Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Asehaldur, Chełmno, Frankfurdi rahvuskogu, Gniezno, Hohenzollernid, Johann Heinrich Pestalozzi, Kolonisatsioon, Kongressi-Poola, Lääne-Preisimaa, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Novembriülestõus, Paul von Hindenburg, Poola jagamised, Poola keel, Poseni provints, Poznań, Prantsuse esimene keisririik, Preisi kuningriik, Reliikvia, Ringkond (Saksamaa), Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa Liit, Saksamaa ühendamine, Sakslased, Suur-Poola, Suurhertsogkond, Tilsiti rahu, Toruń, Uputus (Poola), Varssavi hertsogiriik, Venemaa Keisririik, Viini kongress, Wilhelm II, 1848. aasta revolutsioonid.
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Asehaldur · Näe rohkem »
Chełmno
Chełmno (saksa keeles Culm või Kulm) on linn Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Chełmno maakonna keskus.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Chełmno · Näe rohkem »
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Frankfurdi rahvuskogu · Näe rohkem »
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Gniezno · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Johann Heinrich Pestalozzi
Johann Heinrich Pestalozzi Johann Heinrich Pestalozzi (12. jaanuar 1746 Zürich – 17. veebruar 1827 Brugg, Aargau kanton, Šveits) oli Šveitsi pedagoog, filantroop, koolireformaator, filosoof ja poliitik.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Johann Heinrich Pestalozzi · Näe rohkem »
Kolonisatsioon
Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Kolonisatsioon · Näe rohkem »
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »
Novembriülestõus
Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Novembriülestõus · Näe rohkem »
Paul von Hindenburg
Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg (2. oktoober 1847 Posen, Poseni suurhertsogkond, Preisi kuningriik – 2. august 1934 Neudeck, Ida-Preisimaa, Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 1925–1934.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Paul von Hindenburg · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Poola keel · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Poseni provints · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Poznań · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Reliikvia · Näe rohkem »
Ringkond (Saksamaa)
Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad Ringkond on Saksamaal mõnede liidumaade (''Bundesländer'') alajaotus.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Ringkond (Saksamaa) · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksamaa ühendamine
Saksamaa ühendamise all mõistetakse tavaliselt Saksa rahvusriigi loomist Otto von Bismarcki poolt 1866.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Saksamaa ühendamine · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Sakslased · Näe rohkem »
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Suur-Poola · Näe rohkem »
Suurhertsogkond
Suurhertsogkond, ka suurhertsogiriik, on territoorium, mille riigipea on monarh, kas suurhertsog või suurhertsoginna.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Suurhertsogkond · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Toruń · Näe rohkem »
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Viini kongress · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja Wilhelm II · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Poseni suurhertsogkond ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
