Kiiremini kui brauser!
201 suhted: Albrecht von Hohenzollern, August III, Austria, Austria-Preisi sõda, Žemaitija, Čechy, Balga linnus, Berliin, Brandenburg, Brandenburgi mark, Danzigi vabalinn, Dzierzgoń, E. T. A. Hoffmann, Elbląg, Elisabet, Enklaav, Ermlandi piiskopkond, Esimene maailmasõda, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm IV, Galiitsia, Gdańsk, Germania (raamat), Grünwaldi lahing, Halberstadti vürstkond, Hannover, Historiograafia, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Immanuel Kant, Inglismaa, Itaalia, Jogaila, Kaitsepühak, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kantsler, Katariina II, Königsbergi ülikool, Kętrzyn, Kiievi-Vene, Kindral en chef, Klaipėda, Kleve hertsogkond, Kolmekümneaastane sõda, Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66), Konstanzi kirikukogu, ..., Konventsioon, Krevo unioon, Kulmi piiskopkond, Kulmimaa, Kuninglik Preisimaa, Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Kuurvürst, Ladina keel, Latgale, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Leedu, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Linnriik, Linnusekrahv, Magdeburgi hertsogkond, Malbork, Marki krahvkond, Markkrahv, Marssal, Masoovia, Merevaik, Mindeni piiskopkond, Misjonär, Napoleon I, Nürnberg, Nõukogude Liit, Neljanda koalitsiooni sõda, Neman, Nemunas, Neumark, Odra, Ojamaa, Olsztyn, Otto von Bismarck, Põhja-Saksa Liit, Põhjala ristisõjad, Peeter III, Personaalunioon, Połack, Pomereelia, Pomesaania, Pomesaania piiskopkond, Pommeri, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poola koridor, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Preisi armee, Preisi keel, Preisi kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa vabariik, Preislased, Protestantism, Rein, Riia peapiiskopkond, Rooma riik, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa tolliliit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Saksimaa, Saksimaa kuurvürstiriik, Sambija, Samlandi piiskopkond, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sovetsk, Szczecin, Tartu piiskopkond, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Tilsiti rahu, Toruń, Usedom, Valgevene, Varauusaeg, Varssavi hertsogiriik, Vasall, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venta, Versailles' loss, Vestfaali kuningriik, Vestfaali rahu, Viini kongress, Vitsebsk, Warmia, Węgorzewo, Wilhelm I, Wilhelm von Fermor, Wisła, Wolini saar, Zygmunt I, 10. mai, 1008, 1209, 1230, 1231, 1283, 1386, 14. sajand, 1410, 1411, 1414, 1415, 1417, 1422, 1466, 17. sajand, 1701, 1709, 1720, 1756, 1757, 1759, 1763, 1764, 1772, 18. jaanuar, 1807, 1824, 1862, 1866, 1870, 1871, 1939, 1947, 21. jaanuar, 23. aprill, 24. jaanuar, 25. detsember, 25. veebruar, 997. Laienda indeks (151 rohkem) »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Preisimaa ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
August III
pisi August III (7. oktoober 1696 – 5. oktoober 1763) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1734–1763.
Uus!!: Preisimaa ja August III · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Preisimaa ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Preisimaa ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Uus!!: Preisimaa ja Žemaitija · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Preisimaa ja Čechy · Näe rohkem »
Balga linnus
Balga ordulinnuse varemed Balga (ordu)linnus (saksa keeles Burg Balga) oli Saksa ordu linnus Preisimaal, Balga komtuurkonna keskus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kaliningradi oblastis Mamonovo linnas.
Uus!!: Preisimaa ja Balga linnus · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Preisimaa ja Berliin · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisimaa ja Brandenburg · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Preisimaa ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Uus!!: Preisimaa ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »
Dzierzgoń
Dzierzgoń (saksa Christburg) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Sztumi maakonnas, Dzierzgońi valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa ja Dzierzgoń · Näe rohkem »
E. T. A. Hoffmann
E. T. A. Hoffmann Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (sünninimi Ernst Theodor Wilhelm Hoffmann; 24. jaanuar 1776 Königsberg – 25. juuni 1822 Berliin) oli saksa kirjanik ja helilooja.
