75 suhted: Benediktlased, Bolesław I Chrobry, Brandenburg, Bug, Diadeem, Euroopa, Gdańsk, Gniezno, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Jaroslav Tark, Karpaadid, Katoliku kirik, Kesk-Euroopa, Kiiev, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kraków, Kruszwica, Lausitz, Läänemeri, Lääneslaavlased, Legnica, Masoovia, Märter, Mieszko I, Misjon, Morava, Must-Vene, Nordalbingien, Odra, Opole, Otto III (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Patriits, Płock, Piastide dünastia, Polaabid, Pommeri, Poola, Poola ajalugu, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poznań, Preisimaa, Preislased, Ruutkilomeeter, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, ..., Sandomierz, Sileesia, Slovakid, Sorbid, Suurlinn, Tšehhi, Tšehhi kuningriik, Ungari vürstiriik, Vürst, Warta, Wolin, Wrocław, 1000, 1002, 1018, 1025, 1031, 1057, 1079, 1102, 1109, 1138, 960, 965, 992. Laienda indeks (25 rohkem) »
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Benediktlased · Näe rohkem »
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Uus!!: Poola vürstiriik ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Brandenburg · Näe rohkem »
Bug
Bug ehk Lääne-Bug (poola keeles Bug, ukraina keeles Західний Буг, valgevene keeles Заходні Буг) on jõgi Ukraina, Valgevene ja Poola aladel.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Bug · Näe rohkem »
Diadeem
Elisabeth diadeemiga 20. sajandi alguses Diadeem (kreeka sõnast 'διάδημα' (diadēma)) on otsmikuvõru või -pael.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Diadeem · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Euroopa · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Gdańsk · Näe rohkem »
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Gniezno · Näe rohkem »
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Karpaadid · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Poola vürstiriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Kiievi suurvürst · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Kraków · Näe rohkem »
Kruszwica
Kruszwica (saksa keeles Kruschwitz) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Inowrocławi maakonnas, Kruszwica valla haldueskeskus.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Kruszwica · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Lausitz · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Legnica
Legnica (saksa keeles Liegnitz) on maakonnaõigustega linn Poolas Alam-Sileesia vojevoodkonnas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Legnica · Näe rohkem »
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Masoovia · Näe rohkem »
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Märter · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Mieszko I · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Misjon · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Morava · Näe rohkem »
Must-Vene
Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).
Uus!!: Poola vürstiriik ja Must-Vene · Näe rohkem »
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Nordalbingien · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Odra · Näe rohkem »
Opole
Opole (saksa keeles Oppeln) on maakonnaõigustega linn Poolas, Opole vojevoodkonna keskus.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Opole · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Paavst · Näe rohkem »
Patriits
Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Patriits · Näe rohkem »
Płock
Płock on maakonna õigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Visla paremal kaldal.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Płock · Näe rohkem »
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Piastide dünastia · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Poola vürstiriik ja Poola · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Poznań · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Preislased · Näe rohkem »
Ruutkilomeeter
Ruutkilomeeter (tähis km²; kasutatud ka qkm) on pindalaühik, mis võrdub 1 000 000 ruutmeetriga: Üheruutkilomeetrine pindala on ruudul, mille külje pikkus on 1 kilomeeter.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Ruutkilomeeter · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Sandomierz
Sandomierz on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas, Sandomierzi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Sandomierz · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Sileesia · Näe rohkem »
Slovakid
Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakkide diasporaa Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Slovakid · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Sorbid · Näe rohkem »
Suurlinn
Maailma suurim suurlinn Tōkyō, taustal Fuji vulkaan (2017) Suurlinn (samuti metropol; teistes keeltes ka metropolis) on kõige suuremate linnade kategooriasse kuuluv linn.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Suurlinn · Näe rohkem »
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Poola vürstiriik ja Tšehhi · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Vürst · Näe rohkem »
Warta
Warta (saksa keeles Warthe) on jõgi Poolas, Odra vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Warta · Näe rohkem »
Wolin
Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Wolin · Näe rohkem »
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Poola vürstiriik ja Wrocław · Näe rohkem »
1000
1000.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1000 · Näe rohkem »
1002
1002.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1002 · Näe rohkem »
1018
1018.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1018 · Näe rohkem »
1025
1025.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1025 · Näe rohkem »
1031
1031.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1031 · Näe rohkem »
1057
1057.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1057 · Näe rohkem »
1079
1079.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1079 · Näe rohkem »
1102
1102.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1102 · Näe rohkem »
1109
1109.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1109 · Näe rohkem »
1138
1138.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 1138 · Näe rohkem »
960
960.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 960 · Näe rohkem »
965
965.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 965 · Näe rohkem »
992
992.
Uus!!: Poola vürstiriik ja 992 · Näe rohkem »