30 suhted: Aruniit, Õis, Õisik, Harilik härghein, Harilik käoraamat, Juur, Kadastik, Katvus, Käpalised, Laanemetsad, Leht, Leostumine, Lisajuur, Maaparandus, Madal mustjuur, Mets, Niit, Pääsusilm, Põõsas, Põhja-Eesti, Puisniit, Puistu, Puu, Risoom, Salumetsad, Sürjametsad, Süstjas leht, Terve leheserv, Vars, Võsa.
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Uus!!: Pärisaruniit ja Aruniit · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Pärisaruniit ja Õis · Näe rohkem »
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Uus!!: Pärisaruniit ja Õisik · Näe rohkem »
Harilik härghein
Harilik härghein (Melampyrum nemorosum) on mailaseliste sugukonda härgheina perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Uus!!: Pärisaruniit ja Harilik härghein · Näe rohkem »
Harilik käoraamat
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pärisaruniit ja Harilik käoraamat · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Pärisaruniit ja Juur · Näe rohkem »
Kadastik
Kadastik Saksamaal Kadastik ehk kadarik on ulatuslik kadakapõõsastik.
Uus!!: Pärisaruniit ja Kadastik · Näe rohkem »
Katvus
Katvus ehk dominantsus (vanemas kirjanduses katteväärtus) on geobotaanikas mingi taimeliigi maapealsete elusate osade hõivatud pindala uuritava prooviriba pindala suhtes.
Uus!!: Pärisaruniit ja Katvus · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Pärisaruniit ja Käpalised · Näe rohkem »
Laanemetsad
Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Pärisaruniit ja Laanemetsad · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Pärisaruniit ja Leht · Näe rohkem »
Leostumine
Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel.
Uus!!: Pärisaruniit ja Leostumine · Näe rohkem »
Lisajuur
maasika 'Pink Panda' võsundil. Lisajuur on juur, mis areneb mõnedel taimeliikidel varrest või isegi lehtedest, kui need satuvad niiskesse keskkonda.
Uus!!: Pärisaruniit ja Lisajuur · Näe rohkem »
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Uus!!: Pärisaruniit ja Maaparandus · Näe rohkem »
Madal mustjuur
Madal mustjuur (Scorzonera humilis) on rohttaimeliik korvõieliste sugukonna mustjuure perekonnas.
Uus!!: Pärisaruniit ja Madal mustjuur · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Pärisaruniit ja Mets · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Pärisaruniit ja Niit · Näe rohkem »
Pääsusilm
Pääsusilm (Primula farinosa) on nurmenukuliste sugukonda nurmenuku ehk priimula perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Pärisaruniit ja Pääsusilm · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Pärisaruniit ja Põõsas · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Pärisaruniit ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Uus!!: Pärisaruniit ja Puisniit · Näe rohkem »
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Uus!!: Pärisaruniit ja Puistu · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Pärisaruniit ja Puu · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Pärisaruniit ja Risoom · Näe rohkem »
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Uus!!: Pärisaruniit ja Salumetsad · Näe rohkem »
Sürjametsad
Sürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Pärisaruniit ja Sürjametsad · Näe rohkem »
Süstjas leht
pisi Süstjas leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab kuni kolmandiku selle pikkusest.
Uus!!: Pärisaruniit ja Süstjas leht · Näe rohkem »
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Uus!!: Pärisaruniit ja Terve leheserv · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Pärisaruniit ja Vars · Näe rohkem »
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Uus!!: Pärisaruniit ja Võsa · Näe rohkem »