Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Puu

Index Puu

Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.

69 suhted: Aasta puu, Arukask, Biotoop, California, Dalarna lään, Eesti kõrgeimad puud, Eesti pärismaised põõsad, Eesti pärismaised puud, Eesti puude loend, Endel Laas, Hall lepp, Harilik ebatsuuga, Harilik elupuu, Harilik haab, Harilik hobukastan, Harilik kadakas, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik pihlakas, Harilik saar, Harilik tamm, Harilik toomingas, Harilik vaher, Heitlehisus, Igihaljus, Igimänd, Juur, Katteseemnetaimed, Künnapuu, Kütus, Leht, Lehtpuud, Loom, Mammutipuu, Materjal, Mets, Metsatööstus, Okas, Okaspuutaimed, Oks, Paljasseemnetaimed, Pappel, Pühapuu, Püsimetsandus, Põõsarinne, Pinnas, Puit, Puittaimed, Puu (andmestruktuur), Puu (graafiteooria), ..., Puud (massiühik), Puukoor, Ranniksekvoia, Räpina vald, Rohurinne, Samblikud, Säsi, Sümbioos, Seened, Siberi nulg, Suurelehine pärn, Tamme-Lauri tamm, Tüvi, Tooraine, Umeå Ülikool, Urvaste vald, Vars, Võra, Võru maakond. Laienda indeks (19 rohkem) »

Aasta puu

Pihlakas oli Eesti aasta puu 2000. aastal Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.

Uus!!: Puu ja Aasta puu · Näe rohkem »

Arukask

Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Uus!!: Puu ja Arukask · Näe rohkem »

Biotoop

Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.

Uus!!: Puu ja Biotoop · Näe rohkem »

California

California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.

Uus!!: Puu ja California · Näe rohkem »

Dalarna lään

Dalarna lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.

Uus!!: Puu ja Dalarna lään · Näe rohkem »

Eesti kõrgeimad puud

Eesti kõrgeimad puud on loodusrekordid Eesti puude kõrguskasvu osas.

Uus!!: Puu ja Eesti kõrgeimad puud · Näe rohkem »

Eesti pärismaised põõsad

Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki.

Uus!!: Puu ja Eesti pärismaised põõsad · Näe rohkem »

Eesti pärismaised puud

Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.

Uus!!: Puu ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »

Eesti puude loend

Siin on loetletud Eesti tuntud puid ja puuderühmi.

Uus!!: Puu ja Eesti puude loend · Näe rohkem »

Endel Laas

Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.

Uus!!: Puu ja Endel Laas · Näe rohkem »

Hall lepp

Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.

Uus!!: Puu ja Hall lepp · Näe rohkem »

Harilik ebatsuuga

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.

Uus!!: Puu ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »

Harilik elupuu

Harilik elupuu (Thuja occidentalis L.) on okaspuuliik elupuu perekonnast.

Uus!!: Puu ja Harilik elupuu · Näe rohkem »

Harilik haab

Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.

Uus!!: Puu ja Harilik haab · Näe rohkem »

Harilik hobukastan

Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum; ka kastan) on liik puid perekonnast hobukastan.

Uus!!: Puu ja Harilik hobukastan · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Puu ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Puu ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Puu ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik pihlakas

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Puu ja Harilik pihlakas · Näe rohkem »

Harilik saar

Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Puu ja Harilik saar · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Puu ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Harilik toomingas

Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas.

Uus!!: Puu ja Harilik toomingas · Näe rohkem »

Harilik vaher

Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.

Uus!!: Puu ja Harilik vaher · Näe rohkem »

Heitlehisus

Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.

Uus!!: Puu ja Heitlehisus · Näe rohkem »

Igihaljus

Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.

Uus!!: Puu ja Igihaljus · Näe rohkem »

Igimänd

Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Puu ja Igimänd · Näe rohkem »

Juur

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.

Uus!!: Puu ja Juur · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Puu ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Künnapuu

Künnapuu (Ulmus laevis) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Uus!!: Puu ja Künnapuu · Näe rohkem »

Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).

Uus!!: Puu ja Kütus · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Uus!!: Puu ja Leht · Näe rohkem »

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Uus!!: Puu ja Lehtpuud · Näe rohkem »

Loom

Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.

Uus!!: Puu ja Loom · Näe rohkem »

Mammutipuu

Mammutipuu ehk hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) on igihaljas okaspuuliik, perekonna Sequoiadendron ainuliik.

Uus!!: Puu ja Mammutipuu · Näe rohkem »

Materjal

Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.

Uus!!: Puu ja Materjal · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Puu ja Mets · Näe rohkem »

Metsatööstus

Metsa langetamine harvesteriga Metsatööstus on tööstusharu, mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise ja järkamise), materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega.

Uus!!: Puu ja Metsatööstus · Näe rohkem »

Okas

Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.

Uus!!: Puu ja Okas · Näe rohkem »

Okaspuutaimed

Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.

Uus!!: Puu ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »

Oks

Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.

Uus!!: Puu ja Oks · Näe rohkem »

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Uus!!: Puu ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »

Pappel

Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Puu ja Pappel · Näe rohkem »

Pühapuu

Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.

Uus!!: Puu ja Pühapuu · Näe rohkem »

Püsimetsandus

Põlismets Valgesoos. Valgesoo maastikukaitseala Oandu loodusmets Lahemaa rahvuspargis Alutaguse põlismets Püsimetsandus on püsimetsa metsa valikraietega majandamise viis, kus.

Uus!!: Puu ja Püsimetsandus · Näe rohkem »

Põõsarinne

Põõsarinne on harilikult 1–4 meetri kõrgune põõsaste kogum metsakoosluses.

Uus!!: Puu ja Põõsarinne · Näe rohkem »

Pinnas

Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.

Uus!!: Puu ja Pinnas · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Uus!!: Puu ja Puit · Näe rohkem »

Puittaimed

Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).

Uus!!: Puu ja Puittaimed · Näe rohkem »

Puu (andmestruktuur)

Kahendpuu näidis Puu on infotehnoloogias andmestruktuur, kus andmed on paigutatud puukujuliselt.

Uus!!: Puu ja Puu (andmestruktuur) · Näe rohkem »

Puu (graafiteooria)

Kuue tipu ja viie servaga nummerdatud puu Puu on graafiteoorias sidus ja tsükliteta graaf.

Uus!!: Puu ja Puu (graafiteooria) · Näe rohkem »

Puud (massiühik)

Puud on massiühik, mis võrdub 16,3811 kilogrammiga.

Uus!!: Puu ja Puud (massiühik) · Näe rohkem »

Puukoor

Männipuu koor (kiirjas mänd) Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.

Uus!!: Puu ja Puukoor · Näe rohkem »

Ranniksekvoia

Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik.

Uus!!: Puu ja Ranniksekvoia · Näe rohkem »

Räpina vald

Räpina vald on vald Põlva maakonnas.

Uus!!: Puu ja Räpina vald · Näe rohkem »

Rohurinne

Rohurinne on rohttaimedest koosnev rinne metsa-, soo-, niidu- või muus taimekoosluses.

Uus!!: Puu ja Rohurinne · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud (Lichen) on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Puu ja Samblikud · Näe rohkem »

Säsi

Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga, säsi ja aastarõngad selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.

Uus!!: Puu ja Säsi · Näe rohkem »

Sümbioos

Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.

Uus!!: Puu ja Sümbioos · Näe rohkem »

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.

Uus!!: Puu ja Seened · Näe rohkem »

Siberi nulg

Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Uus!!: Puu ja Siberi nulg · Näe rohkem »

Suurelehine pärn

Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.

Uus!!: Puu ja Suurelehine pärn · Näe rohkem »

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri Tamm suvel Tamme-Lauri tamm (võru keeles Tammõ-Lauri tamm) on pühapuu, Eesti kõige jämedam tamm.

Uus!!: Puu ja Tamme-Lauri tamm · Näe rohkem »

Tüvi

Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.

Uus!!: Puu ja Tüvi · Näe rohkem »

Tooraine

Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.

Uus!!: Puu ja Tooraine · Näe rohkem »

Umeå Ülikool

Umeå Ülikool (Umeå universitet) on riiklik ülikool Rootsis Umeås.

Uus!!: Puu ja Umeå Ülikool · Näe rohkem »

Urvaste vald

Urvaste vald oli vald Võru maakonna loodeosas.

Uus!!: Puu ja Urvaste vald · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Puu ja Vars · Näe rohkem »

Võra

Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.

Uus!!: Puu ja Võra · Näe rohkem »

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Uus!!: Puu ja Võru maakond · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Puud.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »