi ristisõda, Vendid, Vene-Poola sõda (1654–1667), Versailles' rahu, Vestfaali rahu, Viini kongress, Wisła, Wittelsbachi dünastia, Wolin, 10. sajand, 11. sajand, 1155, 1181, 1227, 1231, 1294, 1308, 1323, 1328, 1333, 1466, 1472, 1648, 1653, 17. sajand, 1720, 1772. Laienda indeks (40 rohkem) »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Pommeri ja Askania dünastia · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Uus!!: Pommeri ja Balti keeled · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Pommeri ja Baltlased · Näe rohkem »

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Uus!!: Pommeri ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Pommeri ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'Tung itta') on väljend, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Pommeri ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Elbląg

Vanalinna hooned Elbląg (saksa: Elbing) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Pommeri ja Elbląg · Näe rohkem »

Ermlandi piiskopkond

Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupie Warmińskie, ladina keeles dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.

Uus!!: Pommeri ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Pommeri ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.

Uus!!: Pommeri ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich II

Heinrich II on olnud mitme valitseja nimi.

Uus!!: Pommeri ja Heinrich II · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Pommeri ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Horisont (ajakiri)

Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri.

Uus!!: Pommeri ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal.

Uus!!: Pommeri ja Inglise keel · Näe rohkem »

Kašuubid

Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus Kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas, kes räägib kašuubi keelt.

Uus!!: Pommeri ja Kašuubid · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike.

Uus!!: Pommeri ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Lääne-Pomorze vojevoodkond

Lääne-Pomorze vojevoodkond on 1.

Uus!!: Pommeri ja Lääne-Pomorze vojevoodkond · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Pommeri ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Pommeri ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Pommeri ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Pommeri ja Luterlus · Näe rohkem »

Malbork

Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.

Uus!!: Pommeri ja Malbork · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Pommeri ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Mecklenburg-Vorpommern

Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Pommeri ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »

Mieszko I

Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.

Uus!!: Pommeri ja Mieszko I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Pommeri ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Olsztyn

Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.

Uus!!: Pommeri ja Olsztyn · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Uus!!: Pommeri ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Pommeri ja Pagan · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Pommeri ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Pommeri ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Polaabid

Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimurühm, kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel.

Uus!!: Pommeri ja Polaabid · Näe rohkem »

Pomereelia

Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.

Uus!!: Pommeri ja Pomereelia · Näe rohkem »

Pommeri kindralkuberneride loend

Pommeri kindralkuberneride loendis on loetletud Rootsi Pommeri (Svenska Pommern) kindralkubernerid.

Uus!!: Pommeri ja Pommeri kindralkuberneride loend · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Pommeri ja Poola · Näe rohkem »

Poola jagamised

Poola jagamised olid 18. ja 20. sajandil Euroopa suurriikide ja võitjariikide poolt teostatud Rzeczpospolita ja Poola territooriumi vägivaldsed ümberjagamised.

Uus!!: Pommeri ja Poola jagamised · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Pommeri ja Poola keel · Näe rohkem »

Poola koridor

Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.

Uus!!: Pommeri ja Poola koridor · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Pommeri ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Pommeri ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poznań

Tänav Poznańis Poznań (saksa Posen) on linn Lääne-Poolas.

Uus!!: Pommeri ja Poznań · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Pommeri ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Pommeri ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Pommeri ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Uus!!: Pommeri ja Preislased · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio, 'ümberkujundamine, muutmine'), eesti keeles ka usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Pommeri ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Pommeri ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänaste Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Uus!!: Pommeri ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Pommeri ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Pommeri ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Pommeri ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Pommeri ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Pommeri ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Uus!!: Pommeri ja Sileesia · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Pommeri ja Slaavlased · Näe rohkem »

Sorbid

Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.

Uus!!: Pommeri ja Sorbid · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (kašuubi keeles Szczecëno, saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: Pommeri ja Szczecin · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Pommeri ja Taani · Näe rohkem »

Toruń

Toruńi raekoda Toruń (saksa Thorn) on linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Pommeri ja Toruń · Näe rohkem »

Usedom

Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.

Uus!!: Pommeri ja Usedom · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Pommeri ja Vasall · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Pommeri ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vendid

Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Pommeri ja Vendid · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1654–1667)

Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.

Uus!!: Pommeri ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »

Versailles' rahu

Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis ja jõustus 10.

Uus!!: Pommeri ja Versailles' rahu · Näe rohkem »

Vestfaali rahu

Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid Kolmekümneaastase sõja.

Uus!!: Pommeri ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa. Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Uus!!: Pommeri ja Viini kongress · Näe rohkem »

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła org Toruńi lähedal Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Uus!!: Pommeri ja Wisła · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Uus!!: Pommeri ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

Wolin

Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.

Uus!!: Pommeri ja Wolin · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Pommeri ja 10. sajand · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Pommeri ja 11. sajand · Näe rohkem »

1155

1155.

Uus!!: Pommeri ja 1155 · Näe rohkem »

1181

1181.

Uus!!: Pommeri ja 1181 · Näe rohkem »

1227

1227.

Uus!!: Pommeri ja 1227 · Näe rohkem »

1231

1231.

Uus!!: Pommeri ja 1231 · Näe rohkem »

1294

1294.

Uus!!: Pommeri ja 1294 · Näe rohkem »

1308

1308.

Uus!!: Pommeri ja 1308 · Näe rohkem »

1323

1323.

Uus!!: Pommeri ja 1323 · Näe rohkem »

1328

1328.

Uus!!: Pommeri ja 1328 · Näe rohkem »

1333

1333.

Uus!!: Pommeri ja 1333 · Näe rohkem »

1466

1466.

Uus!!: Pommeri ja 1466 · Näe rohkem »

1472

1472.

Uus!!: Pommeri ja 1472 · Näe rohkem »

1648

1648.

Uus!!: Pommeri ja 1648 · Näe rohkem »

1653

1653.

Uus!!: Pommeri ja 1653 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Pommeri ja 17. sajand · Näe rohkem »

1720

1720.

Uus!!: Pommeri ja 1720 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Pommeri ja 1772 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pomorze.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »