Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Proteaasid

Index Proteaasid

Papaiini kristallstruktuuri lihtsustatud kujutis Proteaasid ehk peptidaasid või proteinaasid on ensüümid, mis lagundavad valke.

93 suhted: Akne, Aktiivtsenter, Aluselisus, Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet, Amiinid, Aminohapped, Ammoonium, Ananass, Arm, Botuliin, DNA, Elimineerimisreaktsioon, Embrüogenees, Ensüüm, Ensüümikomisjon, Eukarüoodid, Evolutsioon, Farmaatsia, Fenüülalaniin, Glutamaat, Hallitusseened, Happeline keskkond, Hüdrofoobsus, Hüdroksüülrühm, Hüdroksiidioon, Hüdrolüüs, Homoloogia, Intermediaat, Jäätmekäitlus, Kaksikside, Karboksürühm, Katalüüs, Kümotrüpsiin, Kõõrdsilmsus, Kõhunääre, Koagulatsioon, Koensüümid, Koobalt, Kosmeetika, Kristallstruktuur, Lüsosoom, Ligand, Liigesepõletik, Mangaan, Maomahl, Marrasknahk, Munarakk, N-terminaalne ots, Nahk (materjal), Nikkel, ..., Nukleofiil, Osteoporoos, Ovulatsioon, Pagaripärm, Papaia, Peitsimine, Peptiidid, Peptiidside, Piimhappebakterid, Prokarüoot, Protoneerimine, Pruulimine, Psoriaas, Rakutsükkel, Raud, Rändrott, RNA, Sarvaine, Süsinik, Selgroogsed, Seriin, Siid, Soolekepike, Sperm, Substraat (biokeemia), Tainas, Türosiin, Tioolid, Toiduainetööstus, Translatsioon, Trüptofaan, Treoniin, Tromb (meditsiin), Tsink, Valgud, Vask, Vähk (haigus), Vere hüübimine, Veresoon, Vesi, Vesinikeksponent, Viirused, Viljastumine. Laienda indeks (43 rohkem) »

Akne

Akne Akne (ladina keeles acne vulgaris) ehk vinnpõletik ehk vinnlööve ehk vinnid ehk vistrikud on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik.

Uus!!: Proteaasid ja Akne · Näe rohkem »

Aktiivtsenter

Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.

Uus!!: Proteaasid ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »

Aluselisus

Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.

Uus!!: Proteaasid ja Aluselisus · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet

Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (inglise keeles United States Food and Drug Administration; FDA või USFDA) on Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi all tegutsev föderaalagentuur, mis kaitseb ja edendab rahvatervist, reguleerides toidu ohutust, tubakat, retseptiravimeid, käsimüügiravimid, vaktsiine ja kosmeetikat.

Uus!!: Proteaasid ja Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet · Näe rohkem »

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.

Uus!!: Proteaasid ja Amiinid · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Proteaasid ja Aminohapped · Näe rohkem »

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Uus!!: Proteaasid ja Ammoonium · Näe rohkem »

Ananass

Ananassiistandus Ghanas pisi Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas.

Uus!!: Proteaasid ja Ananass · Näe rohkem »

Arm

Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.

Uus!!: Proteaasid ja Arm · Näe rohkem »

Botuliin

Botuliin Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus grampositiivsed anaeroobsed bakterid (eriti Clostridium botulinum, aga ka Clostridium baratii ja Clostridium butyricum).

Uus!!: Proteaasid ja Botuliin · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Proteaasid ja DNA · Näe rohkem »

Elimineerimisreaktsioon

väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.

Uus!!: Proteaasid ja Elimineerimisreaktsioon · Näe rohkem »

Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

Uus!!: Proteaasid ja Embrüogenees · Näe rohkem »

Ensüüm

Arvuti modelleeritud puriin-nukleosiidfosforülaasi (PNP) struktuur Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Proteaasid ja Ensüüm · Näe rohkem »

Ensüümikomisjon

Ensüümikomisjon (ingl k Enzyme Commission) on Rahvusvahelise Biokeemiaühingu (IUB) 1956.

Uus!!: Proteaasid ja Ensüümikomisjon · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Proteaasid ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Proteaasid ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Farmaatsia

Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.

Uus!!: Proteaasid ja Farmaatsia · Näe rohkem »

Fenüülalaniin

Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.

Uus!!: Proteaasid ja Fenüülalaniin · Näe rohkem »

Glutamaat

Glutamaat on glutamiinhappe karboksülaatanioon, kus kõrvalahela -COOH on deprotoneeritud (andes COO-) või sool, kus deprotoneeritud kõrvalahelale liidetakse näiteks K+ või Na+.

Uus!!: Proteaasid ja Glutamaat · Näe rohkem »

Hallitusseened

Hallitav leib, mis on kaetud hallitusseentega Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid (hallitust).

Uus!!: Proteaasid ja Hallitusseened · Näe rohkem »

Happeline keskkond

Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.

Uus!!: Proteaasid ja Happeline keskkond · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Proteaasid ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hüdroksüülrühm

Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.

Uus!!: Proteaasid ja Hüdroksüülrühm · Näe rohkem »

Hüdroksiidioon

Hüdroksiidioon Hüdroksiidioon on negatiivse laenguga OH-ioon, mis tekib aluste dissotsiatsioonil.

Uus!!: Proteaasid ja Hüdroksiidioon · Näe rohkem »

Hüdrolüüs

Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.

Uus!!: Proteaasid ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »

Homoloogia

Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.

Uus!!: Proteaasid ja Homoloogia · Näe rohkem »

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Uus!!: Proteaasid ja Intermediaat · Näe rohkem »

Jäätmekäitlus

prügimägede jäätmete kokkutõukamine ja tihendamine Jäätmekäitlus (inglise waste treatment) on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, jäätmevedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevust.

Uus!!: Proteaasid ja Jäätmekäitlus · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Proteaasid ja Kaksikside · Näe rohkem »

Karboksürühm

Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse –C(.

Uus!!: Proteaasid ja Karboksürühm · Näe rohkem »

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Proteaasid ja Katalüüs · Näe rohkem »

Kümotrüpsiin

Kümotrüpsiini kristalne kuju Kümotrüpsiin on seedekulgla seedeensüüm, mis lagundab kaksteistsõrmiksooles valke ja polüpeptiide.

Uus!!: Proteaasid ja Kümotrüpsiin · Näe rohkem »

Kõõrdsilmsus

Kõõrdsilmsus ehk strabism ehk kõõritus ehk kõõrsilmsus on olukord, kus inimese silmade nägemisteljed ei jälgi objekti võrdse nurga all.

Uus!!: Proteaasid ja Kõõrdsilmsus · Näe rohkem »

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Uus!!: Proteaasid ja Kõhunääre · Näe rohkem »

Koagulatsioon

Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk kalgendumine on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli.

Uus!!: Proteaasid ja Koagulatsioon · Näe rohkem »

Koensüümid

Koensüümid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (mittevalguline osa), mis koos ensüümide valguosaga (apoensüümidega) osalevad ensüümi katalüüsis (aktiivtsentris) moodustades toimivaid ensüüme.

Uus!!: Proteaasid ja Koensüümid · Näe rohkem »

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 27.

Uus!!: Proteaasid ja Koobalt · Näe rohkem »

Kosmeetika

Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi (vananenud kirjanduses ka: nahahoole), inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine.

Uus!!: Proteaasid ja Kosmeetika · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Proteaasid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Lüsosoom

Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.

Uus!!: Proteaasid ja Lüsosoom · Näe rohkem »

Ligand

HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.

Uus!!: Proteaasid ja Ligand · Näe rohkem »

Liigesepõletik

Liigesepõletik ehk artriit võib tekkida vigastuse, nakkuse (tuberkuloos, borrelioos), reuma või ainevahetushäire (podagra) tagajärjel.

Uus!!: Proteaasid ja Liigesepõletik · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Proteaasid ja Mangaan · Näe rohkem »

Maomahl

Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.

Uus!!: Proteaasid ja Maomahl · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Proteaasid ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Uus!!: Proteaasid ja Munarakk · Näe rohkem »

N-terminaalne ots

N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.

Uus!!: Proteaasid ja N-terminaalne ots · Näe rohkem »

Nahk (materjal)

Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.

Uus!!: Proteaasid ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Proteaasid ja Nikkel · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Uus!!: Proteaasid ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Osteoporoos

Osteoporoos on seisund, mille korral luude tihedus on vähenenud, luudesse on tekkinud poorid, luukude on muutunud õhemaks ja luud on muutunud hapramaks.

Uus!!: Proteaasid ja Osteoporoos · Näe rohkem »

Ovulatsioon

Munaraku küpsemine munasarjas ja ovulatsioon (4) Ovulatsioon ehk munairre (ladina ovulatio) on küpsenud munasarjanääpsu ümbritseva folliikulikesta (theca folliculi) puhkemine (rebenemine) ja folliikulivedeliku valla pääsemine.

Uus!!: Proteaasid ja Ovulatsioon · Näe rohkem »

Pagaripärm

Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.

Uus!!: Proteaasid ja Pagaripärm · Näe rohkem »

Papaia

Küpsed papaiad puul. Lahtilõigatud papaiad Papaia (kariibi keelest hispaania keele kaudu) on hariliku papaia ehk hariliku melonipuu (Carica papaya) vili.

Uus!!: Proteaasid ja Papaia · Näe rohkem »

Peitsimine

pisi Peitsimine on puidule peitsi abil soovitud tooni andmine.

Uus!!: Proteaasid ja Peitsimine · Näe rohkem »

Peptiidid

Peptiidsideme moodustumine Peptiidse molekuli näide - hormoon oksütotsiin Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.

Uus!!: Proteaasid ja Peptiidid · Näe rohkem »

Peptiidside

Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.

Uus!!: Proteaasid ja Peptiidside · Näe rohkem »

Piimhappebakterid

Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe.

Uus!!: Proteaasid ja Piimhappebakterid · Näe rohkem »

Prokarüoot

pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Proteaasid ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Protoneerimine

Keemias tähendab protoneerimine (ka protoonimine) vesinikiooni ehk prootoni H+ liitumist mingi aatomi, molekuli või iooniga.

Uus!!: Proteaasid ja Protoneerimine · Näe rohkem »

Pruulimine

Pruulimine on õlle valmistamine.

Uus!!: Proteaasid ja Pruulimine · Näe rohkem »

Psoriaas

Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.

Uus!!: Proteaasid ja Psoriaas · Näe rohkem »

Rakutsükkel

Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.

Uus!!: Proteaasid ja Rakutsükkel · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Proteaasid ja Raud · Näe rohkem »

Rändrott

Rändrott ehk võhr (Rattus norvegicus) on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline.

Uus!!: Proteaasid ja Rändrott · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Proteaasid ja RNA · Näe rohkem »

Sarvaine

fluorestsentsmikroskoopiliselt vaadatuna Sarvaine ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond.

Uus!!: Proteaasid ja Sarvaine · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Proteaasid ja Süsinik · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Proteaasid ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Uus!!: Proteaasid ja Seriin · Näe rohkem »

Siid

Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.

Uus!!: Proteaasid ja Siid · Näe rohkem »

Soolekepike

Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.

Uus!!: Proteaasid ja Soolekepike · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Uus!!: Proteaasid ja Sperm · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Uus!!: Proteaasid ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »

Tainas

Tainas (varasem eelistermin taigen) on kokanduses paks vormitav segu jahust ja vedelikust (vesi, piim, muna vms).

Uus!!: Proteaasid ja Tainas · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Uus!!: Proteaasid ja Türosiin · Näe rohkem »

Tioolid

Tiooli üldvalem Tioolid ehk merkaptaanid on orgaanilised ühendid, mille iseloomulik funktsionaalrühm (tioolrühm, varem ka sulfhüdrüülrühm) koosneb ühest vesiniku ja ühest väävli aatomist.

Uus!!: Proteaasid ja Tioolid · Näe rohkem »

Toiduainetööstus

Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.

Uus!!: Proteaasid ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »

Translatsioon

Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel.

Uus!!: Proteaasid ja Translatsioon · Näe rohkem »

Trüptofaan

Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.

Uus!!: Proteaasid ja Trüptofaan · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Uus!!: Proteaasid ja Treoniin · Näe rohkem »

Tromb (meditsiin)

Tromb on veresoones vere hüübimisest tekkinud klomp.

Uus!!: Proteaasid ja Tromb (meditsiin) · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Proteaasid ja Tsink · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Proteaasid ja Valgud · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Proteaasid ja Vask · Näe rohkem »

Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Uus!!: Proteaasid ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »

Vere hüübimine

Vere hüübimine on protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni.

Uus!!: Proteaasid ja Vere hüübimine · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Proteaasid ja Veresoon · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Proteaasid ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikeksponent

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Uus!!: Proteaasid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Proteaasid ja Viirused · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Proteaasid ja Viljastumine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Peptidaas, Peptidaasid, Proteaas, Proteinaas, Proteinaasid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »