Kiiremini kui brauser!
8 suhted: Armeenia, Armeenlaste genotsiid, Bodil Biørn, Dokumentaalfilm, Hedwig Büll, Inglise keel, 2015, 22. aprill.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Päästekaart ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenlaste genotsiid
Osmanite armees teeninud Venezuela ohvitser Rafael de Nogales Méndez, kes kirjutas üksikasjaliku ülevaate tapmistest raamatus "Cuatro años bajo la media luna" Armeenlaste genotsiidiks või Armeenia genotsiidiks (armeenia: Հայոց Ցեղասպանություն) nimetatakse Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist ja deporteerimist Esimese maailmasõja päevil (aastatel 1915–1917).
Uus!!: Päästekaart ja Armeenlaste genotsiid · Näe rohkem »
Bodil Biørn
Bodil Biørn Bodil Catharina Biørn (27. mai 1871 Kragerø vald – 22. juuli 1960 Oslo) oli norra misjonär.
Uus!!: Päästekaart ja Bodil Biørn · Näe rohkem »
Dokumentaalfilm
Dokumentaalfilm (argikeeles ka dokfilm; vananenud terminiga kultuurfilm (vaadatud 19.01.2019)) on film, mis dokumenteerib mõnd tegelikkuse tahku.
Uus!!: Päästekaart ja Dokumentaalfilm · Näe rohkem »
Hedwig Büll
Hedwig Büll Anna Hedwig Büll (sündinud Anna Hedwig Bühl, 5. veebruar (vkj 23. jaanuar) 1887 Haapsalu – 2. oktoober 1981 Lobbach-Waldwimmersbach Saksamaa) oli baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas, kes päästis tuhandeid armeenia orbe Türgis toimunud armeenlaste genotsiidi ajal.
Uus!!: Päästekaart ja Hedwig Büll · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Päästekaart ja Inglise keel · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Päästekaart ja 2015 · Näe rohkem »
22. aprill
22.
Uus!!: Päästekaart ja 22. aprill · Näe rohkem »
