Kiiremini kui brauser!
210 suhted: Ahervare, Ahja mõis, Aizkraukle, Alūksne, Alūksne loss, Aleksander Mieliński, Alev, Altmargi vaherahu, Andreas Patricius, Antonio Possevino, Assimileerumine, Asti ordulinnus, Augsburgi usutunnistus, Ērgļi vasallilinnus, Ādaži ordulinnus, Baltisakslased, Bieriņi mõis, Cēsis, Cesvaine piiskopilinnus, Daugava, Dünamünde ordulinnus, Eesti, Eesti linnuste loend, Eesti poolakeelsed kohanimed, Eesti valitsejad, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Feodaal, Gümnaasium, Gotthard Kettler, Gregorius XIII, Gulbene, Harjumaa, Härgmäe ordulinnus, Helme ordulinnus, Hollandlased, Ingeri sõda, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Józef Ignacy Kraszewski, Jürgen Fahrensbach, Jesuiidid, Johan III, Kalvinism, Karksi ordulinnus, Karl IX, Katariina II, Katekismus, Katk, Katoliiklus, ..., Katoliku kirik, Kavilda vasallilinnus, Küla, Kirik (institutsioon), Koknese, Koknese piiskopilinnus, Koloonia, Konfessioon, Korff, Kraków, Krimulda piiskopilinnus, Kroon (institutsioon), Krustpilsi piiskopilinnus, Kulna piiskopilinnus, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Ladina keel, Laiuse, Laiuse ordulinnus, Latgale, Läti linnuste loend, Lätlased, Lõuna-Eesti, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Lemsalu piiskopilinnus, Lielvārde, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa konstitutsioonid, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa kuningas, Liivimaa ordinatsioonid, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Limbaži, Linn, Linnakodanik, Linnus, Lublini unioon, Luterlus, Lutsi ordulinnus, Maakeel, Maameister, Maarahvas, Magdeburgi õigus, Magnus, Mazjumprava mõis, Mālpilsi ordulinnus, Mõis, Mikołaj Radziwiłł Must, Misjon, Moskva tsaaririik, Narva, Nītaure ordulinnus, Otepää piiskopilinnus, Paide, Partisan, Pärnu vojevoodkond, Põhja-Eesti, Põhja-Euroopa, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Personaalunioon, Pihkva, Pljussa vaherahu, Pontus De la Gardie, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poolakad, Preester, Pringi mõis, Protestantism, Puurmani mõis, Rakvere, Rannu vasallilinnus, Rauna piiskopilinnus, Räpina mõis, Rēzekne ordulinnus, Reformatsioon Liivimaal, Riia, Riia ajalugu, Riia Püha Jakobi kirik, Riia peapiiskopkond, Riigimõis, Rootsi, Rootslased, Ropaži ordulinnus, Ruhja, Ruhja kirik, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sakslased, Salatsi piiskopilinnus, Sangaste mõis, Sigulda ordulinnus, Skandinaavia, Smiltene piiskopilinnus, Soome, Soomlased, Stångebro lahing, Stefan Batory, Suntaži piiskopilinnus, Tallinn, Talurahvas, Tartu jesuiitide seminar, Tartu Püha Katariina klooster, Tartu piiskopkond, Tartu vana Maarja kirik, Tartu vojevoodkond, Tarvastu ordulinnus, Tähtvere mõis, Toomkapiitel, Trikāta ordulinnus, Turaida piiskopilinnus, Ungarlased, Valga (Liivimaa), Valmiera, Vana-Liivimaa, Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Vana-Väina ordulinnus, Vastseliina piiskopilinnus, Vastureformatsioon, Võnnu vojevoodkond, Vene-Poola sõda (1562–1582), Viljandi ordulinnus, Virumaa, Zaube ordulinnus, Zygmunt I, Zygmunt II August, Zygmunt III Waza, 10. august, 1561, 1566, 1569, 1570, 1571, 1575, 1577, 1578, 1580, 1582, 1583, 1585, 1588, 1598, 1599, 16. sajand, 1611, 1617, 1619, 1620, 1625, 1629, 1635, 1667, 17. sajand, 4. detsember. Laienda indeks (160 rohkem) »
Ahervare
Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvarsEesti murrete sõnaraamat vaadatud 15.05.2020) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatisEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Poola aeg ja Ahervare · Näe rohkem »
Ahja mõis
Ahja mõisa peahoone 2012. aastal Ahja mõisa peahoone, park ja tiik Ahja mõis (saksa keeles Aya) oli rüütlimõis (a-st 1822 fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Poola aeg ja Ahja mõis · Näe rohkem »
Aizkraukle
Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Poola aeg ja Aizkraukle · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Poola aeg ja Alūksne · Näe rohkem »
Alūksne loss
Alūksne loss Alūksne loss Alūksne loss ehk Aluliina loss (läti keeles Alūksnes pilsmuiža, Alūksnes Jaunā pils ja Marienburgas pils) on loss Lätis Alūksne piirkonnas Alūksne linnas aadressil Pils iela 74.
