Kiiremini kui brauser!
186 suhted: Absolutism, Alam-Reini suurhertsogkond, Austria, Austria keiser, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Čechy, Badeni suurhertsogiriik, Baieri hertsogkond, Böömimaa valitsejate loend, Belgia, Bergi suurhertsogkond, Berliin, Berliini võidusammas, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Danzigi vabalinn, Elisabet, Esimene maailmasõda, Esimene Poola jagamine, Esimene Schleswigi sõda, Euroopa, Frankfurdi rahvuskogu, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm I, Friedrich Wilhelm III, Friedrich Wilhelm IV, Gdańsk, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Hannoveri dünastia, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hesseni suurhertsogkond, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Itaalia, Jülich-Kleve-Bergi provints, Joseph II, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kantsler, Karl VI, Karl VII (Saksa-Rooma keiser), Köln, Klaipėda, ..., Koblenz, Kolmas Poola jagamine, Konstitutsiooniline monarhia, Kuningriik, Lauenburg, Lääne-Saksamaa, Leedu, Liechtenstein, Limburgi hertsogkond (1839–1867), Luksemburg, Magdeburg, Maria Theresia, Masoovia vojevoodkond, Münster, Monarhia, Moskva tsaaririik, Napoleon I, Napoli kuningriik, Nõukogude Liit, Neljanda koalitsiooni sõda, Nemunas, Odra, Otto von Bismarck, Parlament, Põhiseadus, Põhja-Ameerika, Põhja-Saksa Liit, Peeter III, Personaalunioon, Pommeri, Poola, Poola jagamised, Portugal, Poseni provints, Poseni suurhertsogkond, Potsdam, Poznań, Praha, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa vabariik, Rahvuslus, Reini provints, Reinimaa, Riigitaaler, Ringkond (Saksamaa), Romanovid, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keiser, Saksa keisririik, Saksa kuningas, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa ühendamine, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Saksimaa kuningriik, Saksimaa kuurvürstiriik, Saksimaa provints, Sakslased, Sardiinia kuningriik, Schleswig-Holstein, Sileesia, Stralsund, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Suurbritannia kuningriik, Szczecin, Taani, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Teine Poola jagamine, Tilsiti rahu, Usedom, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Vasall, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vestfaal, Vestfaali kuningriik, Vestfaali provints, Viini kongress, Warmia, Württemberg, Wilhelm I, Wilhelm II, Wilhelm von Fermor, Wittelsbachi dünastia, Wolini saar, Wrocław, 1618, 1656, 1657, 1701, 1713, 1715, 1720, 1742, 1756, 1757, 1759, 1760, 1763, 1772, 1793, 1795, 1807, 1815, 1829, 1848, 1848. aasta revolutsioonid, 1851, 1862, 1864, 1866, 1870, 1871, 1873, 1878, 1888, 1892, 1894, 19. sajand, 1918, 1945, 1947, 21. jaanuar. Laienda indeks (136 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Absolutism · Näe rohkem »
Alam-Reini suurhertsogkond
Alam-Reini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Niederrhein) või lihtsalt Alam-Reini provints (saksa keeles Provinz Niederrhein) oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Alam-Reini suurhertsogkond · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Austria · Näe rohkem »
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Austria keiser · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Čechy · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Belgia · Näe rohkem »
Bergi suurhertsogkond
Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte'i poolt pärast tema võitu 1805.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Bergi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini võidusammas
Berliini inglifiguuriga võidusammas Reichstagi parlamendihoone, mis sõjas peaaegu hävines Berliini võidusammas (saksa keeles Berliner Siegessäule) on kunagise Preisimaa kuningriigi pealinna püstitatud ausammas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Berliini võidusammas · Näe rohkem »
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond · Näe rohkem »
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Elisabet · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Euroopa · Näe rohkem »
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Frankfurdi rahvuskogu · Näe rohkem »
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Frankfurt Oderi ääres · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Friedrich Suur · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm I. Antoine Pesne'i maal (1733) Friedrich Wilhelm I (14. august 1688 Berliin – 31. mai 1740 Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Friedrich Wilhelm I · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Friedrich Wilhelm III · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Gdańsk · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Habsburgid · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Hannoveri dünastia · Näe rohkem »
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Hessen-Kasseli maakrahvkond · Näe rohkem »
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Itaalia · Näe rohkem »
Jülich-Kleve-Bergi provints
Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Jülich-Kleve-Bergi provints · Näe rohkem »
Joseph II
Joseph II. Anton von Maron Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Joseph II · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Kantsler · Näe rohkem »
Karl VI
Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Karl VI · Näe rohkem »
Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Karl VII Wittelsbach Karl VII Wittelsbach (6. august 1697 Brüssel – 20. jaanuar 1745 München) oli Baieri kuurvürst (Karl Albrecht) alates 1726 ning Saksa-Rooma keiser alates 1742 kuni surmani.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Karl VII (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Köln · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Klaipėda · Näe rohkem »
Koblenz
Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Koblenz · Näe rohkem »
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Kolmas Poola jagamine · Näe rohkem »
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Konstitutsiooniline monarhia · Näe rohkem »
Kuningriik
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Kuningriik · Näe rohkem »
Lauenburg
Lauenburg (saksa keeles ka Lauenburg an der Elbe) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Lauenburg · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Leedu · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Limburgi hertsogkond loodi ja moodustati Limburgi provintsi idaosast Londoni lepinguga aastal 1839.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Limburgi hertsogkond (1839–1867) · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Luksemburg · Näe rohkem »
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Magdeburg · Näe rohkem »
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Maria Theresia · Näe rohkem »
Masoovia vojevoodkond
Masoovia vojevoodkond on nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim Poola vojevoodkond.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Masoovia vojevoodkond · Näe rohkem »
Münster
Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Münster · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Napoleon I · Näe rohkem »
Napoli kuningriik
Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Napoli kuningriik · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Nemunas · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Odra · Näe rohkem »
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Otto von Bismarck · Näe rohkem »
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Parlament · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Põhja-Saksa Liit · Näe rohkem »
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Peeter III · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Poola · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Portugal · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Poseni provints · Näe rohkem »
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Potsdam · Näe rohkem »
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Poznań · Näe rohkem »
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Praha · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Prantsuse-Preisi sõda · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Preisimaa vabariik · Näe rohkem »
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Rahvuslus · Näe rohkem »
Reini provints
Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Reini provints · Näe rohkem »
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Reinimaa · Näe rohkem »
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Riigitaaler · Näe rohkem »
Ringkond (Saksamaa)
Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad Ringkond on Saksamaal mõnede liidumaade (''Bundesländer'') alajaotus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Ringkond (Saksamaa) · Näe rohkem »
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Romanovid · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Rootsi · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa keiser · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa ühendamine
Saksamaa ühendamise all mõistetakse tavaliselt Saksa rahvusriigi loomist Otto von Bismarcki poolt 1866.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksamaa ühendamine · Näe rohkem »
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Näe rohkem »
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksimaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Saksimaa provints · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Sakslased · Näe rohkem »
Sardiinia kuningriik
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Sardiinia kuningriik · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Sileesia · Näe rohkem »
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Stralsund · Näe rohkem »
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik · Näe rohkem »
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Suurbritannia kuningriik · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Szczecin · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Taani · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Usedom · Näe rohkem »
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Varssavi · Näe rohkem »
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Vasall · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Vestfaal · Näe rohkem »
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »
Vestfaali provints
Lipp Vapp Saksa keisririigis Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Vestfaali provints · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Viini kongress · Näe rohkem »
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Warmia · Näe rohkem »
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Württemberg · Näe rohkem »
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Wilhelm I · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Wilhelm II · Näe rohkem »
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Wilhelm von Fermor · Näe rohkem »
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Uus!!: Preisi kuningriik ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Wolini saar · Näe rohkem »
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Uus!!: Preisi kuningriik ja Wrocław · Näe rohkem »
1618
1618.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1618 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1656 · Näe rohkem »
1657
1657.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1657 · Näe rohkem »
1701
1701.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1701 · Näe rohkem »
1713
1713.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1713 · Näe rohkem »
1715
1715.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1715 · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1720 · Näe rohkem »
1742
1742.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1742 · Näe rohkem »
1756
1756.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1756 · Näe rohkem »
1757
1757.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1757 · Näe rohkem »
1759
1759.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1759 · Näe rohkem »
1760
1760.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1760 · Näe rohkem »
1763
1763.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1763 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1772 · Näe rohkem »
1793
1793.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1793 · Näe rohkem »
1795
1795.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1795 · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1807 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1815 · Näe rohkem »
1829
1829.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1829 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1848 · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
1851
1851.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1851 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1862 · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1864 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1866 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1870 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1871 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1873 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1878 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1888 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1892 · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1894 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 19. sajand · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1918 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 1947 · Näe rohkem »
21. jaanuar
21.
Uus!!: Preisi kuningriik ja 21. jaanuar · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Preisi Kuningriik, Preisimaa Kuningriik, Preisimaa kuningriik.
