Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Pronksiaeg

Index Pronksiaeg

Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

92 suhted: Aer, Alam-Austria, Ale, Alpid, Asustus, Asva, Ehe, Elbe, Esiaeg, Gdańsk, Harappa, Harilik lina, Hülglased, Hõbe, Hobune, Induse kultuur, Jahindus, Kaama, Kalapüük, Karask, Karusnahk, Kaukaasia, Kääbas, Käevõru, Kõblas, Keraamika, Kesk-Rootsi, Keskmise pronksiaja külm ajajärk, Kindlustatud asula, Kirves, Kiviaeg, Kivisaar, Kodukits, Kuld, Laev, Lammas, Loomakasvatus, Maaviljelus, Materjal, Mõõk, Merevaik, Mohenjo Daro, Muhu, Nahk, Nisu, Noorem pronksiaeg, Oder, Ojamaa, Paekivi, Palk, ..., Pürenee poolsaar, Püstkoda, Preisimaa, Pronks, Pronksiaja kliimaoptimum, Pronksiaja kollaps, Puder, Purjelaev, Rauaaeg, Raud, Rein, Relv, Rhône, Riik, Saaremaa, Sajaanid, Savi, Sõlg, Seeme, Siga, Sirp, Skandinaavia, Soome, Stepp, Suveköök, Taani, Tara, Tööriist, Teravili, Tina, Transilvaania, Tuhk, Uural, Vanem pronksiaeg, Vask, Väetis, Võrtsjärv, Võsa, Veis, Volga, 15. sajand eKr, 20. sajand eKr. Laienda indeks (42 rohkem) »

Aer

Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.

Uus!!: Pronksiaeg ja Aer · Näe rohkem »

Alam-Austria

Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.

Uus!!: Pronksiaeg ja Alam-Austria · Näe rohkem »

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

Uus!!: Pronksiaeg ja Ale · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Pronksiaeg ja Alpid · Näe rohkem »

Asustus

Asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud.

Uus!!: Pronksiaeg ja Asustus · Näe rohkem »

Asva

Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Pronksiaeg ja Asva · Näe rohkem »

Ehe

August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.

Uus!!: Pronksiaeg ja Ehe · Näe rohkem »

Elbe

pisi Elbe (saksa; tšehhi Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Pronksiaeg ja Elbe · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg (inglise keeles prehistory) ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Uus!!: Pronksiaeg ja Esiaeg · Näe rohkem »

Gdańsk

Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Pronksiaeg ja Gdańsk · Näe rohkem »

Harappa

Harappa on küla Pakistanis.

Uus!!: Pronksiaeg ja Harappa · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Pronksiaeg ja Harilik lina · Näe rohkem »

Hülglased

Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650. Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Uus!!: Pronksiaeg ja Hülglased · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Pronksiaeg ja Hõbe · Näe rohkem »

Hobune

Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on imetaja, sõbralik ja lahke loom.

Uus!!: Pronksiaeg ja Hobune · Näe rohkem »

Induse kultuur

Induse kultuuri asuala Induse kultuuri pitsatid Briti Muuseumis Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300 e.m.a 3300–1300 e.m.a (kõrgaeg 2600–1900 e.m.a).

Uus!!: Pronksiaeg ja Induse kultuur · Näe rohkem »

Jahindus

Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.

Uus!!: Pronksiaeg ja Jahindus · Näe rohkem »

Kaama

Kaama (sanskriti keeles kāma 'iha, nauding') on India mõtteviisis erootika ja esteetiline nauding, üks neljast elusihist.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kaama · Näe rohkem »

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kalapüük · Näe rohkem »

Karask

Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.

Uus!!: Pronksiaeg ja Karask · Näe rohkem »

Karusnahk

Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

Uus!!: Pronksiaeg ja Karusnahk · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Kääbas

Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kääbas · Näe rohkem »

Käevõru

Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.

Uus!!: Pronksiaeg ja Käevõru · Näe rohkem »

Kõblas

Sambia naine kõplaga (2007) Kõblas on tööriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kõblas · Näe rohkem »

Keraamika

Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Uus!!: Pronksiaeg ja Keraamika · Näe rohkem »

Kesk-Rootsi

Kesk-Rootsina võib kirjeldada nelja suurima järve ümbruskonda Kesk-Rootsina (rootsi keeles Mellansverige) kirjeldatakse maastikke, mis ümbritsevad Mälareni, Hjälmareni, Vänerni ja Vätterni järvi.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kesk-Rootsi · Näe rohkem »

Keskmise pronksiaja külm ajajärk

Keskmise pronksiaja külm ajajärk oli jahe periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 1800 eKr kuni 1500 eKr.

Uus!!: Pronksiaeg ja Keskmise pronksiaja külm ajajärk · Näe rohkem »

Kindlustatud asula

Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kirves · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Kivisaar

Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kivisaar · Näe rohkem »

Kodukits

Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kodukits · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Pronksiaeg ja Kuld · Näe rohkem »

Laev

Reisilaev Queen Mary 2 Maailma suurimate laevade võrdlus. Tanker, konteinerilaev, puistlastilaev, reisilaev, lennukikandja. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.

Uus!!: Pronksiaeg ja Laev · Näe rohkem »

Lammas

Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Pronksiaeg ja Lammas · Näe rohkem »

Loomakasvatus

Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.

Uus!!: Pronksiaeg ja Loomakasvatus · Näe rohkem »

Maaviljelus

Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.

Uus!!: Pronksiaeg ja Maaviljelus · Näe rohkem »

Materjal

Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.

Uus!!: Pronksiaeg ja Materjal · Näe rohkem »

Mõõk

Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.

Uus!!: Pronksiaeg ja Mõõk · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Pronksiaeg ja Merevaik · Näe rohkem »

Mohenjo Daro

Mohenjo Daro (mohendžo daro; sindhi keeles 'surnute küngas') oli umbes ajaperioodil 2500–1700 eKr suur linn Pakistanis Sindhi provintsis.

Uus!!: Pronksiaeg ja Mohenjo Daro · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Pronksiaeg ja Muhu · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Pronksiaeg ja Nahk · Näe rohkem »

Nisu

Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Uus!!: Pronksiaeg ja Nisu · Näe rohkem »

Noorem pronksiaeg

Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.

Uus!!: Pronksiaeg ja Noorem pronksiaeg · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Pronksiaeg ja Oder · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Pronksiaeg ja Ojamaa · Näe rohkem »

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Uus!!: Pronksiaeg ja Paekivi · Näe rohkem »

Palk

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.

Uus!!: Pronksiaeg ja Palk · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Uus!!: Pronksiaeg ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Püstkoda

Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.

Uus!!: Pronksiaeg ja Püstkoda · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Pronksiaeg ja Preisimaa · Näe rohkem »

Pronks

"Pronksratsanik" Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Uus!!: Pronksiaeg ja Pronks · Näe rohkem »

Pronksiaja kliimaoptimum

Pronksiaja kliimaoptimum ehk hilispronksiaja kliimaoptimum oli soe aeg Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas sõltuvalt kohast 1500–1150 eKr kuni 1350–1250 eKr.

Uus!!: Pronksiaeg ja Pronksiaja kliimaoptimum · Näe rohkem »

Pronksiaja kollaps

Pronksiaja kollaps oli umbes ajavahemikuga 1206–1150 eKr alanud Lähis-Ida ja idapoolsete Vahemere maade ülemineku algus varajasse rauaaega.

Uus!!: Pronksiaeg ja Pronksiaja kollaps · Näe rohkem »

Puder

Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.

Uus!!: Pronksiaeg ja Puder · Näe rohkem »

Purjelaev

5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.

Uus!!: Pronksiaeg ja Purjelaev · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Pronksiaeg ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Pronksiaeg ja Raud · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Pronksiaeg ja Rein · Näe rohkem »

Relv

Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).

Uus!!: Pronksiaeg ja Relv · Näe rohkem »

Rhône

Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.

Uus!!: Pronksiaeg ja Rhône · Näe rohkem »

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Uus!!: Pronksiaeg ja Riik · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar ning Sjællandi, Ojamaa ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Pronksiaeg ja Saaremaa · Näe rohkem »

Sajaanid

Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.

Uus!!: Pronksiaeg ja Sajaanid · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Pronksiaeg ja Savi · Näe rohkem »

Sõlg

Sõlg on siledaservaline, üldjuhul metallist (luust või muust materjalist sõled on erandlikud) rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.

Uus!!: Pronksiaeg ja Sõlg · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Pronksiaeg ja Seeme · Näe rohkem »

Siga

Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.

Uus!!: Pronksiaeg ja Siga · Näe rohkem »

Sirp

Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.

Uus!!: Pronksiaeg ja Sirp · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Pronksiaeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Pronksiaeg ja Soome · Näe rohkem »

Stepp

Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.

Uus!!: Pronksiaeg ja Stepp · Näe rohkem »

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.

Uus!!: Pronksiaeg ja Suveköök · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Pronksiaeg ja Taani · Näe rohkem »

Tara

Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.

Uus!!: Pronksiaeg ja Tara · Näe rohkem »

Tööriist

Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.

Uus!!: Pronksiaeg ja Tööriist · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Pronksiaeg ja Teravili · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Pronksiaeg ja Tina · Näe rohkem »

Transilvaania

Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.

Uus!!: Pronksiaeg ja Transilvaania · Näe rohkem »

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Uus!!: Pronksiaeg ja Tuhk · Näe rohkem »

Uural

Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.

Uus!!: Pronksiaeg ja Uural · Näe rohkem »

Vanem pronksiaeg

Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.

Uus!!: Pronksiaeg ja Vanem pronksiaeg · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Pronksiaeg ja Vask · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal tehtud näidispõld, kus poolt põllust väetati rohkelt ja teist poolt üldse mitte Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu.

Uus!!: Pronksiaeg ja Väetis · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv.

Uus!!: Pronksiaeg ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Võsa

Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.

Uus!!: Pronksiaeg ja Võsa · Näe rohkem »

Veis

Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Uus!!: Pronksiaeg ja Veis · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Pronksiaeg ja Volga · Näe rohkem »

15. sajand eKr

15.

Uus!!: Pronksiaeg ja 15. sajand eKr · Näe rohkem »

20. sajand eKr

20.

Uus!!: Pronksiaeg ja 20. sajand eKr · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »