Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Propüleenglükool

Index Propüleenglükool

pisi pisi pisi pisi Propüleenglükool (täpsemalt 1,2-propüleenglükool; keemiline nimetus propaan-1,2-diool) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine.

44 suhted: Aldehüüdid, Alkoholid, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Amiinid, Aniliin, Aseotroopne segu, Atsetoon, Benseen, Dünaamiline viskoossus, Destilleerimine, Dietüüleeter, Dioolid, Dissotsiatsioonikonstant, Elektriline dipoolmoment, Erijuhtivus, Erisoojus, Etanool, Glütserool, Hügroskoopsus, Helikiirus, Keemiline aine, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Ketoonid, Kloroform, Kriitiline punkt, Kuiv jää, Leektemperatuur, Lennuk, Molekulmass, Murdumisnäitaja, Orgaanilised happed, Põlemissoojus, Pindpinevustegur, Soojusjuhtivus, Suhteline dielektriline läbitavus, Suhteline tihedus, Sulamistemperatuur, Tärpentin, Tihedus, Tolueen, Vedelik, Viskoossus, 1,2-etaandiool.

Aldehüüdid

Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).

Uus!!: Propüleenglükool ja Aldehüüdid · Näe rohkem »

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Propüleenglükool ja Alkoholid · Näe rohkem »

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat

Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.

Uus!!: Propüleenglükool ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Propüleenglükool ja Amiinid · Näe rohkem »

Aniliin

Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.

Uus!!: Propüleenglükool ja Aniliin · Näe rohkem »

Aseotroopne segu

2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.

Uus!!: Propüleenglükool ja Aseotroopne segu · Näe rohkem »

Atsetoon

Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.

Uus!!: Propüleenglükool ja Atsetoon · Näe rohkem »

Benseen

Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.

Uus!!: Propüleenglükool ja Benseen · Näe rohkem »

Dünaamiline viskoossus

Dünaamiline viskoossus ehk sisehõõrdetegur (tähis \eta) on vooliste (vedelike ja gaaside) sisehõõrdumist iseloomustav suurus.

Uus!!: Propüleenglükool ja Dünaamiline viskoossus · Näe rohkem »

Destilleerimine

vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.

Uus!!: Propüleenglükool ja Destilleerimine · Näe rohkem »

Dietüüleeter

Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.

Uus!!: Propüleenglükool ja Dietüüleeter · Näe rohkem »

Dioolid

Dioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH).

Uus!!: Propüleenglükool ja Dioolid · Näe rohkem »

Dissotsiatsioonikonstant

Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust.

Uus!!: Propüleenglükool ja Dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »

Elektriline dipoolmoment

Elektrilise dipooli dipoolmomendi vektor \vec p Elektriline dipoolmoment \vec p iseloomustab ruumilist laengujaotust.

Uus!!: Propüleenglükool ja Elektriline dipoolmoment · Näe rohkem »

Erijuhtivus

Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali võimet elektrivoolu juhtida.

Uus!!: Propüleenglükool ja Erijuhtivus · Näe rohkem »

Erisoojus

Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Uus!!: Propüleenglükool ja Erisoojus · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Propüleenglükool ja Etanool · Näe rohkem »

Glütserool

Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.

Uus!!: Propüleenglükool ja Glütserool · Näe rohkem »

Hügroskoopsus

Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.

Uus!!: Propüleenglükool ja Hügroskoopsus · Näe rohkem »

Helikiirus

Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.

Uus!!: Propüleenglükool ja Helikiirus · Näe rohkem »

Keemiline aine

Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.

Uus!!: Propüleenglükool ja Keemiline aine · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Propüleenglükool ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Propüleenglükool ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Ketoonid

Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.

Uus!!: Propüleenglükool ja Ketoonid · Näe rohkem »

Kloroform

Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.

Uus!!: Propüleenglükool ja Kloroform · Näe rohkem »

Kriitiline punkt

Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.

Uus!!: Propüleenglükool ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »

Kuiv jää

sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).

Uus!!: Propüleenglükool ja Kuiv jää · Näe rohkem »

Leektemperatuur

Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.

Uus!!: Propüleenglükool ja Leektemperatuur · Näe rohkem »

Lennuk

Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.

Uus!!: Propüleenglükool ja Lennuk · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Propüleenglükool ja Molekulmass · Näe rohkem »

Murdumisnäitaja

Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.

Uus!!: Propüleenglükool ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »

Orgaanilised happed

Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.

Uus!!: Propüleenglükool ja Orgaanilised happed · Näe rohkem »

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.

Uus!!: Propüleenglükool ja Põlemissoojus · Näe rohkem »

Pindpinevustegur

Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).

Uus!!: Propüleenglükool ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »

Soojusjuhtivus

Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).

Uus!!: Propüleenglükool ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »

Suhteline dielektriline läbitavus

Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.

Uus!!: Propüleenglükool ja Suhteline dielektriline läbitavus · Näe rohkem »

Suhteline tihedus

Suhteline tihedus ehk eritihedus (tähis d) on dimensioonita suurus, mis näitab, mitu korda on uuritava aine tihedus \rho suurem või väiksem võrdlusaluseks võetud aine tihedusest \rho_0 samadel tingimustel (temperatuur, rõhk, ruumala): Gaasiliste ainete puhul võetakse võrdlusaluseks (normaaliks) harilikul kuiva õhu tihedus normaaltingimustel ja vedelike (ka tahkiste) puhul destilleeritud vee tihedus, mis on +20 °C juures 998,203 kg/m3 ≈ 1000 kg/m3 ja suurima tiheduse temperatuuril (+3,98 °C) 999,973 kg/m3.

Uus!!: Propüleenglükool ja Suhteline tihedus · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Propüleenglükool ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tärpentin

Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.

Uus!!: Propüleenglükool ja Tärpentin · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Propüleenglükool ja Tihedus · Näe rohkem »

Tolueen

Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.

Uus!!: Propüleenglükool ja Tolueen · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Propüleenglükool ja Vedelik · Näe rohkem »

Viskoossus

Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.

Uus!!: Propüleenglükool ja Viskoossus · Näe rohkem »

1,2-etaandiool

thumb thumb 1,2-etaandiool ehk etüleenglükool (keemiline valem HOCH2–CH2OH) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina.

Uus!!: Propüleenglükool ja 1,2-etaandiool · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

1,2-propüleenglükool, E1520, Propaan-1,2-diool.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »