Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rzeczpospolita

Index Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

297 suhted: Aadel, Absolutism, Aleksandr Suvorov, Araabia keel, Araabia kiri, Armeenia keel, Armeenlased, Śrem, August II, August III, Aukštaitija, Austria ertshertsogkond, Austria riigipeade loend, Łęczyca, Žemaitija, Böömimaa valitsejate loend, Berliin, Biecz, Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brest (Valgevene), Brześć Kujawski, Brzeziny, Carlos III, Cēsis, Chełm, Chełmża, Chełmno, Czersk, Danzigi vabalinn, Ekspansioon, Eksport, Elbląg, Euroopa, Feodalism, Frankfurt Oderi ääres, Franz I (Saksa-Rooma keiser), Friedrich Suur, Galiitsia, Gdańsk, Gniezno, Gostynin, Habsburgide monarhia, Haridus, Heebrea keel, Henri III, Hispaania, Husaar, II Rzeczpospolita, ..., Inowłódz, Inowrocław, Interventsioon, Iseseisvus, Itaalia keel, Itaallased, Jagelloonid, Jalavägi, Jan Zamoyski, Jõgi, Jesuiidid, Jidiši keel, Juudid, Kaliningrad, Kalisz, Kalvinism, Kamień Pomorski, Kamjanets-Podilskõi, Kariloom, Karl X Gustav, Karusnahk, Kastellaan, Kaszuby, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kürassiir, Kiiev, Kirikuslaavi keel, Kirjandus, Klaipėda, Kodanik, Kodukariõigus, Kohus, Kolmas Poola jagamine, Konfessioon, Kongressi-Poola, Korruptsioon, Kowal, Kraków, Krakówi Vabariik, Kreekakatoliku kirik, Kriis, Krimmi khaaniriik, Kruszwica, Krzywiń, Kultuur, Kuramaa hertsogiriik, Ladina keel, Lammas, Lään, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurhetman, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Legaat, Lihthäälteenamus, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa vojevoodkond, Litviinid, Liw, Lotringi hertsogkond, Lubaczów, Lublin, Lublini unioon, Luterlus, Lutsk, Lviv, Maakond, Majandus, Malbork, Masoovia, Maximilian II (Saksa-Rooma keiser), Münt, Mõis, Merevaigutee, Międzyrzecz, Minsk, Monarhia, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Must meri, Navahrudak, Nowy Sącz, Oświęcim, Odra, Ogiński, Okupatsioon, Oliwa rahu, Orjus, Osmanite riik, Paavst, Palgasõdur, Parma hertsogkond, Pärisorjus, Põhiseadus, Põhjasõda, Põllumajandus, Płock, Pealinn, Peapiiskop, Personaalunioon, Piiskop, Pinsk, Piotrków Trybunalski, Połack, Połaniec, Poliitika, Pomereelia, Pommeri, Poola jagamised, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola pärilussõda, Poola Rahvavabariik, Poola zlott, Poola-Türgi sõda (1672–1676), Poola–Türgi sõda (1620–1621), Poznań, Prantsuse keel, Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa hertsogiriik, Privileeg, Protestantism, Przemyśl, Puit, Punane, Raciąż, Radom, Radziwill, Raha, Ratsavägi, Reform, Reformatsioon, Religioon, Riia ajalugu, Riigimõis, Riik, Rogoźno, Roosa, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Rootslased, Rozprza, Rukis, Rypin, Rzeczpospolita haldusjaotus, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Sakslased, Sandomierz, Sanok, Sapieha, Sõnavabadus, Słońsk, Seadus, Seaduseelnõu, Segaduste aeg, Seim (Poola), Seisus, Sieradz, Sierpc, Sinine, Smolensk, Sochaczew, Staarost, Stanisław II, Stanisław Leszczyński, Stanislaus Hosius, Stefan Batory, Suue, Suur-Poola, Suurbritannia kuningriik, Suwałki, Talupoeg, Talurahvas, Tartu staarostkond, Tartu vojevood, Tatarlased, Tšehhi kuningriik, Tšernihiv, Teadus, Teine Põhjasõda, Teine Poola jagamine, Teravili, Toscana suurhertsogkond, Trakai, Tsensuur, Tyszkiewicz, Ukraina, Ukraina ajalugu, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Ungari kuningas, Uniaadikirik, Uputus (Poola), Vahemeri, Valgevene, Valgevene keel, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Vasakkalda-Ukraina, Vastureformatsioon, Võimude lahusus, Vene Õigeusu Kirik, Vene vojevoodkond, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Poola sõda (1632–1634), Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa Keisririik, Veto, Vilnius, Vitsebsk, Vladimir, Vojevood, Vojevoodkond, Volõõnia, Volodõmõr (linn), Warmia, Władysław IV Waza, Wiślica, Wieluń, Wizna, Wojnicz, Wyszogród, Zakroczym, Zawichost, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 1. juuli, 15. sajand, 16. sajand, 17. sajand, 18. sajand, 23. detsember, 27. september, 3. mai, 4. november. Laienda indeks (247 rohkem) »

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aadel · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Absolutism · Näe rohkem »

Aleksandr Suvorov

Aleksandr Vassiljevitš Suvorov (vene keeles Александр Васильевич Суворов; 24. november 1729 Moskva, Venemaa Keisririik – 18. mai 1800 Peterburi, Venemaa Keisririik) oli Venemaa Keisririigi väejuht.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aleksandr Suvorov · Näe rohkem »

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Araabia keel · Näe rohkem »

Araabia kiri

Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Araabia kiri · Näe rohkem »

Armeenia keel

Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Armeenia keel · Näe rohkem »

Armeenlased

1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Armeenlased · Näe rohkem »

Śrem

Śrem (saksa Schrimm) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Śremi maakonna ja Śremi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Śrem · Näe rohkem »

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Uus!!: Rzeczpospolita ja August II · Näe rohkem »

August III

pisi August III (7. oktoober 1696 – 5. oktoober 1763) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1734–1763.

Uus!!: Rzeczpospolita ja August III · Näe rohkem »

Aukštaitija

Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga) Aukštaitija on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu idaosas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Aukštaitija · Näe rohkem »

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »

Austria riigipeade loend

Austria riigipeade loend sisaldab kahte tabelit, millest esimene toob ära Austria monarhid, teises tabelis on toodud Austria presidendid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Austria riigipeade loend · Näe rohkem »

Łęczyca

Łęczyca on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Łęczyca maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Łęczyca · Näe rohkem »

Žemaitija

Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Žemaitija · Näe rohkem »

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Berliin · Näe rohkem »

Biecz

Biecz on linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Gorlice maakonnas, Bieczi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Biecz · Näe rohkem »

Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus

Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus oli aastatel 1648–1654, Ukraina hetmani Bohdan Hmelnõtskõi juhtimisel toimunud iseseisvusvõitlus Ukrainas, Rzeczpospolita riigist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus · Näe rohkem »

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Brest (Valgevene)

Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Brest (Valgevene) · Näe rohkem »

Brześć Kujawski

Brześć Kujawski on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Włocławeki maakonnas, Brześć Kujawski valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Brześć Kujawski · Näe rohkem »

Brzeziny

Brzeziny on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Brzeziny maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Brzeziny · Näe rohkem »

Carlos III

pisi Carlos III (20. jaanuar 1716 – 14. detsember 1788) oli Hispaania kuningas 1759–1788.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Carlos III · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Cēsis · Näe rohkem »

Chełm

Chełm on maakonnaõigustega linn Poola kaguosas Lublini vojevoodkonnas, Chełmi maakonna keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Chełm · Näe rohkem »

Chełmża

Chełmża (saksa Kulmsee, varem Culmsee) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Toruńi maakonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Chełmża · Näe rohkem »

Chełmno

Chełmno (saksa keeles Culm või Kulm) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Chełmno maakonna keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Chełmno · Näe rohkem »

Czersk

Czersk (saksa keeles Czersk, aastatel 1942–1945 Heiderode, kašuubi keeles Czérskò) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Chojnice maakonnas, Czerski valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Czersk · Näe rohkem »

Danzigi vabalinn

Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »

Ekspansioon

Ekspansioon (ladina keeles sõnast expānsio 'lainemine, levimine') on mingi riigi poolt uu(t)e territooriumi(de) vallutamist või oma senise territooriumi laiendamist naabrite arvel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ekspansioon · Näe rohkem »

Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Eksport · Näe rohkem »

Elbląg

Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Elbląg · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Euroopa · Näe rohkem »

Feodalism

Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Feodalism · Näe rohkem »

Frankfurt Oderi ääres

Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Frankfurt Oderi ääres · Näe rohkem »

Franz I (Saksa-Rooma keiser)

Franz I Stephan (François Stephane Lotringi dünastiast, 8. detsember 1708 Nancy – 18. august 1765 Innsbruck) oli Saksa-Rooma keiser 1745–1765, Lotringi (Lorraine'i) hertsog (François III Stephane) 1729–1737, Toscana suurhertsog 1737–1765, Austria ertshertsogkonna kaasvalitseja 1740–1765.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Franz I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Friedrich Suur

Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Friedrich Suur · Näe rohkem »

Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Galiitsia · Näe rohkem »

Gdańsk

Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gdańsk · Näe rohkem »

Gniezno

Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gniezno · Näe rohkem »

Gostynin

Gostynin on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Gostynini maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Gostynin · Näe rohkem »

Habsburgide monarhia

Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »

Haridus

Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Haridus · Näe rohkem »

Heebrea keel

Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Heebrea keel · Näe rohkem »

Henri III

Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Henri III · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Hispaania · Näe rohkem »

Husaar

Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Husaar · Näe rohkem »

II Rzeczpospolita

II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Inowłódz

Inowłódz on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas Tomaszów Mazowiecki maakonnas, Inowłódzi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Inowłódz · Näe rohkem »

Inowrocław

Inowrocław on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Inowrocławi maakonna keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Inowrocław · Näe rohkem »

Interventsioon

Interventsioon ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Interventsioon · Näe rohkem »

Iseseisvus

Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsus­tada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkus­ast­mega.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Iseseisvus · Näe rohkem »

Itaalia keel

Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Itaalia keel · Näe rohkem »

Itaallased

Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Itaallased · Näe rohkem »

Jagelloonid

Jagelloonid oli dünastia, mis valitses Leedut 1377–1572, Poolat 1386–1572, Ungarit 1440–1444 ja 1490–1526 ja Böömimaad 1471–1526.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jagelloonid · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jalavägi · Näe rohkem »

Jan Zamoyski

Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jan Zamoyski · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jõgi · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Jidiši keel

Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Jidiši keel · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Juudid · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kalisz

Kalisz (saksa keeles Kalisch) on maakonnaõigustega linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Kaliszi maakonna halduskeskus (ei kuulu ise maakonna koosseisu).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kalisz · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kalvinism · Näe rohkem »

Kamień Pomorski

Kamień Pomorski (saksa Cammin in Pommern) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Kamień Pomorski maakonna ja Kamień Pomorski valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kamień Pomorski · Näe rohkem »

Kamjanets-Podilskõi

Kamjanets-Podilski kindlus Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel Kamjanets-Podilskõi (varasem eestikeelne nimi venepäraselt Kamenets-Podolski) on oblastilise alluvusega linn Ukraina Hmelnõtskõi oblastis, Kamjanets-Podilskõi rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kamjanets-Podilskõi · Näe rohkem »

Kariloom

Lambad ja lehm Kariloom on karjatatav koduloom.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kariloom · Näe rohkem »

Karl X Gustav

Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karl X Gustav · Näe rohkem »

Karusnahk

Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Karusnahk · Näe rohkem »

Kastellaan

Kastellaan oli keskajal ja varauusajal linnuse (linnuseülem ehk linnusefoogt) või lossi (lossifoogt) ülem.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kastellaan · Näe rohkem »

Kaszuby

Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubimaa (Kaszuby) on ajalooline piirkond Poolas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kaszuby · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kürassiir

Kürassiir on raskeratsaväelane, kes kannab kürassi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kürassiir · Näe rohkem »

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kiiev · Näe rohkem »

Kirikuslaavi keel

Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kirikuslaavi keel · Näe rohkem »

Kirjandus

Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kirjandus · Näe rohkem »

Klaipėda

Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Klaipėda · Näe rohkem »

Kodanik

Riigi kodanik on füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kodanik · Näe rohkem »

Kodukariõigus

Kodukariõigus (saksa keeles Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kodukariõigus · Näe rohkem »

Kohus

Toomemäel Kohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kohus · Näe rohkem »

Kolmas Poola jagamine

Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kolmas Poola jagamine · Näe rohkem »

Konfessioon

Ladinakeelsest sõnast confessio (tunnistus, ülestunnistus, ka süü ülestunnistus ja hilisemas ajaloos patutunnistus ehk piht) tuletatud nimisõnaga tähistatakse tänapäeval kuulumist mõne kiriku (luterliku, ortodoksi, katoliku, reformeeritud jne), denominatsiooni või koguduste liidu liikmete hulka.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Konfessioon · Näe rohkem »

Kongressi-Poola

Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »

Korruptsioon

ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Korruptsioon · Näe rohkem »

Kowal

Kowal on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Włocławeki maakonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kowal · Näe rohkem »

Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kraków · Näe rohkem »

Krakówi Vabariik

Krakówi Vabariik poola keeles Rzeczpospolita Krakowska) ehk Krakówi Vabalinn (Wolne Miasto Kraków) oli neutraalne poola riik, mis asutati Viini Kongressi otsusega 1815. Hõlmas Krakówi ja selle ümbruskonna. Muutus madalate tollitariifide tõttu transiitkaubanduse keskuseks. Etendas olulist osa poola kultuuri arengus ja rahvuslikus vabadusliikumises. Oli 1836–1841 Austria okupatsioonivõimu all, liideti pärast Krakówi mässu mahasurumist 1846 Austriaga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krakówi Vabariik · Näe rohkem »

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kreekakatoliku kirik · Näe rohkem »

Kriis

Kriis (kreeka keeles: κρίσις) on olukord, mis nõuab muutmist ning võib esineda isiklikul või sotsiaalsel tasandil.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kriis · Näe rohkem »

Krimmi khaaniriik

Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »

Kruszwica

Kruszwica (saksa keeles Kruschwitz) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Inowrocławi maakonnas, Kruszwica valla haldueskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kruszwica · Näe rohkem »

Krzywiń

Krzywiń (saksa keeles Kriewen) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Kościani maakonnas, Krzywińi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Krzywiń · Näe rohkem »

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kultuur · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lammas

Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lammas · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lään · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Läänemeri · Näe rohkem »

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu keel · Näe rohkem »

Leedu suurhetman

Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu suurhetman · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Leedulased · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Legaat · Näe rohkem »

Lihthäälteenamus

Lihthäälteenamus on otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lihthäälteenamus · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Litviinid

Litvin (valgevene keeles літвін) on slaavikeelne rahvanimetus, mida kasutati ajaloolistes allikates.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Litviinid · Näe rohkem »

Liw

Liw on küla Poolas Masoovia vojevoodkonnas Węgrówi maakonnas, Liwi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Liw · Näe rohkem »

Lotringi hertsogkond

Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »

Lubaczów

Lubaczów on linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas, Lubaczówi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lubaczów · Näe rohkem »

Lublin

Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lublin · Näe rohkem »

Lublini unioon

"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lublini unioon · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Luterlus · Näe rohkem »

Lutsk

Lutsk on linn Ukrainas, Volõõnia oblasti keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lutsk · Näe rohkem »

Lviv

Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Lviv · Näe rohkem »

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Maakond · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Majandus · Näe rohkem »

Malbork

Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Malbork · Näe rohkem »

Masoovia

Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Masoovia · Näe rohkem »

Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Münt

Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Münt · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Mõis · Näe rohkem »

Merevaigutee

Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Merevaigutee · Näe rohkem »

Międzyrzecz

Międzyrzecz (saksa Meseritz) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Międzyrzeczi maakonna ja Międzyrzeczi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Międzyrzecz · Näe rohkem »

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Minsk · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Monarhia · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Must meri · Näe rohkem »

Navahrudak

Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Navahrudak · Näe rohkem »

Nowy Sącz

Nowy Sącz on maakonnaõigustega linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas, Nowy Sączi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Nowy Sącz · Näe rohkem »

Oświęcim

Oświęcim (saksa keeles Auschwitz, jidiši keeles אָשפּיצין ehk Oshpitzin, Poola mustlaskeeles Auszwica) on linn Väike-Poola vojevoodkonnas, Oświęcimi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Oświęcim · Näe rohkem »

Odra

Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Odra · Näe rohkem »

Ogiński

Ogińskide vapp Ogiński (leedu keeles Oginskiai) oli Poola-Leedu aadlisuguvõsa, mis pärines Rjurikovitšidest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ogiński · Näe rohkem »

Okupatsioon

Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Okupatsioon · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Orjus · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Paavst · Näe rohkem »

Palgasõdur

Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Palgasõdur · Näe rohkem »

Parma hertsogkond

Parma hertsogkond loodi aastal 1545 Milano hertsogkonna osast lõuna pool Po jõge, mis vallutati Kirikuriigi poolt aastal 1512.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Parma hertsogkond · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põhiseadus · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Płock

Płock on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Visla paremal kaldal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Płock · Näe rohkem »

Pealinn

Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pealinn · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Piiskop · Näe rohkem »

Pinsk

Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (1712–1730) Pinsk (valgevene Пінск) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pinski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pinsk · Näe rohkem »

Piotrków Trybunalski

Piotrków Trybunalski (saksa keeles Petrikau) on maakonnaõigustega linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas, Piotrków Trybunalski maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Piotrków Trybunalski · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Połack · Näe rohkem »

Połaniec

Połaniec on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Staszówi maakonnas, Połanieci valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Połaniec · Näe rohkem »

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poliitika · Näe rohkem »

Pomereelia

Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pomereelia · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola jagamised

Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola jagamised · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola keel · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poola pärilussõda

Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola pärilussõda · Näe rohkem »

Poola Rahvavabariik

Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola Rahvavabariik · Näe rohkem »

Poola zlott

Poola zlott (poola keeles złoty, 'kuldne'; lühendina zł) on Poola rahaühik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola zlott · Näe rohkem »

Poola-Türgi sõda (1672–1676)

Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola-Türgi sõda (1672–1676) · Näe rohkem »

Poola–Türgi sõda (1620–1621)

Poola–Türgi sõda (1620–1621) oli Rzeczpospolita ja Osmanite riigi vaheline konflikt Moldova kontrolli üle.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poola–Türgi sõda (1620–1621) · Näe rohkem »

Poznań

13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Poznań · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Privileeg · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Protestantism · Näe rohkem »

Przemyśl

Przemyśl on maakonnaõigustega linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Przemyśl · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Puit · Näe rohkem »

Punane

Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Punane · Näe rohkem »

Raciąż

Raciąż on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas Płoński maakonnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Raciąż · Näe rohkem »

Radom

thumb Radom on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Radomi maakonna halduskeskus (ei kuulu ise maakonna koosseisu).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Radom · Näe rohkem »

Radziwill

Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Radziwill · Näe rohkem »

Raha

Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Raha · Näe rohkem »

Ratsavägi

Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ratsavägi · Näe rohkem »

Reform

Reform (ladina sõnast reformare 'muutma') on ümberkorraldus, uuendus ja mõnes ühiskonnaelu valdkonnas riigivõimu tehtud muudatus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Reform · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Religioon · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riigimõis · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Riik · Näe rohkem »

Rogoźno

Rogoźno (saksa Rogasen) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Oborniki maakonnas, Rogoźno valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rogoźno · Näe rohkem »

Roosa

Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Roosa · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Rootslased

right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rootslased · Näe rohkem »

Rozprza

Rozprza on linn Poolas Łódźi vojevoodkonnas Piotrków Trybunalski maakonnas, Rozprza valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rozprza · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rukis · Näe rohkem »

Rypin

Rypin (saksa keeles Rippin) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Rypini maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rypin · Näe rohkem »

Rzeczpospolita haldusjaotus

Rzeczpospolita haldusjaotus oli Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita eksisteerimise jooksul 16.–18. sajandini kujunenud ja korduvalt muudetud Poola kuninga ning Poola Krooni maade jaotuse loetelu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita haldusjaotus · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sakslased · Näe rohkem »

Sandomierz

Sandomierz on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas, Sandomierzi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sandomierz · Näe rohkem »

Sanok

Sanok (ukraina keeles Сянік) on linn Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas, Sanoki maakonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sanok · Näe rohkem »

Sapieha

Sapiehade vapp Sapieha (poola keeles Sapiehowie) oli vene päritolu Poola-Leedu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sapieha · Näe rohkem »

Sõnavabadus

Sõnavabadus on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud teavet sõnas, trükis, pildis või muul viisil.  Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku teavet.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sõnavabadus · Näe rohkem »

Słońsk

Słońsk (saksa keeles Sonnenburg) on küla Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Sulęcini maakonnas, Słoński valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Słońsk · Näe rohkem »

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Seadus · Näe rohkem »

Seaduseelnõu

Seaduseelnõu (ingl draft Act) on menetlema hakatava õigusakti terviktekst koos kõigi selle juurde kuuluvate rekvisiitidega.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Seaduseelnõu · Näe rohkem »

Segaduste aeg

Segaduste ajaks (vene keeles Смутное время) nimetatakse Venemaa ajaloos ajajärku viimase Rjurikovitšite dünastia tsaari Fjodor I surmast 1598.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Segaduste aeg · Näe rohkem »

Seim (Poola)

Seimi logo Poola Vabariigi Seim (poola keeles ametliku nimega Sejm Rzeczypospolitej Polskiej) on Poola parlamendi alamkoda.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Seim (Poola) · Näe rohkem »

Seisus

Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Seisus · Näe rohkem »

Sieradz

Sieradz on linn Poola keskosas, Łódźi vojevoodkonnas, Sieradzi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sieradz · Näe rohkem »

Sierpc

Sierpc on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Sierpci maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sierpc · Näe rohkem »

Sinine

Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sinine · Näe rohkem »

Smolensk

Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Smolensk · Näe rohkem »

Sochaczew

Sochaczew on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Sochaczewi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Sochaczew · Näe rohkem »

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Staarost · Näe rohkem »

Stanisław II

Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stanisław II · Näe rohkem »

Stanisław Leszczyński

Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stanisław Leszczyński · Näe rohkem »

Stanislaus Hosius

Kardinal Stanislaus Hosius Stanislaus Hosius (poola Stanisław Hozjusz; 5. mai 1504 – 5. august 1579) oli poola kirikutegelane, diplomaat ja riigiametnik.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stanislaus Hosius · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Suue

Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Suue · Näe rohkem »

Suur-Poola

Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Suur-Poola · Näe rohkem »

Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »

Suwałki

Suwałki (leedu Suvalkai, saksa Suwalken, 1941–1944 Sudauen) on maakonnaõigustega linn Poola kirdeosas Podlaasia vojevoodkonnas, Suwałki maakonna keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Suwałki · Näe rohkem »

Talupoeg

Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Talupoeg · Näe rohkem »

Talurahvas

Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Talurahvas · Näe rohkem »

Tartu staarostkond

Tartu staarostkond oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus (üks viiest staarostkonnast) Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Tartu linnas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu staarostkond · Näe rohkem »

Tartu vojevood

Tartu vojevood (poola wojewoda dorpacki, wojewoda derpski) oli Poola-Leedu haldusüksuse Tartu vojevoodkonna valitseja.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tartu vojevood · Näe rohkem »

Tatarlased

Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tatarlased · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Tšernihiv

Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tšernihiv · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teadus · Näe rohkem »

Teine Põhjasõda

Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »

Teine Poola jagamine

Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Teravili · Näe rohkem »

Toscana suurhertsogkond

Toscana suurhertsogkond (itaalia Granducato di Toscana, ladina Magnus Ducatus Etruriae) oli Kesk-Itaalia monarhia, mis eksisteeris vaheaegadega aastatel 1569–1859, asendades Firenze hertsogkonna.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Toscana suurhertsogkond · Näe rohkem »

Trakai

Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Trakai · Näe rohkem »

Tsensuur

Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tsensuur · Näe rohkem »

Tyszkiewicz

Tyszkiewiczide vapp Tyszkiewicz on Poola aadlisuguvõsa, mis pärineb Ruteeniast Leedu suurvürstiriigi aegadest.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Tyszkiewicz · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ukraina · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ukraina Kreekakatoliku Kirik

Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik · Näe rohkem »

Ungari kuningas

Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).

Uus!!: Rzeczpospolita ja Ungari kuningas · Näe rohkem »

Uniaadikirik

Uniaadikirik on ajalooline kirik Poola-Leedu aladel, mis ühendas Lääne-Ukraina õigeusklikud Bresti uniooniga 1596.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Uniaadikirik · Näe rohkem »

Uputus (Poola)

Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vahemeri · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevene keel

Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Valgevene keel · Näe rohkem »

Varssavi

Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Varssavi · Näe rohkem »

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »

Vasakkalda-Ukraina

Vasakkalda-Ukraina (ukraina keeles Лівобережна Україна, vene keeles Левобережная Украина, poola keeles Lewobrzeżna Ukraina) on Dnepri jõe vasakul (ida)kaldal asuva Ukraina osa ajalooline nimi, mis hõlmab tänapäevaseid Tšernihivi, Poltava ja Sumõ oblasteid ning Kiievi ja Tšerkassõ idaosa.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vasakkalda-Ukraina · Näe rohkem »

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »

Võimude lahusus

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Võimude lahusus · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Vene vojevoodkond

Vene vojevoodkond ehk Ruteenia vojevoodkond (poolapäraselt Ruśi vojevoodkond (poola województwo ruskie); 1366–1772) oli üks Poola Kuningriigi ja Rzeczpospolita vojevoodkondi.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene vojevoodkond · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1632–1634)

Vene-Poola sõda (1632–1634) ehk Smolenski sõda oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel Rzeczpospolita koosseisu kuulunud Smolenskimaa ja Severskimaa (Brjanski, Sumõ, Belgorodi, Orjoli ja Tšernigivi piirkond) pärast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1632–1634) · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1654–1667)

Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Veto

Veto on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Veto · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vilnius · Näe rohkem »

Vitsebsk

Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vitsebsk · Näe rohkem »

Vladimir

Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vladimir · Näe rohkem »

Vojevood

Vojevood oli 14.–18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vojevood · Näe rohkem »

Vojevoodkond

Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Vojevoodkond · Näe rohkem »

Volõõnia

Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Volõõnia · Näe rohkem »

Volodõmõr (linn)

Volodõmõr Volodõmõr (ukraina keeles Володимир) on linn Volõõnias, praeguses Ukrainas Volõõnia oblastis, Volodõmõri rajooni keskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Volodõmõr (linn) · Näe rohkem »

Warmia

Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Warmia · Näe rohkem »

Władysław IV Waza

Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Władysław IV Waza · Näe rohkem »

Wiślica

Wiślica on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Busko-Zdrój maakonnas, Wiślica valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Wiślica · Näe rohkem »

Wieluń

Wieluń on linn Poola kaguosas Łódźi vojevoodkonnas, Wieluńi maakonna ja Wieluńi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Wieluń · Näe rohkem »

Wizna

Wizna on küla Poolas Podlaasia vojevoodkonnas Łomża maakonnas, Wizna valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Wizna · Näe rohkem »

Wojnicz

Wojnicz on linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tarnówi maakonnas, Wojniczi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Wojnicz · Näe rohkem »

Wyszogród

Wyszogród on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas Płocki maakonnas, Wyszogródi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Wyszogród · Näe rohkem »

Zakroczym

Zakroczym on linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas Nowy Dwór Mazowiecki maakonnas, Zakroczymi valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zakroczym · Näe rohkem »

Zawichost

Zawichost on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Sandomierzi maakonnas, Zawichosti valla halduskeskus.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zawichost · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Uus!!: Rzeczpospolita ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 1. juuli · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 15. sajand · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 16. sajand · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 17. sajand · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 18. sajand · Näe rohkem »

23. detsember

23.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 23. detsember · Näe rohkem »

27. september

27.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 27. september · Näe rohkem »

3. mai

3.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 3. mai · Näe rohkem »

4. november

4.

Uus!!: Rzeczpospolita ja 4. november · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Poola-Leedu.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »