Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Alfons Rebane, Armeegrupp Narwa, Auvere lahing, Diviis, Eesti, Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas, Georg Sooden, Idarinne (Teine maailmasõda), Jõhvi, Kolmas riik, Kuremäe, Leonid Govorov, Major, Narva lahing (1944), Nõukogude Liit, Punaarmee, Putki, Rakvere, Rasina, Räpina, Rügement, Sõjategevus Eestis (1944), Sinimägede lahing, Teine maailmasõda, Valdur Jürissaar, Wehrmacht, 1. märts, 1944, 2. märts, 5. märts, 658. Eesti Pataljon, 659. Eesti Pataljon, 7. märts.
Alfons Rebane
Alfons Vilhelm Robert Rebane (Valga, Liivimaa kubermang – 8. märts 1976 Augsburg, Saksamaa) oli Eesti (leitnant, 1933) ja Saksamaa (kolonel, 1945) sõjaväelane.
Uus!!: Putki lahing ja Alfons Rebane · Näe rohkem »
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Uus!!: Putki lahing ja Armeegrupp Narwa · Näe rohkem »
Auvere lahing
Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.
Uus!!: Putki lahing ja Auvere lahing · Näe rohkem »
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Uus!!: Putki lahing ja Diviis · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Putki lahing ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas
"Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas" on ülevaatlik koguteos, mille koostasid Rootsis Evald Blumfeldt, Hans Kauri, Richard Maasing ja Vello Pekomäe, kes Teise maailmasõja tõttu Eestis lahkusid.
Uus!!: Putki lahing ja Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas · Näe rohkem »
Georg Sooden
Georg Sooden (sünninimega Georg Aleksander Soden; 2. detsember 1904 Helsingi – 28. juuli 1944 Sinimäed) oli Eesti sõjaväelane (leitnant), Nõukogude Liidu sõjaväelane ja Saksamaa sõjaväelane (major).
Uus!!: Putki lahing ja Georg Sooden · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Putki lahing ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Uus!!: Putki lahing ja Jõhvi · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Putki lahing ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kuremäe
Kuremäe küla asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi–Vasknarva maantee ääres Jõhvist 21 km kaugusel.
Uus!!: Putki lahing ja Kuremäe · Näe rohkem »
Leonid Govorov
Leonid Aleksandrovitš Govorov (Леони́д Алекса́ндрович Го́воров) (22. veebruar (10. veebruar) 1897 Butõrki küla, Kukarka vald, Jaranski maakond, Vjatka kubermang (praegu Sovetski rajoon, Kirovi oblast) – 19. märts 1955 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal aastast 1944).
Uus!!: Putki lahing ja Leonid Govorov · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Putki lahing ja Major · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Putki lahing ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Putki lahing ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Putki lahing ja Punaarmee · Näe rohkem »
Putki
Putki on paikkond (varem küla) Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Mustanina küla alal.
Uus!!: Putki lahing ja Putki · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Putki lahing ja Rakvere · Näe rohkem »
Rasina
Rasina on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Putki lahing ja Rasina · Näe rohkem »
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Uus!!: Putki lahing ja Räpina · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: Putki lahing ja Rügement · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: Putki lahing ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Putki lahing ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Putki lahing ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Valdur Jürissaar
Valdur Jürissaar (kuni 1935. aastani Ferdinand Jürrison) (6. märts 1910 Vana-Roela, Tartumaa – 9. aprill 1956 Warrington) oli Eesti ja Saksa sõjaväelane (lipnik, 1933).
Uus!!: Putki lahing ja Valdur Jürissaar · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Putki lahing ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. märts
1.
Uus!!: Putki lahing ja 1. märts · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Putki lahing ja 1944 · Näe rohkem »
2. märts
2.
Uus!!: Putki lahing ja 2. märts · Näe rohkem »
5. märts
5.
Uus!!: Putki lahing ja 5. märts · Näe rohkem »
658. Eesti Pataljon
658.
Uus!!: Putki lahing ja 658. Eesti Pataljon · Näe rohkem »
659. Eesti Pataljon
659.
Uus!!: Putki lahing ja 659. Eesti Pataljon · Näe rohkem »
7. märts
7.
Uus!!: Putki lahing ja 7. märts · Näe rohkem »
