Sisukord
35 suhted: Alamselts, Araabia, Kahepaiksed, Karnivoor, Kärnkonlased, Keelikloomad, Klass (bioloogia), Konlased, Konn (perekond), Kopulatsioon, Kreeka keel, Kudu, Kulles, Lüli, Lülijalgsed, Lõpused, Lõunasaar, Loomad, Loomade elu, Madagaskar, Päriskonnalised, Põhja-Jäämeri, Perekond (bioloogia), Ranoidea caerulea, Rõngussid, Roided, Saba, Sahara, Sääreluu, Selts (bioloogia), Sugukond (bioloogia), Teod, Triias, Ujulestad, Vastne.
Alamselts
Alamselts (subordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.
Vaata Päriskonnalised ja Alamselts
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Vaata Päriskonnalised ja Araabia
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Päriskonnalised ja Kahepaiksed
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Vaata Päriskonnalised ja Karnivoor
Kärnkonlased
Kärnkonlased (Bufonidae) on päriskonnaliste (Anura) seltsi kuuluv sugukond.
Vaata Päriskonnalised ja Kärnkonlased
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Päriskonnalised ja Keelikloomad
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Päriskonnalised ja Klass (bioloogia)
Konlased
Konlased (Ranidae) on sugukond päriskonnaliste seltsist.
Vaata Päriskonnalised ja Konlased
Konn (perekond)
Konn Alam-Pedja kaitsealalt Konn (Rana) on konlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete perekond.
Vaata Päriskonnalised ja Konn (perekond)
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Vaata Päriskonnalised ja Kopulatsioon
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Päriskonnalised ja Kreeka keel
Kudu
Kudu on kalade, kahepaiksete, veetigude jne, limaja massiga ümbritsetud munade kogum veekogudes.
Vaata Päriskonnalised ja Kudu
Kulles
''Heleioporus australiacus'''e kulles Kulles on kahepaikse vastne.
Vaata Päriskonnalised ja Kulles
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Vaata Päriskonnalised ja Lüli
Lülijalgsed
Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.
Vaata Päriskonnalised ja Lülijalgsed
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Vaata Päriskonnalised ja Lõpused
Lõunasaar
Tekapo järv Lõunasaar (inglise keeles South Island, maoori keeles Te Wai Pounamu ('jaspisesaar') või Te Waka a Māui ('Māui kanuu') on saar Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Meremaal. Saart eraldab Põhjasaarest 35 km laiune Cooki väin. Saar on piklik kirde-edela suunas.
Vaata Päriskonnalised ja Lõunasaar
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Päriskonnalised ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Päriskonnalised ja Loomade elu
Madagaskar
Madagaskar Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis.
Vaata Päriskonnalised ja Madagaskar
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Päriskonnalised ja Päriskonnalised
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Päriskonnalised ja Põhja-Jäämeri
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Päriskonnalised ja Perekond (bioloogia)
Ranoidea caerulea
Ranoidea caerulea (sünonüüm Litoria caerulea) on sugukonda Pelodryadidae kuuluv päriskonnaline.
Vaata Päriskonnalised ja Ranoidea caerulea
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Vaata Päriskonnalised ja Rõngussid
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Vaata Päriskonnalised ja Roided
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Päriskonnalised ja Saba
Sahara
Sahara satelliidilt nähtuna. Sahara liivaluited. Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas.
Vaata Päriskonnalised ja Sahara
Sääreluu
Inimese sääreluud (punaselt) Sääreluu (ladina keeles tibia) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme kahest sääre luust suurem ja tugevam luu.
Vaata Päriskonnalised ja Sääreluu
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Päriskonnalised ja Selts (bioloogia)
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Päriskonnalised ja Sugukond (bioloogia)
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Vaata Päriskonnalised ja Teod
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Päriskonnalised ja Triias
Ujulestad
Ujulestad ehk ujunahad on peamiselt veeloomade varvaste vahel paiknevad õhukesed nahkmoodustised, mis hõlbustavad ujumist.
Vaata Päriskonnalised ja Ujulestad
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Päriskonnalised ja Vastne
Tuntud ka kui Anura, Anuurid, Konn, Konnad.