Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Alleel, Amitoos, Aretus, DNA, Ema, Epigeneetika, Fenotüüp, Geen, Geneetika, Geneetiline info, Genotüüp, Informatsioon, Isa, Järglane, Kromosoom, Mitokonder, Ontogenees, Organell, Organism, Pangenees, Pärandumine, Pärilikud haigused, Plastiidid, Ristamine, Suguline sigimine, Sugulussuhted, Sugutu paljunemine, Veregrupid.
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Uus!!: Pärilikkus ja Alleel · Näe rohkem »
Amitoos
Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku- või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta.
Uus!!: Pärilikkus ja Amitoos · Näe rohkem »
Aretus
Aretus ehk aretamine on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel.
Uus!!: Pärilikkus ja Aretus · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Pärilikkus ja DNA · Näe rohkem »
Ema
"Ema lapsega". (Gustaaf Soreli maal) Ema on naissoost lapsevanem.
Uus!!: Pärilikkus ja Ema · Näe rohkem »
Epigeneetika
Epigeneetika on teadus, mis uurib organismide geeniekspressioonist sõltuvaid pärilikke muutusi, mis ei ole seotud genoomi muutustega.
Uus!!: Pärilikkus ja Epigeneetika · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Pärilikkus ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Pärilikkus ja Geen · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Pärilikkus ja Geneetika · Näe rohkem »
Geneetiline info
Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.
Uus!!: Pärilikkus ja Geneetiline info · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Pärilikkus ja Genotüüp · Näe rohkem »
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Uus!!: Pärilikkus ja Informatsioon · Näe rohkem »
Isa
Inimese isa ehk bioloogiline isa on mees, kes on ta sigitanud.
Uus!!: Pärilikkus ja Isa · Näe rohkem »
Järglane
Lammas ja tema järglane, lambatall Järglane on sugulisel või suguta paljunemisel tekkinud isend.
Uus!!: Pärilikkus ja Järglane · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Pärilikkus ja Kromosoom · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Pärilikkus ja Mitokonder · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Pärilikkus ja Ontogenees · Näe rohkem »
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Uus!!: Pärilikkus ja Organell · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Pärilikkus ja Organism · Näe rohkem »
Pangenees
Pangenees ehk pangeneesi hüpotees on Charles Darwini esitatud arusaam organismide pärilikkusest.
Uus!!: Pärilikkus ja Pangenees · Näe rohkem »
Pärandumine
Pärandumine on omaduste pikaajaline edasikanne, näiteks põlvkonnast põlvkonda.
Uus!!: Pärilikkus ja Pärandumine · Näe rohkem »
Pärilikud haigused
Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele.
Uus!!: Pärilikkus ja Pärilikud haigused · Näe rohkem »
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Uus!!: Pärilikkus ja Plastiidid · Näe rohkem »
Ristamine
Ristamine on loomade ja taimede aretamisvõte, mille puhul genotüübilt erinevate isendite sugurakud ühendatakse sügoodiks.
Uus!!: Pärilikkus ja Ristamine · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Pärilikkus ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Sugulussuhted
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Uus!!: Pärilikkus ja Sugulussuhted · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Pärilikkus ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Veregrupid
Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained: antigeenid ja antikehad.
Uus!!: Pärilikkus ja Veregrupid · Näe rohkem »