Uus!!: Poola aeg ja Alūksne loss · Näe rohkem »
Aleksander Mieliński
Wczele klanni vapp. Aleksander Mieliński (november 1527 – 4. märts 1584) oli Poola katoliku vaimulik, alates 1583.
Uus!!: Poola aeg ja Aleksander Mieliński · Näe rohkem »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Poola aeg ja Alev · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Poola aeg ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Andreas Patricius
Andreas Patricius Nidecius (ka Andreas Patricki Nidecki, poola Andrzej Patrycy Nidecki; leedu Andriaus Patricijaus Nideckis; läti Andreass Patrīcijs Nideckis; 27. november 1522 Oświęcim, Krakówi vojevoodkond, Rzeczpospolita – 2. jaanuar 1587 Volmari linnus, Valmiera) oli poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik.
Uus!!: Poola aeg ja Andreas Patricius · Näe rohkem »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Poola aeg ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Assimileerumine
Assimileerumine (assimilatsioon) on inimeste või gruppide sarnanenumine teiste gruppidega.
Uus!!: Poola aeg ja Assimileerumine · Näe rohkem »
Asti ordulinnus
Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.
Uus!!: Poola aeg ja Asti ordulinnus · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Poola aeg ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
Ērgļi vasallilinnus
Ērgļi vasallilinnus (eesti Erla, saksa Erlaa, Erlaa an der Oger) oli vasallilinnus Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel.
Uus!!: Poola aeg ja Ērgļi vasallilinnus · Näe rohkem »
Ādaži ordulinnus
Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis.
Uus!!: Poola aeg ja Ādaži ordulinnus · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Poola aeg ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bieriņi mõis
Bieriņi mõis (läti keeles Bieriņu muiža või Lindenrū muiža, saksa keeles Kolzen, Lindenruh) on mõis Lätis Riia linnas Bieriņi asumis peahoone aadressiga Kantora iela 10.
Uus!!: Poola aeg ja Bieriņi mõis · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Poola aeg ja Cēsis · Näe rohkem »
Cesvaine piiskopilinnus
jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.
Uus!!: Poola aeg ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Poola aeg ja Daugava · Näe rohkem »
Dünamünde ordulinnus
Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).
Uus!!: Poola aeg ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Poola aeg ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti linnuste loend
Eesti linnuste loend on loetelu Eesti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Poola aeg ja Eesti linnuste loend · Näe rohkem »
Eesti poolakeelsed kohanimed
NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti poolakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti poolakeelsetes kohanimedes, eriti ajaloolises kirjanduses, mis puudutab ajastut 1561 - 1660, kui Eesti ala lõunapoolne osa kuulus Poola provintsi Inflanty koosseisu.
Uus!!: Poola aeg ja Eesti poolakeelsed kohanimed · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Poola aeg ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Poola aeg ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Poola aeg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Feodaal
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Uus!!: Poola aeg ja Feodaal · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Poola aeg ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Poola aeg ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Poola aeg ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Gulbene
Gulbene (eesti keeles ka Kulna, võro keeles Kuľbina, saksa keeles Schwanenburg) on linn Lätis Vidzemes, Gulbene piirkonna keskus.
Uus!!: Poola aeg ja Gulbene · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Poola aeg ja Harjumaa · Näe rohkem »
Härgmäe ordulinnus
Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.
Uus!!: Poola aeg ja Härgmäe ordulinnus · Näe rohkem »
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
Uus!!: Poola aeg ja Helme ordulinnus · Näe rohkem »
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Uus!!: Poola aeg ja Hollandlased · Näe rohkem »
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Uus!!: Poola aeg ja Ingeri sõda · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Poola aeg ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Poola aeg ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Józef Ignacy Kraszewski
Józef Ignacy Kraszewski u. 1880 Józef Ignacy Kraszewski (28. juuli 1812 Varssavi – 19. märts 1887 Genf) oli poola kirjanik, publitsist ja kirjastaja.
Uus!!: Poola aeg ja Józef Ignacy Kraszewski · Näe rohkem »
Jürgen Fahrensbach
Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.
Uus!!: Poola aeg ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Poola aeg ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Uus!!: Poola aeg ja Johan III · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Poola aeg ja Kalvinism · Näe rohkem »
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Uus!!: Poola aeg ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: Poola aeg ja Karl IX · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Poola aeg ja Katariina II · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: Poola aeg ja Katekismus · Näe rohkem »
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Uus!!: Poola aeg ja Katk · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Poola aeg ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Poola aeg ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kavilda vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.
Uus!!: Poola aeg ja Kavilda vasallilinnus · Näe rohkem »
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Uus!!: Poola aeg ja Küla · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Poola aeg ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Poola aeg ja Koknese · Näe rohkem »
Koknese piiskopilinnus
Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.
Uus!!: Poola aeg ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »
Koloonia
lc.
Uus!!: Poola aeg ja Koloonia · Näe rohkem »
Konfessioon
Ladinakeelsest sõnast confessio (tunnistus, ülestunnistus, ka süü ülestunnistus ja hilisemas ajaloos patutunnistus ehk piht) tuletatud nimisõnaga tähistatakse tänapäeval kuulumist mõne kiriku (luterliku, ortodoksi, katoliku, reformeeritud jne), denominatsiooni või koguduste liidu liikmete hulka.
Uus!!: Poola aeg ja Konfessioon · Näe rohkem »
Korff
Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.
Uus!!: Poola aeg ja Korff · Näe rohkem »
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Uus!!: Poola aeg ja Kraków · Näe rohkem »
Krimulda piiskopilinnus
Krimulda pealinnuse sisesein, kagupoolne külg. Oktoober 2006 Krimulda piiskopilinnus (eesti Kremoni, saksa Kremon, Cremon, ladina castrum Cremum, Crammon) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualadel paiknenud Turaida linnuse (Toreida) abilinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Poola aeg ja Krimulda piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kroon (institutsioon)
Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.
Uus!!: Poola aeg ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »
Krustpilsi piiskopilinnus
Vaade linnusekompleksile edelast, 1994, pärast vene sõjaväe lahkumist Krustpilsi piiskopilinnus ("Ristilinnus", "Ristilinn", saksa Kreutzburg, Kreuzburg, vene Крыжборг, Крумбарк, leedu Krustpilis) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolise piirkonna läänetipus, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Jekabpilsi linnas, Väina jõe kirdepoolsel e. paremkaldal, Donaviņa (Dzirnupite) jõe suudmekoha lähedal Väinasse.
Uus!!: Poola aeg ja Krustpilsi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kulna piiskopilinnus
Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.
Uus!!: Poola aeg ja Kulna piiskopilinnus · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Poola aeg ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Poola aeg ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Poola aeg ja Ladina keel · Näe rohkem »
Laiuse
Laiuse on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.
Uus!!: Poola aeg ja Laiuse · Näe rohkem »
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Uus!!: Poola aeg ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Poola aeg ja Latgale · Näe rohkem »
Läti linnuste loend
Läti linnuste loend on loetelu Läti territooriumil asunud linnustest.
Uus!!: Poola aeg ja Läti linnuste loend · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Poola aeg ja Lätlased · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Poola aeg ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Uus!!: Poola aeg ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Poola aeg ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Poola aeg ja Leedulased · Näe rohkem »
Lemsalu piiskopilinnus
Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.
Uus!!: Poola aeg ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »
Lielvārde
Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.
Uus!!: Poola aeg ja Lielvārde · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Poola aeg ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa konstitutsioonid
Liivimaa konstitutsioonid (ladina Constitutiones Livoniae) oli Liivimaa hertsogkonna haldamist reguleeriv seadus, mis kehtestati 1582.
Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa konstitutsioonid · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Liivimaa kuningas
Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.
Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »
Liivimaa ordinatsioonid
Liivimaa ordinatsioonid (ladina Ordinationes Livoniae) olid Poola-Leedu seimi tehtud täiendus- ja muutmisotsused Liivimaa konstitutsioonide kohta.
Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa ordinatsioonid · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa vojevoodkond
Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.
Uus!!: Poola aeg ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »
Limbaži
Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.
Uus!!: Poola aeg ja Limbaži · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Poola aeg ja Linn · Näe rohkem »
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Uus!!: Poola aeg ja Linnakodanik · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Poola aeg ja Linnus · Näe rohkem »
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Uus!!: Poola aeg ja Lublini unioon · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Poola aeg ja Luterlus · Näe rohkem »
Lutsi ordulinnus
Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.
Uus!!: Poola aeg ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Uus!!: Poola aeg ja Maakeel · Näe rohkem »
Maameister
Maameister (saksa keeles Landmeister, vene keeles магистр) oli Saksa ordu ametnik, kes juhtis suurema piirkonna orduorganisatsiooni ehk orduharu.
Uus!!: Poola aeg ja Maameister · Näe rohkem »
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Uus!!: Poola aeg ja Maarahvas · Näe rohkem »
Magdeburgi õigus
Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.
Uus!!: Poola aeg ja Magdeburgi õigus · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Poola aeg ja Magnus · Näe rohkem »
Mazjumprava mõis
Mazā Jumpravmuiža mõisa peahoone varemed Mazjumprava mõis (Mazjumpravas muiža) oli mõis Lätis Riia linnas Rumbula asumis; selle peahoone aadress oli Kleistu ielā 37.
Uus!!: Poola aeg ja Mazjumprava mõis · Näe rohkem »
Mālpilsi ordulinnus
Mālpilsi ordulinnus (eesti Lemburi, saksa Lemburg) oli Liivi ordu majanduslinnus liivlaste aladel.
Uus!!: Poola aeg ja Mālpilsi ordulinnus · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Poola aeg ja Mõis · Näe rohkem »
Mikołaj Radziwiłł Must
Mikołaj Radziwiłł Must Mikołaj Radziwiłł Must (poola Mikołaj Krzysztof Radziwiłł Czarny; 4. veebruar 1515 – 29. mai 1565 Vilnius) oli Rzeczpospolita riigitegelane.
Uus!!: Poola aeg ja Mikołaj Radziwiłł Must · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Poola aeg ja Misjon · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Poola aeg ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Poola aeg ja Narva · Näe rohkem »
Nītaure ordulinnus
Nītaure ordulinnuse säilinud müürilõik 2014. aastal Nitaure ordulinnus (saksa Nitau, Nietau) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 67 km kaugusel Riiast (23 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonna (Amatas novads) Nītaure valla (Nītaures pagasts) Nītaure asulas, umbes 300 meetrit keskusest kirdes, Mergupe jõe lõunakalda äärsel künkal, kus asub praegu ka kohalik kihelkonnakirik.
Uus!!: Poola aeg ja Nītaure ordulinnus · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Poola aeg ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Uus!!: Poola aeg ja Paide · Näe rohkem »
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Uus!!: Poola aeg ja Partisan · Näe rohkem »
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Poola aeg ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Poola aeg ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Poola aeg ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Poola aeg ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.
Uus!!: Poola aeg ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Poola aeg ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Poola aeg ja Pihkva · Näe rohkem »
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Uus!!: Poola aeg ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »
Pontus De la Gardie
Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.
Uus!!: Poola aeg ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Poola aeg ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Poola aeg ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Poola aeg ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Poola aeg ja Poolakad · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Poola aeg ja Preester · Näe rohkem »
Pringi mõis
Pringi mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Poola aeg ja Pringi mõis · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Poola aeg ja Protestantism · Näe rohkem »
Puurmani mõis
Mõisa peahoone (2008) Peahoone pargi poolt (2015) Puurmani mõis (saksa keeles Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Poola aeg ja Puurmani mõis · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Poola aeg ja Rakvere · Näe rohkem »
Rannu vasallilinnus
Rannu vasallilinnus (saksa keeles Randen) oli Tartu piiskopkonnas asunud vasallilinnus, mis tänapäeval on hävinud.
Uus!!: Poola aeg ja Rannu vasallilinnus · Näe rohkem »
Rauna piiskopilinnus
Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.
Uus!!: Poola aeg ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »
Räpina mõis
Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Poola aeg ja Räpina mõis · Näe rohkem »
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Uus!!: Poola aeg ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »
Reformatsioon Liivimaal
Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.
Uus!!: Poola aeg ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Poola aeg ja Riia · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Poola aeg ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Riia Püha Jakobi kirik
Kiriku sissepääs Kiriku sisevaade Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.
Uus!!: Poola aeg ja Riia Püha Jakobi kirik · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Poola aeg ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Poola aeg ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Poola aeg ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Uus!!: Poola aeg ja Rootslased · Näe rohkem »
Ropaži ordulinnus
Ropaži ordulinnus (liivi keeles Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel eehk paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 meetrit üle merepinna.
Uus!!: Poola aeg ja Ropaži ordulinnus · Näe rohkem »
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Poola aeg ja Ruhja · Näe rohkem »
Ruhja kirik
Rūjiena kirik ehk Ruhja kirik (Ruhja Püha Bartholomeuse ehk Püha Pärtli kirik) on luteri kirik Rūjiena (eestipäraselt Ruhja) linnas.
Uus!!: Poola aeg ja Ruhja kirik · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Poola aeg ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Poola aeg ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Poola aeg ja Sakslased · Näe rohkem »
Salatsi piiskopilinnus
Salatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – "Salatsi-Jõesuu", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) oli piiskopilinnus Salatsis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast.
Uus!!: Poola aeg ja Salatsi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Sangaste mõis
Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Poola aeg ja Sangaste mõis · Näe rohkem »
Sigulda ordulinnus
Vaade Sigulda ordulinnuse säilinud varemetele 2004. aasta suvel lõunakagust, II eeslinnuse alalt. Paremal pealinnuse kiriku säilinud müürid koos Templiordu Malta ristiga ja vasakul I eeslinnuse peaväravatorn Sigulda ordulinnus (saksa Segewold an der Aa) oli Liivimaa ordu liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast (Riga) ja 30 km kaugusel Võnnust (Cēsis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas Sigulda linnas.
Uus!!: Poola aeg ja Sigulda ordulinnus · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Poola aeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Uus!!: Poola aeg ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Poola aeg ja Soome · Näe rohkem »
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Uus!!: Poola aeg ja Soomlased · Näe rohkem »
Stångebro lahing
Stångebro ehk Linköpingi lahing (rootsi Slaget vid Stångebro) peeti 25. septembril 1598 Linköpingis Poola ja Rootsi kuningas Sigismundi ja tema lelle, Södermanlandi hertsogi Karli vägede vahel.
Uus!!: Poola aeg ja Stångebro lahing · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Poola aeg ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Suntaži piiskopilinnus
Suntaži piiskopilinnus (eesti Suntseli, saksa Sunzel) oli Riia peapiiskopkonna Väina liivlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast, Ogre piirkonnas (Ogres novads), Ogre linnas, Mazā Jugla (Väike-Jugla, Klein Jegel) jõe põhjapoolsel e. paremkaldal, Maza Jugla vasakpoolse lisajõe Abze (Die Abse) suudmekoha lähedal.
Uus!!: Poola aeg ja Suntaži piiskopilinnus · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Poola aeg ja Tallinn · Näe rohkem »
Talurahvas
Suitsutare Pühajõe ääres Talurahvas on maapiirkonnas, tavaliselt talus elavate ja peamiselt põllumajandusest elatuvate inimeste sotsiaalne klass.
Uus!!: Poola aeg ja Talurahvas · Näe rohkem »
Tartu jesuiitide seminar
Tartu jesuiitide seminar (ladina keeles Collegium Derpatense) oli Tartus Poola võimu ajal tegutsenud õppeasutus.
Uus!!: Poola aeg ja Tartu jesuiitide seminar · Näe rohkem »
Tartu Püha Katariina klooster
Tartu Püha Katariina klooster oli tsistertslaste nunnaklooster Tartus.
Uus!!: Poola aeg ja Tartu Püha Katariina klooster · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Poola aeg ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tartu vana Maarja kirik
Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.
Uus!!: Poola aeg ja Tartu vana Maarja kirik · Näe rohkem »
Tartu vojevoodkond
Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Poola aeg ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »
Tarvastu ordulinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.
Uus!!: Poola aeg ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »
Tähtvere mõis
Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Poola aeg ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Uus!!: Poola aeg ja Toomkapiitel · Näe rohkem »
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Uus!!: Poola aeg ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »
Turaida piiskopilinnus
Turaida piiskopilinnus Vaade linnusele tornist Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.
Uus!!: Poola aeg ja Turaida piiskopilinnus · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Poola aeg ja Ungarlased · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Poola aeg ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Poola aeg ja Valmiera · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Poola aeg ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Pebalgi piiskopilinnus
Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga 'vana Balga äärne') oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.
Uus!!: Poola aeg ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus · Näe rohkem »
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Uus!!: Poola aeg ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Uus!!: Poola aeg ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Uus!!: Poola aeg ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Poola aeg ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vene-Poola sõda (1562–1582)
Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.
Uus!!: Poola aeg ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Poola aeg ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Poola aeg ja Virumaa · Näe rohkem »
Zaube ordulinnus
Zaube ordulinnus (eesti Jürriburi, saksa Jürgensburg, läti keeles ka Jaunpils) oli Liivi ordu liivlaste ja lätlaste vahelistel piirialadel asunud majanduslinnus, mis paiknes Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 70 km kaugusel Riiast (30 km Siguldani ja 35 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Zaube vallas (Zaubes pagasts), Zaube asulas, Augšezersi ja Lejas ezersi järve vahelise Bērzupite (Krahwete) oja põhjapoolsel ehk paremkaldal, umbes 400 meetrit Zaube luteri kirikust kagus, endise Jaunpilsi mõisa 3 ha suuruses pargis.
Uus!!: Poola aeg ja Zaube ordulinnus · Näe rohkem »
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Uus!!: Poola aeg ja Zygmunt I · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Poola aeg ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Poola aeg ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
10. august
10.
Uus!!: Poola aeg ja 10. august · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Poola aeg ja 1561 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Poola aeg ja 1566 · Näe rohkem »
1569
1569.
Uus!!: Poola aeg ja 1569 · Näe rohkem »
1570
1570.
Uus!!: Poola aeg ja 1570 · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Poola aeg ja 1571 · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Poola aeg ja 1575 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Poola aeg ja 1577 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: Poola aeg ja 1578 · Näe rohkem »
1580
1580.
Uus!!: Poola aeg ja 1580 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Poola aeg ja 1582 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Poola aeg ja 1583 · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: Poola aeg ja 1585 · Näe rohkem »
1588
1588.
Uus!!: Poola aeg ja 1588 · Näe rohkem »
1598
1598.
Uus!!: Poola aeg ja 1598 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Poola aeg ja 1599 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Poola aeg ja 16. sajand · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Poola aeg ja 1611 · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Poola aeg ja 1617 · Näe rohkem »
1619
1619.
Uus!!: Poola aeg ja 1619 · Näe rohkem »
1620
1620.
Uus!!: Poola aeg ja 1620 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Poola aeg ja 1625 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Poola aeg ja 1629 · Näe rohkem »
1635
1635.
Uus!!: Poola aeg ja 1635 · Näe rohkem »
1667
1667.
Uus!!: Poola aeg ja 1667 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Poola aeg ja 17. sajand · Näe rohkem »
4. detsember
4.
Uus!!: Poola aeg ja 4. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ducatus Ultradunensis, Poola aeg Liivimaal, Poola aeg Lõuna-Eestis.
