Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Preisimaa

Index Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

187 suhted: Albrecht von Hohenzollern, Austria, Austria-Preisi sõda, Žemaidid, Žemaitija, Čechy, Balga linnus, Berliin, Brandenburg, Brandenburgi mark, Danzigi vabalinn, E. T. A. Hoffmann, Elbląg, Enklaav, Ermlandi piiskopkond, Esimene maailmasõda, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich II (Preisimaa), Friedrich Wilhelm IV, Galiitsia, Gdańsk, Germania (raamat), Grünwaldi lahing, Halberstadti vürstkond, Hannover, Historiograafia, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Immanuel Kant, Inglismaa, Itaalia, Jelizaveta Petrovna, Jogaila, Kaitsepühak, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kantsler, Katariina II, Kiievi-Vene, Kindral en chef, Klaipėda, Kleve hertsogkond, Kolmekümneaastane sõda, Konventsioon, Krevo unioon, Kulmi piiskopkond, Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Kuurvürst, ..., Latgale, Läänemeri, Leedu, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Linnriik, Malbork, Marki krahvkond, Markkrahv, Marssal, Merevaik, Mindeni piiskopkond, Misjonär, Napoleon I, Nürnberg, Nõukogude Liit, Neljanda koalitsiooni sõda, Neman, Nemunas, Neumark, Odra, Ojamaa, Olsztyn, Otto von Bismarck, Põhja-Saksa Liit, Põhjala ristisõjad, Peeter III, Personaalunioon, Połack, Pomereelia, Pomesaania, Pomesaania piiskopkond, Pommeri, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poola koridor, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Preisi armee, Preisi keel, Preisi kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa Vaba Riik, Preislased, Protestantism, Rein, Riia peapiiskopkond, Rooma riik, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Saksimaa, Saksimaa kuurvürstiriik, Sambija, Samlandi piiskopkond, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sovetsk, Szczecin, Tartu piiskopkond, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Tilsiti rahu, Toruń, Usedom, Valgevene, Varauusaeg, Varssavi hertsogiriik, Vasall, Vene-Poola sõda (1654–1667), Venemaa, Venemaa Keisririik, Venta, Versailles' loss, Vestfaali kuningriik, Vestfaali rahu, Viciebsk, Viini kongress, Wilhelm I, Wilhelm von Fermor, Wisła, Wolini saar, Zygmunt I, 10. mai, 1008, 1209, 1230, 1231, 1283, 1386, 14. sajand, 1410, 1411, 1414, 1415, 1417, 1422, 1466, 17. sajand, 1701, 1709, 1720, 1756, 1757, 1759, 1763, 1764, 1772, 18. jaanuar, 1807, 1824, 1862, 1866, 1870, 1871, 1939, 1947, 21. jaanuar, 23. aprill, 24. jaanuar, 25. detsember, 25. veebruar, 997. Laienda indeks (137 rohkem) »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Preisimaa ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Preisimaa ja Austria · Näe rohkem »

Austria-Preisi sõda

Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.

Uus!!: Preisimaa ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »

Žemaidid

Balti hõimude asualad umbes 1200 Žemaidid (ka žmuudid, leedu keeles žemaičiai, läti keeles žemaiši) oli tänapäeva Lääne-Leedus Žemaitijas elanud balti hõim.

Uus!!: Preisimaa ja Žemaidid · Näe rohkem »

Žemaitija

Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.

Uus!!: Preisimaa ja Žemaitija · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: Preisimaa ja Čechy · Näe rohkem »

Balga linnus

Balga ordulinnuse varemed Balga (ordu)linnus (saksa keeles Burg Balga) oli Saksa ordu linnus Preisimaal, Balga komtuurkonna keskus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kaliningradi oblastis Mamonovo linnas.

Uus!!: Preisimaa ja Balga linnus · Näe rohkem »

Berliin

Vaade üle Großer Tiergarteni pargi Berliini südalinnale Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn, liidumaa (1. järgu haldusüksus) ja suurim linn.

Uus!!: Preisimaa ja Berliin · Näe rohkem »

Brandenburg

Brandenburg on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Preisimaa ja Brandenburg · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Preisimaa ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Danzigi vabalinn

Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.

Uus!!: Preisimaa ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »

E. T. A. Hoffmann

Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (sünninimi Ernst Theodor Wilhelm Hoffmann; 24. jaanuar 1776 Königsberg – 25. juuni 1822 Berliin) oli saksa kirjanik ja helilooja.

Uus!!: Preisimaa ja E. T. A. Hoffmann · Näe rohkem »

Elbląg

Vanalinna hooned Elbląg (saksa: Elbing) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Preisimaa ja Elbląg · Näe rohkem »

Enklaav

Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.

Uus!!: Preisimaa ja Enklaav · Näe rohkem »

Ermlandi piiskopkond

Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupie Warmińskie, ladina keeles dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.

Uus!!: Preisimaa ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Preisimaa ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Frankfurt Oderi ääres

Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.

Uus!!: Preisimaa ja Frankfurt Oderi ääres · Näe rohkem »

Friedrich I (Preisimaa)

Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.

Uus!!: Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »

Friedrich II (Preisimaa)

Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.

Uus!!: Preisimaa ja Friedrich II (Preisimaa) · Näe rohkem »

Friedrich Wilhelm IV

Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.

Uus!!: Preisimaa ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »

Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Uus!!: Preisimaa ja Galiitsia · Näe rohkem »

Gdańsk

thumb Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Preisimaa ja Gdańsk · Näe rohkem »

Germania (raamat)

"Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse raamat, milles ta (umbes 98. aastal) muuhulgas esmakordselt kirjeldas Sueebide mere (Mare Suebicum, Läänemeri) taga elavat hõimu, keda nimetas Aestiorum gentes.

Uus!!: Preisimaa ja Germania (raamat) · Näe rohkem »

Grünwaldi lahing

Lahingutegevuse kaart (1410–11) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa Ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poolas.

Uus!!: Preisimaa ja Grünwaldi lahing · Näe rohkem »

Halberstadti vürstkond

Vapp Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa.

Uus!!: Preisimaa ja Halberstadti vürstkond · Näe rohkem »

Hannover

Hannover on linn Saksamaal, Alam-Saksi liidumaa pealinn.

Uus!!: Preisimaa ja Hannover · Näe rohkem »

Historiograafia

Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.

Uus!!: Preisimaa ja Historiograafia · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II, 1890-ndatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Preisimaa ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

Uus!!: Preisimaa ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Preisimaa ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Preisimaa ja Inglismaa · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Preisimaa ja Itaalia · Näe rohkem »

Jelizaveta Petrovna

Jelizaveta Petrovna (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Jelizaveta Petrovna ehk Elisabet I (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.

Uus!!: Preisimaa ja Jelizaveta Petrovna · Näe rohkem »

Jogaila

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.

Uus!!: Preisimaa ja Jogaila · Näe rohkem »

Kaitsepühak

Kaitsepühak ehk patroon on katoliku ja õigeusu kirikus pühak, keda peetakse konkreetse kiriku, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks.

Uus!!: Preisimaa ja Kaitsepühak · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningrad (vene Калининград, leedu Karaliaučius, poola Królewiec) on Venemaa sadamalinn Läänemere lõunakaldal, Kaliningradi oblasti keskus.

Uus!!: Preisimaa ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Preisimaa ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »

Kantsler

Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.

Uus!!: Preisimaa ja Kantsler · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Preisimaa ja Katariina II · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Preisimaa ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kindral en chef

Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.

Uus!!: Preisimaa ja Kindral en chef · Näe rohkem »

Klaipėda

Ajalooline joonistus Memelist Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Preisimaa ja Klaipėda · Näe rohkem »

Kleve hertsogkond

Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.

Uus!!: Preisimaa ja Kleve hertsogkond · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike.

Uus!!: Preisimaa ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Konventsioon

Konventsioon on üks rahvusvahelise lepingu vorm.

Uus!!: Preisimaa ja Konventsioon · Näe rohkem »

Krevo unioon

Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Krevo unioon on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.

Uus!!: Preisimaa ja Krevo unioon · Näe rohkem »

Kulmi piiskopkond

Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.

Uus!!: Preisimaa ja Kulmi piiskopkond · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Preisimaa ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Preisimaa ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Preisimaa ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Preisimaa ja Latgale · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Preisimaa ja Läänemeri · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Preisimaa ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Uus!!: Preisimaa ja Leedu keel · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala. Leedu suurvürstiriik, ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае, lühivormid Вялікая Літва, Вялікалітва, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Preisimaa ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Preisimaa ja Leedulased · Näe rohkem »

Linnriik

Linnriik (kr polis) on väikeriik, mille valdused ei ulatu märkimisväärselt kaugemale ühe linna piiridest ja selle juurde kuuluvast maa-alast, näiteks põllumajanduslikust tagamaast.

Uus!!: Preisimaa ja Linnriik · Näe rohkem »

Malbork

Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.

Uus!!: Preisimaa ja Malbork · Näe rohkem »

Marki krahvkond

Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja osariik Alam-Reini–Vestfaali ringkonnas.

Uus!!: Preisimaa ja Marki krahvkond · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv on krahvist kõrgem, aga suveräänsest parunist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Preisimaa ja Markkrahv · Näe rohkem »

Marssal

Marssal (ka feldmarssal, kindralfeldmarssal) on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Preisimaa ja Marssal · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast. Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Preisimaa ja Merevaik · Näe rohkem »

Mindeni piiskopkond

Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.

Uus!!: Preisimaa ja Mindeni piiskopkond · Näe rohkem »

Misjonär

Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas. Misjonär on kristluse levitaja.

Uus!!: Preisimaa ja Misjonär · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Preisimaa ja Napoleon I · Näe rohkem »

Nürnberg

Nürnberg on linn Saksamaal Baieris.

Uus!!: Preisimaa ja Nürnberg · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Preisimaa ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Neljanda koalitsiooni sõda

Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.

Uus!!: Preisimaa ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Neman

Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.

Uus!!: Preisimaa ja Neman · Näe rohkem »

Nemunas

Nemunas Alytuse linna lähedal Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Preisimaa ja Nemunas · Näe rohkem »

Neumark

Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.

Uus!!: Preisimaa ja Neumark · Näe rohkem »

Odra

Odra jõgi Szczecinis pisi Odra jõe hüdrograaf Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.

Uus!!: Preisimaa ja Odra · Näe rohkem »

Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Preisimaa ja Ojamaa · Näe rohkem »

Olsztyn

Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.

Uus!!: Preisimaa ja Olsztyn · Näe rohkem »

Otto von Bismarck

Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.

Uus!!: Preisimaa ja Otto von Bismarck · Näe rohkem »

Põhja-Saksa Liit

Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.

Uus!!: Preisimaa ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Uus!!: Preisimaa ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »

Peeter III

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.

Uus!!: Preisimaa ja Peeter III · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Preisimaa ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Preisimaa ja Połack · Näe rohkem »

Pomereelia

Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.

Uus!!: Preisimaa ja Pomereelia · Näe rohkem »

Pomesaania

Pomesaania (saksa keeles Pomesanien, poola keeles Pomezania) oli ajalooline piirkond Preisimaal.

Uus!!: Preisimaa ja Pomesaania · Näe rohkem »

Pomesaania piiskopkond

Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.

Uus!!: Preisimaa ja Pomesaania piiskopkond · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, saksa keeles Pommern, inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Preisimaa ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Preisimaa ja Poola · Näe rohkem »

Poola jagamised

Poola jagamised olid 18. ja 20. sajandil Euroopa suurriikide ja võitjariikide poolt teostatud Rzeczpospolita ja Poola territooriumi vägivaldsed ümberjagamised.

Uus!!: Preisimaa ja Poola jagamised · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Preisimaa ja Poola keel · Näe rohkem »

Poola koridor

Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.

Uus!!: Preisimaa ja Poola koridor · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Preisimaa ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Preisimaa ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Prantsuse esimene keisririik

Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.

Uus!!: Preisimaa ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »

Prantsuse-Preisi sõda

Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.

Uus!!: Preisimaa ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Preisimaa ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Preisi armee

Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling. Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.

Uus!!: Preisimaa ja Preisi armee · Näe rohkem »

Preisi keel

Preisi keele levikuala. Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.

Uus!!: Preisimaa ja Preisi keel · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Preisimaa ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisi ristisõda

Preisi ristisõda oli 13.

Uus!!: Preisimaa ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisimaa kuningas

Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.

Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »

Preisimaa Vaba Riik

Preisimaa Vaba Riik (saksa Freistaat Preußen) oli Saksa osariik, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: Preisimaa ja Preisimaa Vaba Riik · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Uus!!: Preisimaa ja Preislased · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Preisimaa ja Protestantism · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa k. Rhein, prantsuse k. Rhin) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Preisimaa ja Rein · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Preisimaa ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Preisimaa ja Rooma riik · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Preisimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Preisimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, mil Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks, ja mis lõppes faktiliselt siis, kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. novembril 1918 välja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui Wilhelm II 28. novembril 1918 troonist loobus (formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani).

Uus!!: Preisimaa ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksa Liit

Saksa Liit (saksa Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.

Uus!!: Preisimaa ja Saksa Liit · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Preisimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Preisimaa ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler

Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.

Uus!!: Preisimaa ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Preisimaa ja Saksimaa · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Uus!!: Preisimaa ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »

Sambija

Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.

Uus!!: Preisimaa ja Sambija · Näe rohkem »

Samlandi piiskopkond

Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.

Uus!!: Preisimaa ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Preisimaa ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Sovetsk

Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.

Uus!!: Preisimaa ja Sovetsk · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (kašuubi keeles Szczecëno, saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: Preisimaa ja Szczecin · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Preisimaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Preisimaa ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Teine Põhjasõda

Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.

Uus!!: Preisimaa ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »

Tilsiti rahu

Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast tema võitu Friedlandi lahingus.

Uus!!: Preisimaa ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »

Toruń

Toruńi raekoda Toruń (saksa Thorn) on linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Preisimaa ja Toruń · Näe rohkem »

Usedom

Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.

Uus!!: Preisimaa ja Usedom · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Preisimaa ja Valgevene · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Preisimaa ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duche de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust tema valdusse läinud.

Uus!!: Preisimaa ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Preisimaa ja Vasall · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1654–1667)

Vene-Poola sõda (ka Kolmeteistkümneaastane sõda ja Esimene Põhjasõda) oli aastatel 1654–1667 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel toimunud sõda.

Uus!!: Preisimaa ja Vene-Poola sõda (1654–1667) · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Preisimaa ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Preisimaa ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venta

Venta on linn Põhja-Leedus Šiauliai maakonnas Akmenė rajoonis, Venta valla halduskeskus.

Uus!!: Preisimaa ja Venta · Näe rohkem »

Versailles' loss

Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's.

Uus!!: Preisimaa ja Versailles' loss · Näe rohkem »

Vestfaali kuningriik

Vestfaali kuningriik oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.

Uus!!: Preisimaa ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »

Vestfaali rahu

Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid Kolmekümneaastase sõja.

Uus!!: Preisimaa ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »

Viciebsk

Viciebsk (ka Vitsebsk) on linn Valgevenes ja Viciebski oblasti ning Viciebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Preisimaa ja Viciebsk · Näe rohkem »

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa. Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Uus!!: Preisimaa ja Viini kongress · Näe rohkem »

Wilhelm I

Wilmhelm I (1884) Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.

Uus!!: Preisimaa ja Wilhelm I · Näe rohkem »

Wilhelm von Fermor

Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Preisimaa ja Wilhelm von Fermor · Näe rohkem »

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła org Toruńi lähedal Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Uus!!: Preisimaa ja Wisła · Näe rohkem »

Wolini saar

Wolin on saar Läänemeres.

Uus!!: Preisimaa ja Wolini saar · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Uus!!: Preisimaa ja Zygmunt I · Näe rohkem »

10. mai

10.

Uus!!: Preisimaa ja 10. mai · Näe rohkem »

1008

1008.

Uus!!: Preisimaa ja 1008 · Näe rohkem »

1209

1209.

Uus!!: Preisimaa ja 1209 · Näe rohkem »

1230

1230.

Uus!!: Preisimaa ja 1230 · Näe rohkem »

1231

1231.

Uus!!: Preisimaa ja 1231 · Näe rohkem »

1283

1283.

Uus!!: Preisimaa ja 1283 · Näe rohkem »

1386

1386.

Uus!!: Preisimaa ja 1386 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Preisimaa ja 14. sajand · Näe rohkem »

1410

1410.

Uus!!: Preisimaa ja 1410 · Näe rohkem »

1411

1411.

Uus!!: Preisimaa ja 1411 · Näe rohkem »

1414

1414.

Uus!!: Preisimaa ja 1414 · Näe rohkem »

1415

1415.

Uus!!: Preisimaa ja 1415 · Näe rohkem »

1417

1417.

Uus!!: Preisimaa ja 1417 · Näe rohkem »

1422

1422.

Uus!!: Preisimaa ja 1422 · Näe rohkem »

1466

1466.

Uus!!: Preisimaa ja 1466 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Preisimaa ja 17. sajand · Näe rohkem »

1701

1701.

Uus!!: Preisimaa ja 1701 · Näe rohkem »

1709

1709.

Uus!!: Preisimaa ja 1709 · Näe rohkem »

1720

1720.

Uus!!: Preisimaa ja 1720 · Näe rohkem »

1756

1756.

Uus!!: Preisimaa ja 1756 · Näe rohkem »

1757

1757.

Uus!!: Preisimaa ja 1757 · Näe rohkem »

1759

1759.

Uus!!: Preisimaa ja 1759 · Näe rohkem »

1763

1763.

Uus!!: Preisimaa ja 1763 · Näe rohkem »

1764

1764.

Uus!!: Preisimaa ja 1764 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Preisimaa ja 1772 · Näe rohkem »

18. jaanuar

18.

Uus!!: Preisimaa ja 18. jaanuar · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Preisimaa ja 1807 · Näe rohkem »

1824

1824.

Uus!!: Preisimaa ja 1824 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: Preisimaa ja 1862 · Näe rohkem »

1866

1866.

Uus!!: Preisimaa ja 1866 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Preisimaa ja 1870 · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: Preisimaa ja 1871 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Preisimaa ja 1939 · Näe rohkem »

1947

1947.

Uus!!: Preisimaa ja 1947 · Näe rohkem »

21. jaanuar

21.

Uus!!: Preisimaa ja 21. jaanuar · Näe rohkem »

23. aprill

23.

Uus!!: Preisimaa ja 23. aprill · Näe rohkem »

24. jaanuar

24.

Uus!!: Preisimaa ja 24. jaanuar · Näe rohkem »

25. detsember

25.

Uus!!: Preisimaa ja 25. detsember · Näe rohkem »

25. veebruar

25.

Uus!!: Preisimaa ja 25. veebruar · Näe rohkem »

997

997.

Uus!!: Preisimaa ja 997 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Preisi.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »