Kiiremini kui brauser!
236 suhted: Absolutism, Akvitaania Eleanor, Akvitaania hertsog, Akvitaania hertsogkond, Alsace, Anjou, Anjou dünastia, Anne Robert Jacques Turgot, Arelaat, Aristokraatia, Artois, Artois' krahvkond, Atlandi ookean, Austria Anna, Austria pärilussõda, Île-de-France, Žakerii, Bayonne, Bonaparte, Bordeaux, Bourbonid, Bretagne'i hertsogkond, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Carlos II, Caterina de' Medici, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Charles IV, Charles IX, Charles V, Charles VIII, Clermont-Ferrand, Dauphiné, Devolutsioonisõda, Dofään, Edward III, Elba, Euroopa, Feodalism, Fernando II (Aragón), Filosoof, Flaamid, Flandria, Flandria krahvkond, François II, Frangi riik, Gallid, Generaalstaadid, ..., Gent, Geoffroy V, Guillaume IX, Habsburgid, Henri II (Prantsusmaa), Henri III, Henri IV, Henry I, Henry II, Henry VII, Hiliskeskaeg, Hispaania koloniaalimpeerium, Hispaania pärilussõda, Hugenotid, Hugenotisõjad, Hugues Capet, Impeerium, India, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Innocentius III, Itaalia sõjad, Jacques de Molay, Jacques Necker, Jansenism, Jean II (Prantsusmaa), Jean Kartmatu, Jeanne d'Arc, Jeruusalemm, John Maata, Jules Mazarin, Juulirevolutsioon, Kapetingid, Kardinal Richelieu, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Kataloonia Vabariik, Katarid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Katoliku Liiga (Prantsusmaa), Keskaegne Prantsusmaa, Kolme Henri sõda, Kolmekümneaastane sõda, Kortrijki lahing, Kuuenda koalitsiooni sõda, La Manche, Lambakasvatus, Languedoc, Lään, Lääne-Euroopa, Lääne-Frangi riik, Lääne-India, Lõuna-Itaalia, Levant, Loire, Lotringi hertsogkond, Louis IX, Louis VII, Louis VIII, Louis XIII, Louis XIV, Louis XV, Louis XVI, Louis-Philippe I, Lyon, Maas, Madagaskar, Madalmaad, Malta saar, Marie Antoinette, Marne, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mississippi osariik, Monarhia, Muslim, Must surm, Nantes'i edikt, Napoleon I, Napoleon III, Napoli kuningriik, Navarra, Navarra kuningas, Navarra kuningriik, Normandia, Normandia hertsogkond, Normanni vallutus Inglismaal, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Norra, Orléans, Paavst, Paberraha, Palestiina, Palverännak, Pariis, Püha maa, Personaalunioon, Philippe Hea, Philippe II, Philippe IV, Philippe VI, Piacenza, Poitiers' lahing (1356), Poliitika, Poola pärilussõda, Prantsuse 1848. aasta revolutsioon, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse keel, Prantsuse kolmas vabariik, Prantsuse kuningriik (1791–1792), Prantsuse revolutsioon, Prantsuse teine keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa Teine Vabariik, Prantsusmaa varauusaeg, Preisimaa, Privileeg, Protestantism, Provence, Québec, Rahvuskogu (Prantsusmaa), Rüütliordu, Rõuged, Reede, Reformatsioon, Rein, Reinimaa, Rethel, Rhône, Riigipööre, Riik, Roussillon, Saali tavaõigus, Saône, Sada päeva, Saja-aastane sõda, Saksa-Rooma riik, Seine, Seitsmeaastane sõda, Seldžukid, Sotsioloogia, Suur järvistu, Suurbritannia, Tšekk, Tööstuslik pööre, Templiordu, Toulouse, Toulouse'i krahv, Toulouse'i krahvkond, Trieri kuurvürstkond, Urbanus II, Uus-Prantsusmaa, Valgustusajastu, Valois'd, Valois-Burgundia dünastia, Verduni leping, Versailles' loss, Vestfaali rahu, Viikingid, Voltaire, Waterloo lahing, William Vallutaja, 1095, 1118, 1119, 1154, 1189, 1284, 13. oktoober, 13. sajand, 1307, 1312, 1314, 1328, 1336, 1500, 1550, 1635, 1789, 956, 986. Laienda indeks (186 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Absolutism · Näe rohkem »
Akvitaania Eleanor
Fontevraud' kloostris. Akvitaania Eleanori pitsat Akvitaania Eleanor (prantsuse Aliénor d'Aquitaine), Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna ning Poitou krahvinna; 1122 – 1. aprill 1204) oli üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid naisi keskaja Euroopas. Ta oli nii Prantsuse kui ka Inglise kuninganna ning kuningate Richard I ja John Maata ema. Eleanor osales ka Teises ristisõjas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Akvitaania Eleanor · Näe rohkem »
Akvitaania hertsog
Prantsusmaa kaart aastal 1154 Akvitaania hertsog (oksitaani Duc d'Aquitània, prantsuse Duc d'Aquitaine) valitses iidset Akvitaania piirkonda (mitte segi ajada tänapäeva Akvitaania piirkonnaga) Frangi, Inglise ja hiljem Prantsuse kuningate ülemvõimu all.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Akvitaania hertsog · Näe rohkem »
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Alsace · Näe rohkem »
Anjou
Anjou asukoht Prantsusmaa kaardil Anjou (ladina keeles Andegavia) on Prantsusmaa ajalooline maakond.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Anjou · Näe rohkem »
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Anjou dünastia · Näe rohkem »
Anne Robert Jacques Turgot
Anne Robert Jacques Turgot Anne Robert Jacques Turgot, Aulne'i parun (10. mai 1727 Pariis – 18. märts 1781 Pariis), tuntud ka kui lihtsalt Turgot, oli prantsuse riigitegelane ja majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Anne Robert Jacques Turgot · Näe rohkem »
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Arelaat · Näe rohkem »
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Aristokraatia · Näe rohkem »
Artois
Artois (purpur) tänapäeva Pas-de-Calais' departemangus Artois' krahvkonna lipp Artois (hollandi Artesië) on endine Põhja-Prantsusmaa provints.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Artois · Näe rohkem »
Artois' krahvkond
Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Artois' krahvkond · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Austria Anna
Austria Anna Austria Anna (hispaaniakeelne sünninimi Ana María Mauricia de Austria; saksa keeles Anna Maria von Habsburg; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Austria Anna · Näe rohkem »
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Austria pärilussõda · Näe rohkem »
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Île-de-France · Näe rohkem »
Žakerii
Žakerii oli 1358.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Žakerii · Näe rohkem »
Bayonne
Bayonne on linn Prantsusmaal Pyrénées-Atlantiquesi departemangus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Bayonne · Näe rohkem »
Bonaparte
Bonaparte'i suguvõsa vapp Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804–1814, 1815 ja 1852–1870, Napolit 1806–1808, Hispaaniat 1808–1813, Hollandit 1806–1810 ja Vestfaali 1807–1813.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Bonaparte · Näe rohkem »
Bordeaux
Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Bordeaux · Näe rohkem »
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Bourbonid · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Carlos II
Carlos II Carlos II (6. november 1661 – 1. november 1700) oli viimane Hispaania monarh Habsburgide dünastiast (valitses 1665–1700), Felipe IV poeg.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Carlos II · Näe rohkem »
Caterina de' Medici
Catarina de' Medici Caterina de' Medici (sünninimega Caterina Maria Romola di Lorenzo de' Medici; eestipäraselt ka Katariina di Medici; prantsuspäraselt Catherina de Médicis; 13. aprill 1519 – 5. jaanuar 1589) oli Prantsusmaa kuninga Henri II abikaasa ning kolme kuninga (François II, Charles IX, Henri III) ema.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Caterina de' Medici · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »
Charles IV
Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Charles IV · Näe rohkem »
Charles IX
Charles IX (27. juuni 1550 – 30. mai 1574) oli Prantsusmaa kuningas 1560–1574, Henri II ja Katariina di Medici poeg, François II ja Henri III vend.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Charles IX · Näe rohkem »
Charles V
Charles V, Böömimaa kuningas Wenzel ja keiser Karl IV Charles V (21. jaanuar 1338 – 16. september 1380) oli Prantsusmaa kuningas 1364–1380.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Charles V · Näe rohkem »
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Charles VIII · Näe rohkem »
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Clermont-Ferrand · Näe rohkem »
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Dauphiné · Näe rohkem »
Devolutsioonisõda
Louis XIV kaevikut külastamasCharles Le Bruni maal (1667) Devolutsioonisõda (24. mai 1667 – 2. mai 1668) oli sõda Louis XIV aegse Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel Hispaania Madalmaades.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Devolutsioonisõda · Näe rohkem »
Dofään
Dofääni vapp Dofään (prantsuse keeles le dauphin 'delfiin') on Prantsuse kuninga troonipärija nimetus Valois'de ja Bourboni dünastia ajal.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Dofään · Näe rohkem »
Edward III
Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Edward III · Näe rohkem »
Elba
Elba asendikaart Elba saar lennukilt vaadatuna Elba (ladina keeles Ilva, etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lähedal, Korsikast idas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Elba · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Euroopa · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Feodalism · Näe rohkem »
Fernando II (Aragón)
Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Fernando II (Aragón) · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Filosoof · Näe rohkem »
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Flaamid · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Flandria · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
François II
François II (19. jaanuar 1544 – 5. detsember 1560) oli Prantsusmaa kuningas alates 1559 kuni surmani ja ühtlasi Šotimaa kuninganna abikaasa alates 1558 kuni surmani.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja François II · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Frangi riik · Näe rohkem »
