31 suhted: Ants Viires, Arvi Ränk, Bartolomeus, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakalender, Eesti rahvakultuuri leksikon, Emakeele Sihtasutus, Hall (meteoroloogia), Harilik humal, Harilik lina, Harilik saar, Harilik vaher, Ida-Eesti, Kaalikas, Kapsas, Kask, Kirikuaasta, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti, Mesi, Pärtliöö veresaun, Põhja-Eesti, Rukis, Rukkimaarjapäev, Saaremaa, Sarapuupähkel, Söömaaeg, Sügis, Talinisu, Tarupuu, 24. august.
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Pärtlipäev ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Pärtlipäev ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Bartolomeus
Püha Bartholomeus Bartolomeus on üks Jeesus Kristuse 12 jüngrist.
Uus!!: Pärtlipäev ja Bartolomeus · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Pärtlipäev ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakalender
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Uus!!: Pärtlipäev ja Eesti rahvakalender · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Pärtlipäev ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Uus!!: Pärtlipäev ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »
Hall (meteoroloogia)
Hall rohu ja lehe pinnal Hall ehk kahu ehk öökülm on sade, mis tekib maapinnale, taimedele ja esemetele.
Uus!!: Pärtlipäev ja Hall (meteoroloogia) · Näe rohkem »
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Uus!!: Pärtlipäev ja Harilik humal · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Pärtlipäev ja Harilik lina · Näe rohkem »
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Pärtlipäev ja Harilik saar · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Pärtlipäev ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Ida-Eesti
Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Pärtlipäev ja Ida-Eesti · Näe rohkem »
Kaalikas
Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim.
Uus!!: Pärtlipäev ja Kaalikas · Näe rohkem »
Kapsas
Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.
Uus!!: Pärtlipäev ja Kapsas · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Pärtlipäev ja Kask · Näe rohkem »
Kirikuaasta
Kirikuaasta on kristlikes kirikutes kasutatav ajaarvamisühik.
Uus!!: Pärtlipäev ja Kirikuaasta · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Pärtlipäev ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Pärtlipäev ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Mesi
Meekärg õiel nektarit kogumas Nektari töötlemisel saadud mett hoiustavad mesilased kärjekannudes Voolav mesi Mee kristalliseerumine Mesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.
Uus!!: Pärtlipäev ja Mesi · Näe rohkem »
Pärtliöö veresaun
Pärtliöö veresaun Pärtliöö veresaun oli hugenottide massiline tapmine Pariisis ööl vastu 24. augustit 1572 (pärtlipäeva) ja järgnenud päevil.
Uus!!: Pärtlipäev ja Pärtliöö veresaun · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Pärtlipäev ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Pärtlipäev ja Rukis · Näe rohkem »
Rukkimaarjapäev
Peter Paul Rubens, Neitsi Maarja taevasseminek. Rukkimaarjapäev (ka: külvimaarjapäev) on 15. augustil, kirikukalendris on see neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev (nimetatakse ka Assumptio Mariae), õigeusu kirikukalendris ka Jumalaema Uinumise püha.
Uus!!: Pärtlipäev ja Rukkimaarjapäev · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Pärtlipäev ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sarapuupähkel
Sarapuupähklid Terved pähklid koos tuumadega, millest üks on kooritud Sarapuupähkel ehk metspähkel on sarapuu perekonda kuuluvate liikide vili.
Uus!!: Pärtlipäev ja Sarapuupähkel · Näe rohkem »
Söömaaeg
Söömaaeg oli taludes tugevam söögikord ning sellele järgnev lühem või pikem puhkus.
Uus!!: Pärtlipäev ja Söömaaeg · Näe rohkem »
Sügis
Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Pärtlipäev ja Sügis · Näe rohkem »
Talinisu
Sordiaretuse katselappe külvatakse eriliste väikeste külvikutega. Antud juhul on katselapi laius 1 m ja pikkus 5–9 m. Selliseid väikeseid katselappe mahub siis põllule tuhandeid. Enne külvi on kõikidele lappidele minevad seemned eraldi kaalutud, töödeldud ja vastavalt põllu plaanile järjestatud. Külvaja jälgib põllul maha märgitud jooni ja tikukesi ning oskab siis õigel ajal külvikust seemned maha külvata. Pit on tehtud Eesti Taimekasvatuse Instituudis. Talinisu on kõrreliselaadsete seltsi kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Pärtlipäev ja Talinisu · Näe rohkem »
Tarupuu
Tarupuu oli metsas kasvav puu, millesse oli raiutud mesilasperele sobiv õõnsus.
Uus!!: Pärtlipäev ja Tarupuu · Näe rohkem »
24. august
24.
Uus!!: Pärtlipäev ja 24. august · Näe rohkem »