Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Prantslased

Index Prantslased

10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.

77 suhted: Alemannid, Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Šveits, Baski keel, Baskid, Belgia, Brasiilia, Bretooni keel, Bretoonid, Eesti, Elsassi murre, Enklaav, Eric Hobsbawm, Esimene maailmasõda, Euroopa Liit, Frangi riik, Frangid, Gallia, Gallid, Germaanlased, Hispaanlased, Ibeerid, Islam, Itaalia, Itaallased, Ius sanguinis, Ius soli, Julius Caesar, Juudid, Kanada, Karl Suur, Katalaani keel, Katalaanid, Katoliiklus, Keldid, Kodanik, Korsika keel, Kreeklased, Läänegoodid, Maurid, Napoleon I, Normannid, Oksitaani keel, Pariisi kommuun, Patriotism, Peruu, Portugallased, Prantsuse keel, ..., Prantsuse revolutsioon, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningriik, Protestantism, Rass, Regionaalkeel, Regionaalne integratsioon, Religioon, Roomlased, Saksid, Sallivus, Saratseenid, Sarmaadid, Sueebid, Suurbritannia, Tallinn, Tšiili, Territoorium, Topeltkodakondsus, Viikingid, 1789, 1791, 1870, 1882, 2011, 9. sajand. Laienda indeks (27 rohkem) »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Prantslased ja Alemannid · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Prantslased ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Argentina

Argentina (mööndav nimekuju Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Prantslased ja Argentina · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Uus!!: Prantslased ja Austraalia · Näe rohkem »

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Šveits · Näe rohkem »

Baski keel

Baski keel (euskara) on peamiselt Baskimaal kõneldav keel, mis moodustab omaette keelkonna.

Uus!!: Prantslased ja Baski keel · Näe rohkem »

Baskid

Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.

Uus!!: Prantslased ja Baskid · Näe rohkem »

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Belgia · Näe rohkem »

Brasiilia

Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Prantslased ja Brasiilia · Näe rohkem »

Bretooni keel

Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.

Uus!!: Prantslased ja Bretooni keel · Näe rohkem »

Bretoonid

Bretoonid rahvarõivastes Bretoonid on Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6.

Uus!!: Prantslased ja Bretoonid · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Eesti · Näe rohkem »

Elsassi murre

Elsassi murre ehk elsassi keel (elsassi ja alemanni murretes Elsässerditsch (otsetõlkes "elsassisaksa (keel)"), prantsuse keeles Alsacien, saksa keeles Elsässisch või Elsässerdeutsch) on alemanni alamsaksa keele murre, mida kõneldakse suuremas osas Alsace'ist ehk Elsassist, Ida-Prantsusmaa piirkonnast, mis on aegade vältel olnud vaheldumisi Saksa ja Prantsuse mõjusfääris.

Uus!!: Prantslased ja Elsassi murre · Näe rohkem »

Enklaav

Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.

Uus!!: Prantslased ja Enklaav · Näe rohkem »

Eric Hobsbawm

Eric John Ernest Hobsbawm (9. juunil 1917 Aleksandria – 1. oktoober 2012 London) oli Briti ajaloolane.

Uus!!: Prantslased ja Eric Hobsbawm · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Prantslased ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Prantslased ja Frangid · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Prantslased ja Gallia · Näe rohkem »

Gallid

Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.

Uus!!: Prantslased ja Gallid · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Prantslased ja Germaanlased · Näe rohkem »

Hispaanlased

Hispaanlased (endanimetus españoles) on romaani rahvas Pürenee poolsaarel, Hispaania põhirahvastik.

Uus!!: Prantslased ja Hispaanlased · Näe rohkem »

Ibeerid

Ibeerid 300. aasta paiku eKr (oranžiga) Ibeerideks nimetasid antiikautorid Pürenee poolsaare ida- ja lõunaosa rahvaid, et eristada neid sisemaa rahvastest, kelle kultuur ja kombed olid teistsugused.

Uus!!: Prantslased ja Ibeerid · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Uus!!: Prantslased ja Islam · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaallased

Itaallased (endanimetus italiani) on romaani rahvas Apenniini poolsaarel ja selle lähedastel saartel, Itaalia põhirahvastik.

Uus!!: Prantslased ja Itaallased · Näe rohkem »

Ius sanguinis

Ius sanguinis (ehk jus sanguinis, ladina keeles vereõigus) on kodakondsuspoliitika põhimõte, mille kohaselt riigi kodakondsust ei pälvita mitte sünnikoha, vaid vanema(te) või esivanema(te) kodakondsuse alusel.

Uus!!: Prantslased ja Ius sanguinis · Näe rohkem »

Ius soli

Ius soli (ka jus soli; ladina keeles 'maapinna õigus'; ei tähenda 'Päikese õigus'), eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse.

Uus!!: Prantslased ja Ius soli · Näe rohkem »

Julius Caesar

Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Uus!!: Prantslased ja Julius Caesar · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Prantslased ja Juudid · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Prantslased ja Kanada · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Prantslased ja Karl Suur · Näe rohkem »

Katalaani keel

Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.

Uus!!: Prantslased ja Katalaani keel · Näe rohkem »

Katalaanid

Katalaani lapsed rahvariietes Katalaanid (endanimetus catalans) on romaani rahvas Hispaanias Kataloonias, Baleaari saartel, Valencia autonoomses piirkonnas ja Andorras.

Uus!!: Prantslased ja Katalaanid · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Prantslased ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Keldid · Näe rohkem »

Kodanik

Riigi kodanik on füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus.

Uus!!: Prantslased ja Kodanik · Näe rohkem »

Korsika keel

Korsika keel (korsika keeles lingua corsa, corsu) on Korsikal ja Sardiinia põhjaosas kõneldav keel, mis kuulub romaani keelte lõunarühma ning sarnaneb itaalia keele Toscana murdega.

Uus!!: Prantslased ja Korsika keel · Näe rohkem »

Kreeklased

+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.

Uus!!: Prantslased ja Kreeklased · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Prantslased ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Maurid

Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.

Uus!!: Prantslased ja Maurid · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Prantslased ja Napoleon I · Näe rohkem »

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Uus!!: Prantslased ja Normannid · Näe rohkem »

Oksitaani keel

Keele leviala Oksitaani murded Jules Ronjat' järgi Toulouse'i lähedal Oksitaani keel (lenga d'òc, occitan, varem ka provansi keel või provanssaali keel) on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias), Monacos, Prantsusmaa lõunaosas ning Itaalias.

Uus!!: Prantslased ja Oksitaani keel · Näe rohkem »

Pariisi kommuun

Pariisi kommuun (prantsuse keeles La Commune de Paris) oli revolutsiooniline sotsialistlik Pariisi linnaomavalitsus, mis valitses 1871.

Uus!!: Prantslased ja Pariisi kommuun · Näe rohkem »

Patriotism

Patriotism ehk isamaa-armastus ehk isamaalus (ka isamaalisus) on üksikisiku või grupi inimeste positiivne ja toetav hoiak isamaa või mingi regiooni või linna vastu.

Uus!!: Prantslased ja Patriotism · Näe rohkem »

Peruu

Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.

Uus!!: Prantslased ja Peruu · Näe rohkem »

Portugallased

Portugallased (endanimetus portugueses) on romaani rahvas Pürenee poolsaare lääneosas, Portugali põhirahvastik.

Uus!!: Prantslased ja Portugallased · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Prantslased ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioon

Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Uus!!: Prantslased ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »

Prantsuse-Preisi sõda

Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.

Uus!!: Prantslased ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Prantslased ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Prantslased ja Protestantism · Näe rohkem »

Rass

Rass ehk inimrass on termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühma kohta.

Uus!!: Prantslased ja Rass · Näe rohkem »

Regionaalkeel

Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.

Uus!!: Prantslased ja Regionaalkeel · Näe rohkem »

Regionaalne integratsioon

Mandrilised organisatsioonid Regionaalne integratsioon ehk lõimumine/lõimimine on protsess, kus naaberriigid sõlmivad omavahel kokkuleppe koostöö tihendamiseks ühiste institutsioonide ja reeglite abil.

Uus!!: Prantslased ja Regionaalne integratsioon · Näe rohkem »

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Uus!!: Prantslased ja Religioon · Näe rohkem »

Roomlased

Roomlased on Rooma linna või riigi elanikud.

Uus!!: Prantslased ja Roomlased · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Prantslased ja Saksid · Näe rohkem »

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.

Uus!!: Prantslased ja Sallivus · Näe rohkem »

Saratseenid

Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.

Uus!!: Prantslased ja Saratseenid · Näe rohkem »

Sarmaadid

Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.

Uus!!: Prantslased ja Sarmaadid · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Uus!!: Prantslased ja Sueebid · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Uus!!: Prantslased ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Prantslased ja Tallinn · Näe rohkem »

Tšiili

Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Uus!!: Prantslased ja Tšiili · Näe rohkem »

Territoorium

Territoorium on piiritletud maa-ala, mida institutsioon, isik või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab.

Uus!!: Prantslased ja Territoorium · Näe rohkem »

Topeltkodakondsus

Topeltkodakondsus on inimesel, kes on kahe või enama riigi kodanik.

Uus!!: Prantslased ja Topeltkodakondsus · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Prantslased ja Viikingid · Näe rohkem »

1789

1789.

Uus!!: Prantslased ja 1789 · Näe rohkem »

1791

1791.

Uus!!: Prantslased ja 1791 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Prantslased ja 1870 · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: Prantslased ja 1882 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Prantslased ja 2011 · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Prantslased ja 9. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Prantslane.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »