Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Poola aeg

Index Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa kubermangu territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

217 suhted: Ahervare, Ahja mõis, Aizkraukle, Alūksne, Alūksne loss, Alev, Altmargi vaherahu, Andreas Patricius, Antonio Possevino, Asti ordulinnus, Augsburgi usutunnistus, Ērgļi vasallilinnus, Ādaži ordulinnus, Baltisakslased, Bieriņi mõis, Cēsis, Cesvaine piiskopilinnus, Daugava, Dünamünde ordulinnus, Demokraatia, Eesti, Eesti linnuste loend, Eesti poolakeelsed kohanimed, Eesti valitsejad, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Endiste riikide loend, Feodaal, Gümnaasium, Gotthard Kettler, Gregorius XIII, Gulbene, Harjumaa, Härgmäe ordulinnus, Helme ordulinnus, Hollandlased, Ingeri sõda, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Józef Ignacy Kraszewski, Jürgen Fahrensbach, Jesuiidid, Johan III, Kalvinism, Karksi ordulinnus, Karl IX, Katariina II, Katekismus, Katk, Katoliiklus, ..., Kavilda vasallilinnus, Küla, Kirik (institutsioon), Koknese, Koknese piiskopilinnus, Koloonia, Konfessioon, Korff, Kraków, Krimulda piiskopilinnus, Kroon (institutsioon), Krustpilsi piiskopilinnus, Kulna piiskopilinnus, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Ladina keel, Laiuse, Laiuse ordulinnus, Latgale, Läti linnuste loend, Lätlased, Lõuna-Eesti, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Lemsalu piiskopilinnus, Lielvārde, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa konstitutsioonid, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa kuningas, Liivimaa ordinatsioonid, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Limbaži, Linn, Linnakodanik, Linnus, Luterlus, Lutsi ordulinnus, Maakeel, Maameister, Maarahvas, Magdeburgi õigus, Magnus, Mazā Jumpravmuiža mõis, Mālpilsi ordulinnus, Mõis, Mikołaj Radziwiłł Must, Misjon, Moskva tsaaririik, Narva, Nītaure ordulinnus, Otepää piiskopilinnus, Paide, Partisan, Pärnu vojevoodkond, Põhja-Eesti, Põhja-Euroopa, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Pealinn, Personaalunioon, Pihkva, Pljussa vaherahu, Pontus De la Gardie, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poolakad, Preester, Pringi mõis, Protestantism, Puurmani mõis, Rakvere, Rannu vasallilinnus, Rauna piiskopilinnus, Räpina mõis, Rēzekne ordulinnus, Reformatsioon Liivimaal, Riia, Riia ajalugu, Riia Püha Jakobi kirik, Riia peapiiskopkond, Riigikeel, Riigikirik, Riigikord, Riigimõis, Riigipea, Rooma-Katoliku Kirik, Rootsi, Rootslased, Ropaži ordulinnus, Ruhja, Ruhja kirik, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sakslased, Salatsi piiskopilinnus, Sangaste mõis, Sigulda ordulinnus, Skandinaavia, Smiltene piiskopilinnus, Soome, Soomlased, Stångebro lahing, Stefan Batory, Suntaži piiskopilinnus, Tallinn, Talurahvas, Tartu piiskopkond, Tartu vana Maarja kirik, Tartu vojevoodkond, Tarvastu ordulinnus, Tähtvere mõis, Toomkapiitel, Trikāta ordulinnus, Turaida piiskopilinnus, Ungarlased, Valga, Valmiera, Vana-Liivimaa, Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Vana-Väina ordulinnus, Varssavi, Vastseliina piiskopilinnus, Vastureformatsioon, Võnnu vojevoodkond, Vene-Poola sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Viljandi ordulinnus, Virumaa, Zaube ordulinnus, Zygmunt I, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 10. august, 1561, 1566, 1569, 1570, 1571, 1575, 1577, 1578, 1580, 1582, 1583, 1585, 1588, 1596, 1598, 1599, 16. sajand, 1611, 1617, 1619, 1620, 1625, 1629, 1635, 1667, 17. sajand, 1795, 4. detsember. Laienda indeks (167 rohkem) »

Ahervare

Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahemurd, ahermurd) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivihunnikEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Poola aeg ja Ahervare · Näe rohkem »

Ahja mõis

Ahja mõisa peahoone 2012. aastal Ahja mõisa peahoone tagakülg Ahja mõisa peahoone, park ja tiik Ahja mõis (saksa Aya) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Poola aeg ja Ahja mõis · Näe rohkem »

Aizkraukle

Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Poola aeg ja Aizkraukle · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Poola aeg ja Alūksne · Näe rohkem »

Alūksne loss

Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.

Uus!!: Poola aeg ja Alūksne loss · Näe rohkem »

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Poola aeg ja Alev · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Poola aeg ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Andreas Patricius

Andreas Patricius Nidecius (ka Andreas Patricki Nidecki, poola Andrzej Patrycy Nidecki; leedu Andriaus Patricijaus Nideckis; läti Andreass Patrīcijs Nideckis; 27. november 1522 Oświęcim, Krakówi vojevoodkond, Rzeczpospolita – 2. jaanuar 1587 Volmari linnus, Valmiera) oli poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik.

Uus!!: Poola aeg ja Andreas Patricius · Näe rohkem »

Antonio Possevino

Stefan Batory Pihkva all" Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Uus!!: Poola aeg ja Antonio Possevino · Näe rohkem »

Asti ordulinnus

Vapp Asti ordulinnus (saksa Burtneck-Schloß, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.

Uus!!: Poola aeg ja Asti ordulinnus · Näe rohkem »

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval. Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.

Uus!!: Poola aeg ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »

Ērgļi vasallilinnus

Ergli vasallilinnus (eesti Erla, saksa Erlaa, Erlaa an der Oger) oli Riia Peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Ergli piirkonnas (Ērgļu novads), Ergli linnas, Ogre jõe (Oger – Fluss) paremkalda lookes (30 m jõest), Ergli katoliku kirikust ja haiglast (300 m) põhja pool.

Uus!!: Poola aeg ja Ērgļi vasallilinnus · Näe rohkem »

Ādaži ordulinnus

Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis.

Uus!!: Poola aeg ja Ādaži ordulinnus · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Poola aeg ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Bieriņi mõis

Bieriņi mõis (Bieriņu muiža või Lindenrū muiža, saksa Kolzen, Lindenruh) on mõis Lätis Riia linnas Bieriņi asumis peahoone aadressiga Kantora iela 10.

Uus!!: Poola aeg ja Bieriņi mõis · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Poola aeg ja Cēsis · Näe rohkem »

Cesvaine piiskopilinnus

jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid. Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzemes, Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.

Uus!!: Poola aeg ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Poola aeg ja Daugava · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivi ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Poola aeg ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Poola aeg ja Demokraatia · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Poola aeg ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti linnuste loend

Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Poola aeg ja Eesti linnuste loend · Näe rohkem »

Eesti poolakeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti poolakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti poolakeelsetes kohanimedes, eriti ajaloolises kirjanduses, mis puudutab ajastut 1561 - 1660, kui Eesti ala lõunapoolne osa kuulus Poola provintsi Inflanty koosseisu.

Uus!!: Poola aeg ja Eesti poolakeelsed kohanimed · Näe rohkem »

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Uus!!: Poola aeg ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Poola aeg ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Poola aeg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Endiste riikide loend

Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.

Uus!!: Poola aeg ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »

Feodaal

Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.

Uus!!: Poola aeg ja Feodaal · Näe rohkem »

Gümnaasium

Gümnaasium on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10.–12.

Uus!!: Poola aeg ja Gümnaasium · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Poola aeg ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst 1572–1585.

Uus!!: Poola aeg ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Gulbene

Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro Kuľbina, saksa Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.

Uus!!: Poola aeg ja Gulbene · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Poola aeg ja Harjumaa · Näe rohkem »

Härgmäe ordulinnus

Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa Ermes, läti Ērģeme) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis, Valka piirkonnas, Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.

Uus!!: Poola aeg ja Härgmäe ordulinnus · Näe rohkem »

Helme ordulinnus

Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Tõrva vallas, Helme alevikus.

Uus!!: Poola aeg ja Helme ordulinnus · Näe rohkem »

Hollandlased

Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.

Uus!!: Poola aeg ja Hollandlased · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Poola aeg ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Poola aeg ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Poola aeg ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Józef Ignacy Kraszewski

Józef Ignacy Kraszewski u. 1880 Józef Ignacy Kraszewski (28. juuli 1812 Varssavi – 19. märts 1887 Genf) oli poola kirjanik, publitsist ja kirjastaja.

Uus!!: Poola aeg ja Józef Ignacy Kraszewski · Näe rohkem »

Jürgen Fahrensbach

Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.