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Gallid · Näe rohkem »
Generaalstaadid
Generaalstaadid oli seisuste esinduskogu Prantsusmaal.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Generaalstaadid · Näe rohkem »
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Gent · Näe rohkem »
Geoffroy V
pisi Geoffroy V (ka Geoffroy Plantagenet; 24. august 1113 – 7. september 1151 Château-du-Loir) oli Anjou krahv aastast 1129 ja Normandia hertsog aastast 1144.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Geoffroy V · Näe rohkem »
Guillaume IX
Guillaume Trubaduur 13. sajandi käsikirja pildilt Guillaume IX Trubaduur (oksitaani Guilhem; 22. oktoober 1071 – 10. veebruar 1126) oli Akvitaania hertsog aastatel 1086–1126.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Guillaume IX · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Habsburgid · Näe rohkem »
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Henri III
Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Henri III · Näe rohkem »
Henri IV
Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Henri IV · Näe rohkem »
Henry I
Henry I Henry I (Beauclerc, sündinud 1068 või 1069, surnud 1. detsembril 1135) oli Inglismaa kuningas 1100–1135 ja Normandia hertsog (1105–1135).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Henry I · Näe rohkem »
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Henry II · Näe rohkem »
Henry VII
Henry VII (28. jaanuar 1457 – 21. aprill 1509) oli Inglismaa kuningriigi kuningas alates 22. augustist 1485, Tudori dünastia asutaja.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Henry VII · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania koloniaalimpeerium oli Hispaania kuninga ja Hispaania asumaad mis vallutati 16. – 17. sajandil.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Hispaania koloniaalimpeerium · Näe rohkem »
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »
Hugenotid
Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Hugenotid · Näe rohkem »
Hugenotisõjad
Pärtliöö veresaun Hugenotisõjad ehk hugenottide sõjad olid kodusõjad Prantsusmaa kuningriigis, mida pidasid 16. sajandi teisel poolel hugenotid ja katoliiklased.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Hugenotisõjad · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Impeerium
Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Impeerium · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja India · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Innocentius III · Näe rohkem »
Itaalia sõjad
Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia sõjad · Näe rohkem »
Jacques de Molay
Jacques de Molay (1244 või 1245 – 18. märts 1314) oli prantsuse aadlik, Templiordu viimane suurmeister, üks tuntuimatest Templiordu liikmetest.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jacques de Molay · Näe rohkem »
Jacques Necker
Jacques Necker (30. september 1732 Genf – 9. aprill 1804 Genf) oli Šveitsi päritolu pankur, kes oli Louis XVI alluvuses Prantsusmaa rahandusminister.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jacques Necker · Näe rohkem »
Jansenism
Jansenism on hollandi piiskopi Cornelius Janseni (1585–1638) järgi nimetuse saanud katoliiklik usuvool Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jansenism · Näe rohkem »
Jean II (Prantsusmaa)
Jean II Hea (le Bon) (26. aprill 1319 Le Mans, Prantsusmaa – 8. aprill 1364 London, Inglismaa) oli Prantsusmaa kuningas 1350–1364 ja Burgundia hertsog Jean I Hea (1361–1363).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jean II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Jean Kartmatu
Jean Kartmatu (prantsuse keeles Jean sans Peur, hollandi keeles Jan zonder Vrees; 28. mai 1371 – 10. september 1419) oli Prantsuse aadlik, aastast 1404 Burgundia Riigi valitseja.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jean Kartmatu · Näe rohkem »
Jeanne d'Arc
Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil Jeanne d'Arc (ka Orléansi neitsi; 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) on prantsuse rahvuskangelane, katoliku kiriku pühak.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jeanne d'Arc · Näe rohkem »
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jeruusalemm · Näe rohkem »
John Maata
John Maata (24. detsember 1166 või 1167 Oxford – 18/19. oktoober 1216 Nottinghamshire, Inglismaa) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv 27. mai 1199 – 19. oktoober 1216.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja John Maata · Näe rohkem »
Jules Mazarin
Jules Mazarin (sünninimega Giulio Raimondo Mazzarino; tavapäraselt kardinal Mazarin 14. juuli 1602 – 9. märts 1661) oli itaalia päritolu Prantsuse riigimees ja kardinal.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Jules Mazarin · Näe rohkem »
Juulirevolutsioon
Eugène Delacroix' Juulirevolutsioonile pühendatud maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" (1830) Juulirevolutsioon ehk 1830.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Juulirevolutsioon · Näe rohkem »
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Kapetingid · Näe rohkem »
Kardinal Richelieu
Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane, hertsog.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Kardinal Richelieu · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kataloonia Vabariik
Kataloonia Vabariik on ajalooline Kataloonia iseseisvuse vorm.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Kataloonia Vabariik · Näe rohkem »
Katarid
Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Katarid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Katoliku Liiga (Prantsusmaa)
Katoliku Liiga (prantsuse keeles Ligue catholique) oli üks hugenotisõdade peamistest osalistest.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Katoliku Liiga (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Kolme Henri sõda
Kolme Henri sõda (ka kaheksas hugenotisõda) oli sõda aastatel 1585–1589, Prantsusmaa järjestikustest kodusõdadest kaheksas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Kolme Henri sõda · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kortrijki lahing
Miniatuur, XIV sajand Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Kortrijki lahing · Näe rohkem »
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Kuuenda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
La Manche
La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja La Manche · Näe rohkem »
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lambakasvatus · Näe rohkem »
Languedoc
Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Languedoc · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lään · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lääne-India · Näe rohkem »
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Levant · Näe rohkem »
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Loire · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Louis IX
Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 1215 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis IX · Näe rohkem »
Louis VII
Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis VII · Näe rohkem »
Louis VIII
Louis VIII Louis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis VIII · Näe rohkem »
Louis XIII
Louis XIII (27. september 1601 Fontainebleau – 14. mai 1643 Saint-Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis XIII · Näe rohkem »
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis XIV · Näe rohkem »
Louis XV
Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis XV · Näe rohkem »
Louis XVI
Joseph-Siffred Duplessise maal Louis XVI-st Louis XVI (23. august 1754 – 21. jaanuar 1793) oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 kuni 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis XVI · Näe rohkem »
Louis-Philippe I
Louis-Philippe I Louis-Philippe I (6. oktoober 1773 – 26. august 1850) oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastatel 1830–1848.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Louis-Philippe I · Näe rohkem »
Lyon
Lyon on linn Prantsusmaal, Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonna, Lyoni metropoli ja Rhône'i departemangu keskus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Lyon · Näe rohkem »
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Maas · Näe rohkem »
Madagaskar
Madagaskar Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Madagaskar · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Madalmaad · Näe rohkem »
Malta saar
Malta (malta ja inglise Malta) on saar Vahemeres.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Malta saar · Näe rohkem »
Marie Antoinette
Navarra kuninganna Marie Antoinette (saksa Maria Antonia von Österreich, prantsuse Marie-Antoinette d'Autriche; 2. november 1755 Viin – 16. oktoober 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 1774–1790, Louis XVI abikaasa.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Marie Antoinette · Näe rohkem »
Marne
Marne on jõgi Euroopas Prantsusmaal.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Marne · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Mississippi osariik
Mississippi on Ameerika Ühendriikide osariik, mis on nime saanud looduslikuks läänepiiriks oleva Mississippi jõe järgi.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Mississippi osariik · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Muslim · Näe rohkem »
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Must surm · Näe rohkem »
Nantes'i edikt
Nantes'i edikt on 13. aprillil 1598.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Nantes'i edikt · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoleon III
