Kiiremini kui brauser!
72 suhted: Adam Mickiewicz, Babimost, Berliin, Bydgoszcz, Czarnków, Esimene Poola jagamine, Feodalism, Frankfurdi rahvuskogu, Friedrich Wilhelm IV, Gniezno, Hohenzollernid, Holland, II Rzeczpospolita, Jääaeg, Jesuiidid, Katoliiklus, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Kolmeväljasüsteem, Kolonisatsioon, Kongressi-Poola, Kulturkampf, Lääne-Preisimaa, Liustik, Międzyrzecz, Moreen, Napoleoni sõjad, Nõukogude Liit, Novembriülestõus, Ostsiedlung, Otto von Bismarck, Paul von Hindenburg, Püha Liit, Põllumajandus, Piła, Poola jagamised, Poola keel, Poola Rahvavabariik, Poseni suurhertsogkond, Poznań, Prantsuse-Preisi sõda, Preisi armee, Preisi kuningriik, Preisimaa provintsid, Protestantism, Punaarmee, Rahvuslus, Riigireetmine, Ringkond (Saksamaa), Saksa keel, ..., Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksamaa ühendamine, Skwierzyna, Suur-Poola, Suur-Poola ülestõus (1848), Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Teine Poola jagamine, Tilsiti rahu, Valgla, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Vastureformatsioon, Versailles' rahu, Viini kongress, Warta, Weimari vabariik, Wernher von Braun, Wieleń, Wschowa, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides. Laienda indeks (22 rohkem) »
Adam Mickiewicz
Adam Mickiewicz (1842) Adam Bernard Mickiewicz (24. detsember 1798 Zaosie (tänapäeval Zavosje) või Nowogródek (tänapäeval Navahrudak), Leedu kubermang (tänapäeval Valgevene) – 26. november 1855 Konstantinoopol) oli poola kirjanik.
Uus!!: Poseni provints ja Adam Mickiewicz · Näe rohkem »
Babimost
Babimost (saksa Bomst) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Zielona Góra maakonnas, Babimosti valla halduskeskus.
Uus!!: Poseni provints ja Babimost · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Poseni provints ja Berliin · Näe rohkem »
Bydgoszcz
Bydgoszcz (saksa keeles Bromberg) on maakonnaõigustega linn Poolas Brda suubumiskohas Wisłasse.
Uus!!: Poseni provints ja Bydgoszcz · Näe rohkem »
Czarnków
Czarnków (saksa Scharnikau) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Czarnkówi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Poseni provints ja Czarnków · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Poseni provints ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Poseni provints ja Feodalism · Näe rohkem »
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Uus!!: Poseni provints ja Frankfurdi rahvuskogu · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Uus!!: Poseni provints ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Uus!!: Poseni provints ja Gniezno · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Poseni provints ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Poseni provints ja Holland · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Poseni provints ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Poseni provints ja Jääaeg · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Poseni provints ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Poseni provints ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Poseni provints ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Poseni provints ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kolmeväljasüsteem
Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.
Uus!!: Poseni provints ja Kolmeväljasüsteem · Näe rohkem »
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Uus!!: Poseni provints ja Kolonisatsioon · Näe rohkem »
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Uus!!: Poseni provints ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »
Kulturkampf
Mõistega Kulturkampf ('kultuurivõitlus') tähistatakse Saksamaal Otto von Bismarcki valitsetud Preisi Kuningriigi (hilisema Saksa Keisririigi) ja paavst Pius IX aegse katoliku kiriku vastuseisu.
Uus!!: Poseni provints ja Kulturkampf · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Poseni provints ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Poseni provints ja Liustik · Näe rohkem »
Międzyrzecz
Międzyrzecz (saksa Meseritz) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Międzyrzeczi maakonna ja Międzyrzeczi valla halduskeskus.
Uus!!: Poseni provints ja Międzyrzecz · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Poseni provints ja Moreen · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Poseni provints ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Poseni provints ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Novembriülestõus
Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.
Uus!!: Poseni provints ja Novembriülestõus · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Poseni provints ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Uus!!: Poseni provints ja Otto von Bismarck · Näe rohkem »
Paul von Hindenburg
Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg (2. oktoober 1847 Posen, Poseni suurhertsogkond, Preisi kuningriik – 2. august 1934 Neudeck, Ida-Preisimaa, Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 1925–1934.
Uus!!: Poseni provints ja Paul von Hindenburg · Näe rohkem »
Püha Liit
Püha Liit (saksa keeles Heilige Allianz, vene keeles Священный союз; tuntud ka nimega Suur Liit ehk Grand Alliance) oli monarhistlike Euroopa suurvõimude koalitsioon, kuhu kuulusid Venemaa, Austria ja Preisimaa.
Uus!!: Poseni provints ja Püha Liit · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Poseni provints ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Piła
Piła (saksa Schneidemühl) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Piła maakonna halduskeskus.
Uus!!: Poseni provints ja Piła · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Poseni provints ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Poseni provints ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Uus!!: Poseni provints ja Poola Rahvavabariik · Näe rohkem »
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Uus!!: Poseni provints ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Poseni provints ja Poznań · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Poseni provints ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Uus!!: Poseni provints ja Preisi armee · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Poseni provints ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Uus!!: Poseni provints ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Poseni provints ja Protestantism · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Poseni provints ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Poseni provints ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Riigireetmine
Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.
Uus!!: Poseni provints ja Riigireetmine · Näe rohkem »
Ringkond (Saksamaa)
Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad Ringkond on Saksamaal mõnede liidumaade (''Bundesländer'') alajaotus.
Uus!!: Poseni provints ja Ringkond (Saksamaa) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Poseni provints ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Poseni provints ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Poseni provints ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksamaa ühendamine
Saksamaa ühendamise all mõistetakse tavaliselt Saksa rahvusriigi loomist Otto von Bismarcki poolt 1866.
Uus!!: Poseni provints ja Saksamaa ühendamine · Näe rohkem »
Skwierzyna
Skwierzyna (saksa Schwerin an der Warthe) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Międzyrzeczi maakonnas, Skwierzyna valla halduskeskus.
Uus!!: Poseni provints ja Skwierzyna · Näe rohkem »
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Uus!!: Poseni provints ja Suur-Poola · Näe rohkem »
Suur-Poola ülestõus (1848)
1848.
Uus!!: Poseni provints ja Suur-Poola ülestõus (1848) · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: Poseni provints ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Poseni provints ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Uus!!: Poseni provints ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Poseni provints ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Poseni provints ja Valgla · Näe rohkem »
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Uus!!: Poseni provints ja Varssavi · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Poseni provints ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Uus!!: Poseni provints ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Uus!!: Poseni provints ja Versailles' rahu · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Poseni provints ja Viini kongress · Näe rohkem »
Warta
Warta (saksa keeles Warthe) on jõgi Poolas, Odra vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Poseni provints ja Warta · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Poseni provints ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
Wernher von Braun
Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 1912 Wirsitz, Saksamaa; tänapäeva Wyrzysk, Poola – 16. juuni 1977 Alexandria, USA) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide raketiteadlane, insener, visionäär.
Uus!!: Poseni provints ja Wernher von Braun · Näe rohkem »
Wieleń
Wieleń (saksa Filehne, Saksamaale kuulunud osa aastatel 1927–1939 Deutsch Filehne) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Czarnkówi maakonnas, Wieleńi valla halduskeskus.
Uus!!: Poseni provints ja Wieleń · Näe rohkem »
Wschowa
Wschowa (saksa Fraustadt) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Wschowa maakonna ja Wschowa valla halduskeskus.
Uus!!: Poseni provints ja Wschowa · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Uus!!: Poseni provints ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides · Näe rohkem »