Uus!!: Poola aeg ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Poola aeg ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Johan III

Johan III (1582. aasta maal) Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Uus!!: Poola aeg ja Johan III · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism(teatud veel kui reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism või kui reformeeritud usk) on 16.

Uus!!: Poola aeg ja Kalvinism · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Uus!!: Poola aeg ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »

Karl IX

Karl IX Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.

Uus!!: Poola aeg ja Karl IX · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Poola aeg ja Katariina II · Näe rohkem »

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Uus!!: Poola aeg ja Katekismus · Näe rohkem »

Katk

Katkuks ehk mustaks surmaks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Poola aeg ja Katk · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Poola aeg ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kavilda vasallilinnus

Kavilda vasallilinnus (saksa Kawelecht) oli linnus Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.

Uus!!: Poola aeg ja Kavilda vasallilinnus · Näe rohkem »

Küla

Küla Suurbritannias Riburys, ehitatud 17. sajandil Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.

Uus!!: Poola aeg ja Küla · Näe rohkem »

Kirik (institutsioon)

Kirik on ühtse õpetuse ja kindla riitusega range hierarhilise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus.

Uus!!: Poola aeg ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Poola aeg ja Koknese · Näe rohkem »

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan 1625. aasta Georg von Schwengelni joonise järgi Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse, Kokneses Lätis.

Uus!!: Poola aeg ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koloonia

lc.

Uus!!: Poola aeg ja Koloonia · Näe rohkem »

Konfessioon

Konfessioon (ladina sõnast confessio) on tunnistus.

Uus!!: Poola aeg ja Konfessioon · Näe rohkem »

Korff

Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.

Uus!!: Poola aeg ja Korff · Näe rohkem »

Kraków

Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.

Uus!!: Poola aeg ja Kraków · Näe rohkem »

Krimulda piiskopilinnus

Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: Poola aeg ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kroon (institutsioon)

Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Uus!!: Poola aeg ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »

Krustpilsi piiskopilinnus

Vaade linnusekompleksile edelast, 1994, pärast vene sõjaväe lahkumist. Krustpilsi piiskopilinnus ("Ristilinnus", "Ristilinn", saksa Kreutzburg, Kreuzburg, vene Крыжборг, Крумбарк, leedu Krustpilis) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolise piirkonna läänetipus, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Jekabpilsi linnas, Väina jõe kirdepoolsel e. paremkaldal, Donaviņa (Dzirnupite) jõe suudmekoha lähedal Väinasse.

Uus!!: Poola aeg ja Krustpilsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kulna piiskopilinnus

Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal. Kulna linna vapp. Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, võru murdes Luigaliina, läti Gulbene, saksa Schwaneburg, Schwanenburg, poola Łabędziewo) asus Ida-Lätis, Ida-Vidzemes, Kulna piirkonnas (Gulbenes novads), Kulna linnas (Gulbene) Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 km kaugusel praegusest linnakeskusest.

Uus!!: Poola aeg ja Kulna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Poola aeg ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Poola aeg ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Poola aeg ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laiuse

Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.

Uus!!: Poola aeg ja Laiuse · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Poola aeg ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Poola aeg ja Latgale · Näe rohkem »

Läti linnuste loend

Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.

Uus!!: Poola aeg ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »

Lätlased

Rahvariietes lätlased laulupeol Lätlased (läti latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Poola aeg ja Lätlased · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Poola aeg ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Poola aeg ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Poola aeg ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Poola aeg ja Leedulased · Näe rohkem »

Lemsalu piiskopilinnus

Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju. Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis, Limbaži piirkondas (Limbažu novads) praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.

Uus!!: Poola aeg ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Lielvārde

Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.

Uus!!: Poola aeg ja Lielvārde · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Poola aeg ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa konstitutsioonid

Liivimaa konstitutsioonid (ladina Constitutiones Livoniae) oli Liivimaa hertsogkonna haldamist reguleeriv seadus, mis kehtestati 1582.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa konstitutsioonid · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Liivimaa kuningas

Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »

Liivimaa ordinatsioonid

Liivimaa ordinatsioonid (ladina Ordinationes Livoniae) olid Poola-Leedu seimi tehtud täiendus- ja muutmisotsused Liivimaa konstitutsioonide kohta.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa ordinatsioonid · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti Lemsalu, liivi Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Poola aeg ja Limbaži · Näe rohkem »

Linn

Tallinn on suurim linn Eestis Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Poola aeg ja Linn · Näe rohkem »

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Uus!!: Poola aeg ja Linnakodanik · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Poola aeg ja Linnus · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Poola aeg ja Luterlus · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Uus!!: Poola aeg ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »

Maakeel

Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.