Napoleon IIINapoleon III (Charles Louis Napoléon Bonaparte; 20. aprill 1808 Pariis, Prantsusmaa – 9. jaanuar 1873 Chislehurst, Kent, Inglismaa) oli Prantsusmaa president aastatel 1848–1852, Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning Andorra vürst 1848–1871.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Napoleon III · Näe rohkem »
Napoli kuningriik
Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Napoli kuningriik · Näe rohkem »
Navarra
Momotxorro tulehärg Alsasua küla festivalil 2022. aastal Navarra on Hispaania autonoomne piirkond, osa ajaloolisest Baskimaast.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Navarra · Näe rohkem »
Navarra kuningas
Navarra kuningate vapp alates 1212. aastast Navarra kuningas (naissoost valitsejatel kuninganna) oli Navarra kuningriigi valitseja tiitel 10. sajandist kuni kuningriigi kaotamiseni 1620.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Navarra kuningas · Näe rohkem »
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Normandia · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Normanni vallutus Inglismaal · Näe rohkem »
Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Norra · Näe rohkem »
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Orléans · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Paavst · Näe rohkem »
Paberraha
Eri valuutades 5000 ühiku väärtusega paberrahad Vana Iisraeli seeklit paberrahana, mõlemad küljed (1980) Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Paberraha · Näe rohkem »
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Palestiina · Näe rohkem »
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Palverännak · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Pariis · Näe rohkem »
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Püha maa · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Philippe Hea · Näe rohkem »
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Philippe II · Näe rohkem »
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Philippe IV · Näe rohkem »
Philippe VI
Philippe VI (1293 – 22. august 1350) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1328–1350 ning koos Jeanne II-ga Navarra kuningas Philippe III 1284–1314.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Philippe VI · Näe rohkem »
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Piacenza · Näe rohkem »
Poitiers' lahing (1356)
Lahingukaart Poitiers' lahing peeti Inglismaa ja Prantsusmaa vägede vahel Saja-aastase sõja ajal 19. septembril 1356.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Poitiers' lahing (1356) · Näe rohkem »
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Poliitika · Näe rohkem »
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Poola pärilussõda · Näe rohkem »
Prantsuse 1848. aasta revolutsioon
Louis-Philippe I, prantslaste viimane kuningas Louis Blanc, üks kahest tööliste esindajast Teise vabariigi Rahvusassamblees 1848.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse 1848. aasta revolutsioon · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsuse kolmas vabariik
Prantsuse kolmas vabariik (prantsuse: La Troisième République, mõnikord kirjutatakse ka La IIIe République) oli heakskiidetud valitsussüsteem Prantsusmaal alates 1870.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse kolmas vabariik · Näe rohkem »
Prantsuse kuningriik (1791–1792)
Lipp Vapp Prantsuse kuningriik selle lõpuaastal, 1792 Prantsusmaa kuningriik (prantsuse Royaume de France), ametlikult Prantsuse kuningriik (prantsuse Royaume des Français), oli lühiealine konstitutsiooniline monarhia, mis valitses Prantsusmaad 3.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse kuningriik (1791–1792) · Näe rohkem »
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »
Prantsuse teine keisririik
Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse teine keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa Teine Vabariik
Prantsusmaa Teine Vabariik (prantsuse keeles Deuxième République française) oli 1848. aasta revolutsiooni tulemusena tekkinud riik.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa Teine Vabariik · Näe rohkem »
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Preisimaa · Näe rohkem »
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Privileeg · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Protestantism · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Provence · Näe rohkem »
Québec
Québeci provintsi kaart Québeci provints on 1.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Québec · Näe rohkem »
Rahvuskogu (Prantsusmaa)
Rahvuskogu (mõnikord tõlgitud ka Rahvusassamblee, prantsuse keeles Assemblée nationale) on Prantsuse parlamendi alamkoda.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Rahvuskogu (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Rüütliordu
Rüütliordu (ladina keelest ordo, kord) oli hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsiooni või ühingu üldnimetus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Rüütliordu · Näe rohkem »
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Rõuged · Näe rohkem »
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Reede · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Rein · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Reinimaa · Näe rohkem »
Rethel
Rethel on linn Prantsusmaal Ardennesi departemangus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Rethel · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Rhône · Näe rohkem »
Riigipööre
Riigipööre (prantsuse keeles coup d'état) on äkiline võimuhaaramine, tavaliselt (endiste) sõjaväelaste poolt; massilist vägivalda tavaliselt välditakse, sest väikese rühma eesmärk on likvideerida vana poliitiline juhtkond.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Riigipööre · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Riik · Näe rohkem »
Roussillon
Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Roussillon · Näe rohkem »
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Saône · Näe rohkem »
Sada päeva
Sada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Sada päeva · Näe rohkem »
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Saja-aastane sõda · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Seine
Seine on jõgi Prantsusmaal.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Seine · Näe rohkem »
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Seldžukid · Näe rohkem »
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Sotsioloogia · Näe rohkem »
Suur järvistu
Suur järvistu Suur järvistu talvel Suur järvistu (inglise keeles Great Lakes) on järvestik Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Suur järvistu · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tšekk
Tšekk (inglise keeles check või siis cheque), ka pangatšekk, on väärtpaber, mille väljaandja annab makse teostajale korralduse maksta makse saajale kindel rahasumma.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Tšekk · Näe rohkem »
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »
Templiordu
Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Templiordu · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Toulouse · Näe rohkem »
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Urbanus II · Näe rohkem »
Uus-Prantsusmaa
Lipp Vapp Kaart Uus-Prantsusmaa (prantsuse Nouvelle-France), ametlikult Uus-Prantsusmaa asekuningriik (prantsuse Vice-royauté de Nouvelle-France), oli Prantsusmaa koloniseeritud territoorium Põhja-Ameerikas perioodil alates Saint Lawrence'i jõe avastamisest Jacques Cartier poolt aastal 1534 ning lõpetades Uus-Prantsusmaa loovutamisega Hispaaniale ja Suurbritanniale aastal 1763.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Uus-Prantsusmaa · Näe rohkem »
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Valgustusajastu · Näe rohkem »
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Valois'd · Näe rohkem »
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Verduni leping · Näe rohkem »
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Versailles' loss · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Viikingid · Näe rohkem »
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Voltaire · Näe rohkem »
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja Waterloo lahing · Näe rohkem »
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja William Vallutaja · Näe rohkem »
1095
1095.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1095 · Näe rohkem »
1118
1118.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1118 · Näe rohkem »
1119
1119.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1119 · Näe rohkem »
1154
1154.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1154 · Näe rohkem »
1189
1189.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1189 · Näe rohkem »
1284
1284.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1284 · Näe rohkem »
13. oktoober
13.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 13. oktoober · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 13. sajand · Näe rohkem »
1307
1307.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1307 · Näe rohkem »
1312
1312.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1312 · Näe rohkem »
1314
1314.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1314 · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1328 · Näe rohkem »
1336
1336.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1336 · Näe rohkem »
1500
1500.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1500 · Näe rohkem »
1550
1550.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1550 · Näe rohkem »
1635
1635.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1635 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 1789 · Näe rohkem »
956
956.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 956 · Näe rohkem »
986
986.
Uus!!: Prantsusmaa kuningriik ja 986 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Prantsuse kuningriik, Prantsusmaa Kuningriik.
