44 suhted: Aldehüüdid, Alkoholid, Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat, Amiinid, Aniliin, Aseotroopne segu, Atsetoon, Benseen, Dünaamiline viskoossus, Destilleerimine, Dietüüleeter, Dioolid, Dissotsiatsioonikonstant, Elektriline dipoolmoment, Erijuhtivus, Erisoojus, Etanool, Glütserool, Hügroskoopsus, Helikiirus, Keemiline aine, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Ketoonid, Kloroform, Kriitiline punkt, Kuiv jää, Leektemperatuur, Lennuk, Molekulmass, Murdumisnäitaja, Orgaanilised happed, Põlemissoojus, Pindpinevustegur, Soojusjuhtivus, Suhteline dielektriline läbitavus, Suhteline tihedus, Sulamistemperatuur, Tärpentin, Tihedus, Tolueen, Vedelik, Viskoossus, 1,2-etaandiool.
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Uus!!: Propüleenglükool ja Aldehüüdid · Näe rohkem »
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Propüleenglükool ja Alkoholid · Näe rohkem »
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Uus!!: Propüleenglükool ja Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat · Näe rohkem »
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Uus!!: Propüleenglükool ja Amiinid · Näe rohkem »
Aniliin
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
Uus!!: Propüleenglükool ja Aniliin · Näe rohkem »
Aseotroopne segu
2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.
Uus!!: Propüleenglükool ja Aseotroopne segu · Näe rohkem »
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Uus!!: Propüleenglükool ja Atsetoon · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Propüleenglükool ja Benseen · Näe rohkem »
Dünaamiline viskoossus
Dünaamiline viskoossus ehk sisehõõrdetegur (tähis \eta) on vooliste (vedelike ja gaaside) sisehõõrdumist iseloomustav suurus.
Uus!!: Propüleenglükool ja Dünaamiline viskoossus · Näe rohkem »
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Uus!!: Propüleenglükool ja Destilleerimine · Näe rohkem »
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Uus!!: Propüleenglükool ja Dietüüleeter · Näe rohkem »
Dioolid
Dioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH).
Uus!!: Propüleenglükool ja Dioolid · Näe rohkem »
Dissotsiatsioonikonstant
Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust.
Uus!!: Propüleenglükool ja Dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »
Elektriline dipoolmoment
Elektrilise dipooli dipoolmomendi vektor \vec p Elektriline dipoolmoment \vec p iseloomustab ruumilist laengujaotust.
Uus!!: Propüleenglükool ja Elektriline dipoolmoment · Näe rohkem »
Erijuhtivus
Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali võimet elektrivoolu juhtida.
Uus!!: Propüleenglükool ja Erijuhtivus · Näe rohkem »
Erisoojus
Erisoojus (ka erisoojusmahtuvus) on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Uus!!: Propüleenglükool ja Erisoojus · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Propüleenglükool ja Etanool · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Propüleenglükool ja Glütserool · Näe rohkem »
Hügroskoopsus
Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett.
Uus!!: Propüleenglükool ja Hügroskoopsus · Näe rohkem »
Helikiirus
Helikiirus on helilaine levimise kiirus elastses keskkonnas ehk teepikkus, mida helilaine läbib ühikulise aja jooksul.
Uus!!: Propüleenglükool ja Helikiirus · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Propüleenglükool ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Propüleenglükool ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Propüleenglükool ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Propüleenglükool ja Ketoonid · Näe rohkem »
Kloroform
Kloroformi struktuur Kloroformi molekuli mudel ''The Discovery of Chloroform''. Viipekeel, 1913 Kloroform ehk triklorometaan on orgaaniline ühend keemilise valemiga CHCl3.
Uus!!: Propüleenglükool ja Kloroform · Näe rohkem »
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Uus!!: Propüleenglükool ja Kriitiline punkt · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Propüleenglükool ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Leektemperatuur
Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.
Uus!!: Propüleenglükool ja Leektemperatuur · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Propüleenglükool ja Lennuk · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Propüleenglükool ja Molekulmass · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Propüleenglükool ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Orgaanilised happed
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega) Nõrku orgaanilisi happeid: fenool, enool, alkohol, tiool Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.
Uus!!: Propüleenglükool ja Orgaanilised happed · Näe rohkem »
Põlemissoojus
Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.
Uus!!: Propüleenglükool ja Põlemissoojus · Näe rohkem »
Pindpinevustegur
Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).
Uus!!: Propüleenglükool ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Propüleenglükool ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Suhteline dielektriline läbitavus
Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.
Uus!!: Propüleenglükool ja Suhteline dielektriline läbitavus · Näe rohkem »
Suhteline tihedus
Suhteline tihedus ehk eritihedus (tähis d) on dimensioonita suurus, mis näitab, mitu korda on uuritava aine tihedus \rho suurem või väiksem võrdlusaluseks võetud aine tihedusest \rho_0 samadel tingimustel (temperatuur, rõhk, ruumala): Gaasiliste ainete puhul võetakse võrdlusaluseks (normaaliks) harilikul kuiva õhu tihedus normaaltingimustel ja vedelike (ka tahkiste) puhul destilleeritud vee tihedus, mis on +20 °C juures 998,203 kg/m3 ≈ 1000 kg/m3 ja suurima tiheduse temperatuuril (+3,98 °C) 999,973 kg/m3.
Uus!!: Propüleenglükool ja Suhteline tihedus · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Propüleenglükool ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tärpentin
Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.
Uus!!: Propüleenglükool ja Tärpentin · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Propüleenglükool ja Tihedus · Näe rohkem »
Tolueen
Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.
Uus!!: Propüleenglükool ja Tolueen · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Propüleenglükool ja Vedelik · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Propüleenglükool ja Viskoossus · Näe rohkem »
1,2-etaandiool
thumb thumb 1,2-etaandiool ehk etüleenglükool (keemiline valem HOCH2–CH2OH) on dioolide hulka kuuluv keemiline aine, mida kasutatakse laialdaselt antifriisina.
Uus!!: Propüleenglükool ja 1,2-etaandiool · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
1,2-propüleenglükool, E1520, Propaan-1,2-diool.