Uus!!: Preisimaa ja E. T. A. Hoffmann · Näe rohkem »
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Uus!!: Preisimaa ja Elbląg · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Preisimaa ja Elisabet · Näe rohkem »
Enklaav
Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.
Uus!!: Preisimaa ja Enklaav · Näe rohkem »
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Preisimaa ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Uus!!: Preisimaa ja Frankfurt Oderi ääres · Näe rohkem »
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Uus!!: Preisimaa ja Friedrich I (Brandenburg) · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Preisimaa ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Uus!!: Preisimaa ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Uus!!: Preisimaa ja Galiitsia · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Preisimaa ja Gdańsk · Näe rohkem »
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Uus!!: Preisimaa ja Germania (raamat) · Näe rohkem »
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Uus!!: Preisimaa ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »
Halberstadti vürstkond
Vapp Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa.
Uus!!: Preisimaa ja Halberstadti vürstkond · Näe rohkem »
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Preisimaa ja Hannover · Näe rohkem »
Historiograafia
Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.
Uus!!: Preisimaa ja Historiograafia · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Preisimaa ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Preisimaa ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Preisimaa ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Preisimaa ja Inglismaa · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Preisimaa ja Itaalia · Näe rohkem »
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Uus!!: Preisimaa ja Jogaila · Näe rohkem »
Kaitsepühak
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus Domenico Ghirlandaio maalil 1480. aastast Kaitsepühak ehk patroon on katoliku ja õigeusu kirikus pühak, keda peetakse konkreetse kiriku, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks.
Uus!!: Preisimaa ja Kaitsepühak · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Preisimaa ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Preisimaa ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Uus!!: Preisimaa ja Kantsler · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Preisimaa ja Katariina II · Näe rohkem »
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Uus!!: Preisimaa ja Königsbergi ülikool · Näe rohkem »
Kętrzyn
Kętrzyn (kuni 1946. aastani Rastembork; saksa Rastenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Kętrzyni maakonna halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa ja Kętrzyn · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Preisimaa ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kindral en chef
Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Uus!!: Preisimaa ja Kindral en chef · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Preisimaa ja Klaipėda · Näe rohkem »
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Preisimaa ja Kleve hertsogkond · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Preisimaa ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)
Teutooni ordu (1410) Kolmeteistkümneaastane sõda (saksa Dreizehnjähriger Krieg; poola wojna trzynastoletnia) oli Preisi Liidu, kes oli liidus Poola kuningriigi krooniga, ja Saksa Ordu riigi vaheline konflikt aastatel 1454–1466.
Uus!!: Preisimaa ja Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66) · Näe rohkem »
Konstanzi kirikukogu
Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.
Uus!!: Preisimaa ja Konstanzi kirikukogu · Näe rohkem »
Konventsioon
Konventsioon on kokku lepitud, seaduses sätestatud või üldtunnustatud standardite, ühiskondlike normide või muude kriteeriumide kogum, mis sageli eksisteerib tavana.
Uus!!: Preisimaa ja Konventsioon · Näe rohkem »
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Uus!!: Preisimaa ja Krevo unioon · Näe rohkem »
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Uus!!: Preisimaa ja Kulmi piiskopkond · Näe rohkem »
Kulmimaa
Asend Poolas Kulmimaa (poola keeles ziemia chełmińska, saksa keeles Culmer Land või Kulmerland, preisi keeles Kulma, leedu keeles Kulmo žemė) on osa Pomereelia ajaloolisest piirkonnast Kesk-Poola põhjaosas.
Uus!!: Preisimaa ja Kulmimaa · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Preisimaa ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Preisimaa ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Preisimaa ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Preisimaa ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Preisimaa ja Ladina keel · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Preisimaa ja Latgale · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Preisimaa ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Preisimaa ja Läänemeri · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Preisimaa ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Preisimaa ja Leedu keel · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Preisimaa ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Preisimaa ja Leedulased · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Preisimaa ja Linnriik · Näe rohkem »
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Uus!!: Preisimaa ja Linnusekrahv · Näe rohkem »
Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Magdeburg) oli Brandenburgi margi provints aastatel 1680-1701 ja Preisi kuningriigi provints aastatel 1701-1807.
Uus!!: Preisimaa ja Magdeburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Uus!!: Preisimaa ja Malbork · Näe rohkem »
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Preisimaa ja Marki krahvkond · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Preisimaa ja Markkrahv · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Preisimaa ja Marssal · Näe rohkem »
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Uus!!: Preisimaa ja Masoovia · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Preisimaa ja Merevaik · Näe rohkem »
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Preisimaa ja Mindeni piiskopkond · Näe rohkem »
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Uus!!: Preisimaa ja Misjonär · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Preisimaa ja Napoleon I · Näe rohkem »
Nürnberg
Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.
Uus!!: Preisimaa ja Nürnberg · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Preisimaa ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Uus!!: Preisimaa ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Neman
Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.
Uus!!: Preisimaa ja Neman · Näe rohkem »
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Preisimaa ja Nemunas · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Preisimaa ja Neumark · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa ja Odra · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Preisimaa ja Ojamaa · Näe rohkem »
Olsztyn
Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.
Uus!!: Preisimaa ja Olsztyn · Näe rohkem »
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Uus!!: Preisimaa ja Otto von Bismarck · Näe rohkem »
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Uus!!: Preisimaa ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Preisimaa ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Uus!!: Preisimaa ja Peeter III · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Preisimaa ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa ja Połack · Näe rohkem »
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Uus!!: Preisimaa ja Pomereelia · Näe rohkem »
Pomesaania
Pomesaania (saksa keeles Pomesanien, poola keeles Pomezania) oli ajalooline piirkond Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa ja Pomesaania · Näe rohkem »
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa ja Pomesaania piiskopkond · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Preisimaa ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Preisimaa ja Poola · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Preisimaa ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Preisimaa ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Uus!!: Preisimaa ja Poola koridor · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Preisimaa ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Preisimaa ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Preisimaa ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Preisimaa ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Uus!!: Preisimaa ja Preisi armee · Näe rohkem »
Preisi keel
Preisi keele levikuala Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.
Uus!!: Preisimaa ja Preisi keel · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Preisimaa ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Uus!!: Preisimaa ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa vabariik · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa ja Preislased · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Preisimaa ja Protestantism · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Preisimaa ja Rein · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Preisimaa ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Preisimaa ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Preisimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »
Saksa tolliliit
Saksa Liidu piirid Saksa tolliliit (saksa keeles Zollverein) oli majandusliit, mille Saksa Liidu liikmesriigid sõlmisid, et hallata enda alade tollimakse ja majanduspoliitikat.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa tolliliit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.
Uus!!: Preisimaa ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Preisimaa ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Preisimaa ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Sambija
Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.
Uus!!: Preisimaa ja Sambija · Näe rohkem »
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Uus!!: Preisimaa ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Uus!!: Preisimaa ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Sovetsk
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.
Uus!!: Preisimaa ja Sovetsk · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Preisimaa ja Szczecin · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Preisimaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Preisimaa ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Uus!!: Preisimaa ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Preisimaa ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Preisimaa ja Toruń · Näe rohkem »
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Uus!!: Preisimaa ja Usedom · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Preisimaa ja Valgevene · Näe rohkem »
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Uus!!: Preisimaa ja Varauusaeg · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Preisimaa ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Preisimaa ja Vasall · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Preisimaa ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Preisimaa ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venta
Venta on linn Põhja-Leedus Šiauliai maakonnas Akmenė rajoonis, Venta valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa ja Venta · Näe rohkem »
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Uus!!: Preisimaa ja Versailles' loss · Näe rohkem »
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Preisimaa ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Preisimaa ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Preisimaa ja Viini kongress · Näe rohkem »
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa ja Vitsebsk · Näe rohkem »
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Uus!!: Preisimaa ja Warmia · Näe rohkem »
Węgorzewo
Węgorzewo (saksa keeles Angerburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Węgorzewo maakonna ja Węgorzewo valla keskus.
Uus!!: Preisimaa ja Węgorzewo · Näe rohkem »
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Uus!!: Preisimaa ja Wilhelm I · Näe rohkem »
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Preisimaa ja Wilhelm von Fermor · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Preisimaa ja Wisła · Näe rohkem »
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Uus!!: Preisimaa ja Wolini saar · Näe rohkem »
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Uus!!: Preisimaa ja Zygmunt I · Näe rohkem »
10. mai
10.
Uus!!: Preisimaa ja 10. mai · Näe rohkem »
1008
1008.
Uus!!: Preisimaa ja 1008 · Näe rohkem »
1209
1209.
Uus!!: Preisimaa ja 1209 · Näe rohkem »
1230
1230.
Uus!!: Preisimaa ja 1230 · Näe rohkem »
1231
1231.
Uus!!: Preisimaa ja 1231 · Näe rohkem »
1283
1283.
Uus!!: Preisimaa ja 1283 · Näe rohkem »
1386
1386.
Uus!!: Preisimaa ja 1386 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Preisimaa ja 14. sajand · Näe rohkem »
1410
1410.
Uus!!: Preisimaa ja 1410 · Näe rohkem »
1411
1411.
Uus!!: Preisimaa ja 1411 · Näe rohkem »
1414
1414.
Uus!!: Preisimaa ja 1414 · Näe rohkem »
1415
1415.
Uus!!: Preisimaa ja 1415 · Näe rohkem »
1417
1417.
Uus!!: Preisimaa ja 1417 · Näe rohkem »
1422
1422.
Uus!!: Preisimaa ja 1422 · Näe rohkem »
1466
1466.
Uus!!: Preisimaa ja 1466 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Preisimaa ja 17. sajand · Näe rohkem »
1701
1701.
Uus!!: Preisimaa ja 1701 · Näe rohkem »
1709
1709.
Uus!!: Preisimaa ja 1709 · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Preisimaa ja 1720 · Näe rohkem »
1756
1756.
Uus!!: Preisimaa ja 1756 · Näe rohkem »
1757
1757.
Uus!!: Preisimaa ja 1757 · Näe rohkem »
1759
1759.
Uus!!: Preisimaa ja 1759 · Näe rohkem »
1763
1763.
Uus!!: Preisimaa ja 1763 · Näe rohkem »
1764
1764.
Uus!!: Preisimaa ja 1764 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Preisimaa ja 1772 · Näe rohkem »
18. jaanuar
18.
Uus!!: Preisimaa ja 18. jaanuar · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Preisimaa ja 1807 · Näe rohkem »
1824
1824.
Uus!!: Preisimaa ja 1824 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Preisimaa ja 1862 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Preisimaa ja 1866 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Preisimaa ja 1870 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Preisimaa ja 1871 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Preisimaa ja 1939 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Preisimaa ja 1947 · Näe rohkem »
21. jaanuar
21.
Uus!!: Preisimaa ja 21. jaanuar · Näe rohkem »
23. aprill
23.
Uus!!: Preisimaa ja 23. aprill · Näe rohkem »
24. jaanuar
24.
Uus!!: Preisimaa ja 24. jaanuar · Näe rohkem »
25. detsember
25.
Uus!!: Preisimaa ja 25. detsember · Näe rohkem »
25. veebruar
25.
Uus!!: Preisimaa ja 25. veebruar · Näe rohkem »
997
997.
Uus!!: Preisimaa ja 997 · Näe rohkem »