Uus!!: Poola aeg ja Maakeel · Näe rohkem »

Maameister

Maameister (saksa Landmeister, vene keeles магистр) oli Saksa ordu ametnik, kes juhtis suurema piirkonna orduorganisatsiooni ehk orduharu.

Uus!!: Poola aeg ja Maameister · Näe rohkem »

Maarahvas

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu on kohta on eri hüpoteese.

Uus!!: Poola aeg ja Maarahvas · Näe rohkem »

Magdeburgi õigus

Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum aastast 1257, mis põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.

Uus!!: Poola aeg ja Magdeburgi õigus · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Poola aeg ja Magnus · Näe rohkem »

Mazā Jumpravmuiža mõis

Mazā Jumpravmuiža mõisa peahoone varemed Mazā Jumpravmuiža mõis (Mazā Jumpravmuiža või Mazjumpravas muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Rumbula asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu ielā 37.

Uus!!: Poola aeg ja Mazā Jumpravmuiža mõis · Näe rohkem »

Mālpilsi ordulinnus

Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast, tänapäeva Mālpilsi piirkonnas (Mālpils novads), Mālpilsi asulas, Mergupe jõe läänepoolsel ehk paremkaldal, umbes 200 meetrit Mālpilsi luteri kirikust kagus, Sprīdīši talu maadel.

Uus!!: Poola aeg ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal. Tänapäeval kasutatakse sõna mõis kahes tähenduses.

Uus!!: Poola aeg ja Mõis · Näe rohkem »

Mikołaj Radziwiłł Must

Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.

Uus!!: Poola aeg ja Mikołaj Radziwiłł Must · Näe rohkem »

Misjon

rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830. Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.

Uus!!: Poola aeg ja Misjon · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Poola aeg ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Poola aeg ja Narva · Näe rohkem »

Nītaure ordulinnus

Nītaure ordulinnuse säilinud müürilõik 2014. aastal. Nitaure ordulinnus (saksa Nitau, Nietau) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, otsejoones 67 km kaugusel Riiast (23 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Nitaure vallas (Nītaures pagasts), Nitaure asulas, umbes 300 meetrit keskusest kirdes, Mergupe jõe lõunakalda äärsel künkal, millel on praegu ka kohalik kihelkonnakirik.

Uus!!: Poola aeg ja Nītaure ordulinnus · Näe rohkem »

Otepää piiskopilinnus

Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.

Uus!!: Poola aeg ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Paide

Paide kirik Paide on linn Järva maakonnas, maakonna halduskeskus ning Paide linna nimelise omavalitsusüksuse halduskeskus.

Uus!!: Poola aeg ja Paide · Näe rohkem »

Partisan

Nõukogude partisanid Valgevenes 1943. Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.

Uus!!: Poola aeg ja Partisan · Näe rohkem »

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Poola aeg ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Poola aeg ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Poola aeg ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põltsamaa

Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Poola aeg ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Uus!!: Poola aeg ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »

Pealinn

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Poola aeg ja Pealinn · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Poola aeg ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Poola aeg ja Pihkva · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Poola aeg ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Uus!!: Poola aeg ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Poola aeg ja Poola keel · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Poola aeg ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Poola aeg ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Poola aeg ja Poolakad · Näe rohkem »

Preester

Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks.

Uus!!: Poola aeg ja Preester · Näe rohkem »

Pringi mõis

Pringi mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Poola aeg ja Pringi mõis · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Poola aeg ja Protestantism · Näe rohkem »

Puurmani mõis

Mõisa peahoone Peahoone pargi poolt Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Poola aeg ja Puurmani mõis · Näe rohkem »

Rakvere

Rakvere Keskväljak alt.

Uus!!: Poola aeg ja Rakvere · Näe rohkem »

Rannu vasallilinnus

Rannu vasallilinnus (saksa keeles Randen) oli Tartu piiskopkonnas asunud vasallilinnus, mis tänapäeval on hävinud.

Uus!!: Poola aeg ja Rannu vasallilinnus · Näe rohkem »

Rauna piiskopilinnus

Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piirkonna vapp. Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.

Uus!!: Poola aeg ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Räpina mõis

Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Poola aeg ja Räpina mõis · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis, Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads), Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal ja see kuulus Liivimaa ordu Räisaku foogtile.

Uus!!: Poola aeg ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.

Uus!!: Poola aeg ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Poola aeg ja Riia · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti Vabariigi pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Poola aeg ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia Püha Jakobi kirik

Kiriku sissepääs Kiriku sisevaade Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.

Uus!!: Poola aeg ja Riia Püha Jakobi kirik · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Poola aeg ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi, osariigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Uus!!: Poola aeg ja Riigikeel · Näe rohkem »

Riigikirik

Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.

Uus!!: Poola aeg ja Riigikirik · Näe rohkem »

Riigikord

Riigikord on riigi võimukorraldus, peamiselt mõeldakse sellega riigivõimu- ja valitsemisorganite suhteid, struktuuri ja pädevust.

Uus!!: Poola aeg ja Riigikord · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Poola aeg ja Riigimõis · Näe rohkem »

Riigipea

Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.

Uus!!: Poola aeg ja Riigipea · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Poola aeg ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Poola aeg ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootslased

right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.

Uus!!: Poola aeg ja Rootslased · Näe rohkem »

Ropaži ordulinnus

Ropaži ordulinnus (liivi Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel e paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 m ü. m. Muinasajal kuulus Ropaži väinaliivlaste asuala põhjapiirkonda.

Uus!!: Poola aeg ja Ropaži ordulinnus · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: Poola aeg ja Ruhja · Näe rohkem »

Ruhja kirik

Rūjiena kirik ehk Ruhja kirik (Ruhja Püha Bartholomeuse ehk Püha Pärtli kirik) on luteriusu kirik Rūjiena (eestipäraselt Ruhja) linnas.

Uus!!: Poola aeg ja Ruhja kirik · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Poola aeg ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Poola aeg ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Poola aeg ja Sakslased · Näe rohkem »

Salatsi piiskopilinnus

Vaade Salatsi jõele ja linnuse asukohale. Esiplaanile jääb puudega kaetud läänebastion. Näha ka läänepoolne vallikraav. Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) on endine piiskopilinnus praeguses Salatsi linnas Lätis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.

Uus!!: Poola aeg ja Salatsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Sangaste mõis

Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa k. Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Poola aeg ja Sangaste mõis · Näe rohkem »

Sigulda ordulinnus

Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.

Uus!!: Poola aeg ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Poola aeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Smiltene piiskopilinnus

Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene vapp Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.

Uus!!: Poola aeg ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Poola aeg ja Soome · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Poola aeg ja Soomlased · Näe rohkem »

Stångebro lahing

Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsog Karli vägede vahel.

Uus!!: Poola aeg ja Stångebro lahing · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Poola aeg ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Suntaži piiskopilinnus

Suntaži piiskopilinnus (eesti Suntseli, saksa Sunzel) oli Riia peapiiskopkonna Väina liivlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast, Ogre piirkonnas (Ogres novads), Ogre linnas, Mazā Jugla (Väike-Jugla, Klein Jegel) jõe põhjapoolsel e. paremkaldal, Maza Jugla vasakpoolse lisajõe Abze (Die Abse) suudmekoha lähedal.

Uus!!: Poola aeg ja Suntaži piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Poola aeg ja Tallinn · Näe rohkem »

Talurahvas

Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.

Uus!!: Poola aeg ja Talurahvas · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Poola aeg ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu vana Maarja kirik

Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.

Uus!!: Poola aeg ja Tartu vana Maarja kirik · Näe rohkem »

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Poola aeg ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »

Tarvastu ordulinnus

Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asub Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.

Uus!!: Poola aeg ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »

Tähtvere mõis

Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Poola aeg ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »

Toomkapiitel

Toomkapiitel on kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.

Uus!!: Poola aeg ja Toomkapiitel · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Linnuse põllukivimüür järvepoolsel mäeküljel. Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti Abuls, saksa Abbul) jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel.

Uus!!: Poola aeg ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Turaida piiskopilinnus

Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.

Uus!!: Poola aeg ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Poola aeg ja Ungarlased · Näe rohkem »

Valga

Valga raekoda Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Poola aeg ja Valga · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti Volmari, saksa Wolmar) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Poola aeg ja Valmiera · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Poola aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Pebalgi piiskopilinnus

Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga – "vana Balga äärne") oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Vecpiebalga piirkonnas (Vecpiebalgas novads), Vecpiebalga vallas (Vecpiebalgas pagasts, Vana-Pebalgi vald), Vana-Pebalgi luteri kirikust 300 m lõunas Balga oja (Bach Bresse) lähedal.

Uus!!: Poola aeg ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Latgale piirkond Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugava, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis, Latgales, Daugavpilsi piirkonnas, Naujene vallas (Naujenes pagasts), Vecpilsi ("vanalinnuse") külas, Väina (Daugava) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal umbes kümmekonna kilomeetri kaugusel praegusest Daugavpilsist idakirdes, Naujenes pilskalna linnamäel, Juzefova katoliku kirikust 1,5 km lõunas.

Uus!!: Poola aeg ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Varssavi

Varssavi (poola keeles Warszawa on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus. Asub Wisła jõe kaldal. Varssavi linnas elas 2009. aastal 1 716 855 inimest, aga linnastus 3 350 000 inimest. Linna pindala on 517,24 km². Varssavi mitteametlik hümn on "Varšavjanka". See on revolutsiooniline laul, mis valmis 1831 Prantsusmaal Novembriülestõusu toetuseks.

Uus!!: Poola aeg ja Varssavi · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Võru vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega.

Uus!!: Poola aeg ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist.

Uus!!: Poola aeg ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Poola aeg ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda

Vene-Poola sõda võib tähendada erinevaid Poola (Poola kuningriik-Leedu suurvürstiriik/Rzeczpospolita, Poola Vabariik)- Venemaa (Kiievi-Vene/Moskva vürstiriik/Moskva suurvürstiriik/Venemaa keisririik-NSV Liit) vahel toimunud sõdu.

Uus!!: Poola aeg ja Vene-Poola sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Viljandi ordulinnus

Ernst Ring'i foto Viljandi kaevumäest 1910 aastal Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon (1 lossikabel, 2 ametnike maja, 3 Pikk Hermann, 4 Dansker (käimla), 5 komtuuri eluruumid, hiljem ait, 6 viljaait, 7 vaimulike ruumid ja tall, 8 söögiruumid, 9 ait, 10 tall, 11 teenrite ruumid) Linnuse põhiplaan müüril Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest.

Uus!!: Poola aeg ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Poola aeg ja Virumaa · Näe rohkem »

Zaube ordulinnus

Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järvede vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.

Uus!!: Poola aeg ja Zaube ordulinnus · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Uus!!: Poola aeg ja Zygmunt I · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Poola aeg ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587.

Uus!!: Poola aeg ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Poola aeg ja 10. august · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Poola aeg ja 1561 · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: Poola aeg ja 1566 · Näe rohkem »

1569

1569.

Uus!!: Poola aeg ja 1569 · Näe rohkem »

1570

1570.

Uus!!: Poola aeg ja 1570 · Näe rohkem »

1571

1571.

Uus!!: Poola aeg ja 1571 · Näe rohkem »

1575

1575.

Uus!!: Poola aeg ja 1575 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Poola aeg ja 1577 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: Poola aeg ja 1578 · Näe rohkem »

1580

1580.

Uus!!: Poola aeg ja 1580 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Poola aeg ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Poola aeg ja 1583 · Näe rohkem »

1585

1585.

Uus!!: Poola aeg ja 1585 · Näe rohkem »

1588

1588.

Uus!!: Poola aeg ja 1588 · Näe rohkem »

1596

1596.

Uus!!: Poola aeg ja 1596 · Näe rohkem »

1598

1598.

Uus!!: Poola aeg ja 1598 · Näe rohkem »

1599

1599.

Uus!!: Poola aeg ja 1599 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Poola aeg ja 16. sajand · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Poola aeg ja 1611 · Näe rohkem »

1617

1617.

Uus!!: Poola aeg ja 1617 · Näe rohkem »

1619

1619.

Uus!!: Poola aeg ja 1619 · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Poola aeg ja 1620 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Poola aeg ja 1625 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Poola aeg ja 1629 · Näe rohkem »

1635

1635.

Uus!!: Poola aeg ja 1635 · Näe rohkem »

1667

1667.

Uus!!: Poola aeg ja 1667 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Poola aeg ja 17. sajand · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Poola aeg ja 1795 · Näe rohkem »

4. detsember

4.

Uus!!: Poola aeg ja 4. detsember · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ducatus Ultradunensis, Poola aeg Liivimaal, Poola aeg Lõuna-Eestis.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »