Kiiremini kui brauser!
64 suhted: Admiral, Adolf Erik Nordenskiöld, Aleksandr Koltšak, Atlandi ookean, Aurik, Barentsi meri, Beringi meri, Beringi väin, Diplomaat, Dmitri Mendelejev, Ekspeditsioon, Euraasia, Euroopa, Gazprom, Globaalne soojenemine, Ida-Siberi meri, Jää, Jäämurdja, Jõgi, Kara meri, Kara Värav, Kaug-Ida, Kütus, Kosmonaut, Kuunar, Laptevite meri, Lennuk, Loodeväil, Lukoil, Mihhail Lomonossov, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Norilski Nikel, Novaja Zemlja, Ohhoota meri, Otto Schmidt, Panama kanal, Põhja-Atlandi hoovus, Põhja-Jäämeri, Peterburi, Pomoorid, Rubla, Sõjalaev, Siber, Soomerootslased, Stepan Makarov, Suessi kanal, Tšuktši meri, Vaikne ookean, Vene keel, ..., Vladimir Lenin, Vladivostok, 13. sajand, 1525, 1762, 1764, 1878, 1879, 1898, 1918, 1919, 1932, 2. juuli, 23. aprill. Laienda indeks (14 rohkem) »
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Uus!!: Kirdeväil ja Admiral · Näe rohkem »
Adolf Erik Nordenskiöld
Parun (Nils) Adolf Erik Nordenskiöld (ˈnuːrdenʃɶld) (ka A. E. Nordenskioeld; 18. november 1832 Helsingi, Soome – 12. august 1901 Dalbyö, Södermanland, Rootsi) oli soome parun, geoloog, mineraloog ja polaaruurija.
Uus!!: Kirdeväil ja Adolf Erik Nordenskiöld · Näe rohkem »
Aleksandr Koltšak
Aleksandr Vassiljevitš Koltšak (Александр Васильевич Колчак; 16. november (4. november vkj) 1874 – 7. veebruar 1920) oli Venemaa admiral, polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918–1920.
Uus!!: Kirdeväil ja Aleksandr Koltšak · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Kirdeväil ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Uus!!: Kirdeväil ja Aurik · Näe rohkem »
Barentsi meri
Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.
Uus!!: Kirdeväil ja Barentsi meri · Näe rohkem »
Beringi meri
thumb Larga pojaga Beringi merel Beringi meri on ääremeri, mis asub Vaikse ookeani põhjaosas.
Uus!!: Kirdeväil ja Beringi meri · Näe rohkem »
Beringi väin
Beringi väin satelliidifotol Beringi väin (vene keeles Берингов пролив, inglise keeles Bering Strait) ühendab Vaikset ookeani (Beringi merd) Põhja-Jäämerega (Tšuktši merega) ja eraldab Aasiat (Tšuktši poolsaart) Põhja-Ameerikast (Alaska poolsaarest).
Uus!!: Kirdeväil ja Beringi väin · Näe rohkem »
Diplomaat
Venemaa Keisririigis aastail 1809–1814, sel ajal külastas ta samuti Tallinna Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.
Uus!!: Kirdeväil ja Diplomaat · Näe rohkem »
Dmitri Mendelejev
Dmitri Mendelejevi portree (autor Ilja Repin) Dimitri Ivanovitš Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk – 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik.
Uus!!: Kirdeväil ja Dmitri Mendelejev · Näe rohkem »
Ekspeditsioon
Ekspeditsioon on millegi avastamiseks, teaduslikuks uurimiseks või ka materjali kogumiseks mõeldud retk või reis, nii Maal kui ka kosmoses.
Uus!!: Kirdeväil ja Ekspeditsioon · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Kirdeväil ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kirdeväil ja Euroopa · Näe rohkem »
Gazprom
Gazprom (vene keeles: Газпром) on Venemaa riiklik maagaasi kaevandamis-, töötlus- ja tarneettevõte.
Uus!!: Kirdeväil ja Gazprom · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Kirdeväil ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Ida-Siberi meri
thumb Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni.
Uus!!: Kirdeväil ja Ida-Siberi meri · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Kirdeväil ja Jää · Näe rohkem »
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Uus!!: Kirdeväil ja Jäämurdja · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Kirdeväil ja Jõgi · Näe rohkem »
Kara meri
Kara meri (vene Карское море; neenetsi Хэрэ ям’) on Põhja-Jäämere ääremeri.
Uus!!: Kirdeväil ja Kara meri · Näe rohkem »
Kara Värav
Kara Värav Kara Värav on väin, mis ühendab Barentsi merd läänes ja Kara merd idas ning eraldab Novaja Zemljad loodes Vaigatši saarest kagus.
Uus!!: Kirdeväil ja Kara Värav · Näe rohkem »
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Uus!!: Kirdeväil ja Kaug-Ida · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Kirdeväil ja Kütus · Näe rohkem »
Kosmonaut
Ameerika Ühendriikide astronaut Bruce McCandless II Kosmonaut (vene keeles космонавт) ehk astronaut (kasutusel eeskätt Ameerika Ühendriikides) on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige.
Uus!!: Kirdeväil ja Kosmonaut · Näe rohkem »
Kuunar
Rootsi lipu all seilav kuunar Atene Kuunar on kahe- kuni seitsmemastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahtripoolsematest kõrgemal.
Uus!!: Kirdeväil ja Kuunar · Näe rohkem »
Laptevite meri
thumb Päikeseloojang Rüsivallid Hõljuk Hivus-10 Laptevite meri (vene keeles море Лаптевых, jakuudi keeles Лаптевтар муоралара; tarvitatud ka nime Nordenskiöldi meri) on meri Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Kirdeväil ja Laptevite meri · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Kirdeväil ja Lennuk · Näe rohkem »
Loodeväil
Mõned loodeväila läbimise marsruudid Loodeväil on (mittekasutatav) meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu.
Uus!!: Kirdeväil ja Loodeväil · Näe rohkem »
Lukoil
Lukoili peakorter Moskvas (2009) Lukoil (ametlik venekeelne nimi PAO Neftjanaja kompanija "LUKOIL", ПАО «Нефтяная компания "ЛУКОЙЛ"», tõlkes AS Naftakompanii Lukoil) on Venemaa nafta- ja gaasiettevõte.
Uus!!: Kirdeväil ja Lukoil · Näe rohkem »
Mihhail Lomonossov
Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.
Uus!!: Kirdeväil ja Mihhail Lomonossov · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Kirdeväil ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: Kirdeväil ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
Norilski Nikel
Norilski Nikel (ГМК «Норильский Никель») on Venemaa mäetööstus- ja metallurgiaettevõte, maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja.
Uus!!: Kirdeväil ja Norilski Nikel · Näe rohkem »
Novaja Zemlja
Novaja Zemlja Novaja Zemlja vapp Novaja Zemlja lipp Novaja Zemlja (vene Новая Земля 'Uus Maa') on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Kirdeväil ja Novaja Zemlja · Näe rohkem »
Ohhoota meri
Ohhoota mere asendikaart Ohhoota meri on ääremeri Vaikse ookeani loodeosas.
Uus!!: Kirdeväil ja Ohhoota meri · Näe rohkem »
Otto Schmidt
Otto Schmidti mälestuseks välja antud Nõukogude Liidu postmark Otto Friedrich Julius Schmidt (vene Отто Юльевич Шмидт; läti Oto Šmits; 30. september 1891 Mahiloŭ, Mogiljovi kubermang – 7. september 1956 Moskva) oli Nõukogude Liidu matemaatik, astronoom, geofüüsik, polaaruurija, riigitegelane, akadeemik ja Nõukogude Liidu kangelane.
Uus!!: Kirdeväil ja Otto Schmidt · Näe rohkem »
Panama kanal
lüüsid. Panama kanali laiendamine 2015. aastal. Video Panama kanali läbimisest Panama kanal on laevatatav kanal Kesk-Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani.
Uus!!: Kirdeväil ja Panama kanal · Näe rohkem »
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Uus!!: Kirdeväil ja Põhja-Atlandi hoovus · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Kirdeväil ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Kirdeväil ja Peterburi · Näe rohkem »
Pomoorid
Pomoorid (20. saj algus) Malõje Korelõ muuseum Arhangelski oblastis Pomoorid (vene keeles поморы 'mereäärsed') on Valge mere kallastel elav venelaste subetnos.
Uus!!: Kirdeväil ja Pomoorid · Näe rohkem »
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Uus!!: Kirdeväil ja Rubla · Näe rohkem »
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Uus!!: Kirdeväil ja Sõjalaev · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Kirdeväil ja Siber · Näe rohkem »
Soomerootslased
Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.
Uus!!: Kirdeväil ja Soomerootslased · Näe rohkem »
Stepan Makarov
Stepan Makarov Stepan Makarov (vene Степан Осипович Макаров) (8. jaanuar 1849 (27. detsember 1848 vkj) Mõkolaiv – 13. aprill (31. märts vkj) 1904 Port-Arturi lähedal Vene-Jaapani sõjas) oli vene mereväelane, okeanograaf, polaaruurija, laevaehitaja, viitseadmiral (20. august 1896).
Uus!!: Kirdeväil ja Stepan Makarov · Näe rohkem »
Suessi kanal
Suessi kanal kosmosest Suessi kanal (araabia قناة السويس (Qanāt as-Suways)) on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega.
Uus!!: Kirdeväil ja Suessi kanal · Näe rohkem »
Tšuktši meri
Tšuktši meri Põhja-Jäämeres Tšuktši meri (vene keeles Чукотское море, inglise keeles Chukchi Sea) on Põhja-Jäämere ääremeri.
Uus!!: Kirdeväil ja Tšuktši meri · Näe rohkem »
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Uus!!: Kirdeväil ja Vaikne ookean · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kirdeväil ja Vene keel · Näe rohkem »
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Uus!!: Kirdeväil ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »
Vladivostok
Vladivostok (vene Владивосток 'valitse ida') on linn Venemaal, Primorje krai halduskeskus, Venemaa Kaug-Ida suurim linn.
Uus!!: Kirdeväil ja Vladivostok · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Kirdeväil ja 13. sajand · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Kirdeväil ja 1525 · Näe rohkem »
1762
1762.
Uus!!: Kirdeväil ja 1762 · Näe rohkem »
1764
1764.
Uus!!: Kirdeväil ja 1764 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Kirdeväil ja 1878 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Kirdeväil ja 1879 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Kirdeväil ja 1898 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Kirdeväil ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Kirdeväil ja 1919 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Kirdeväil ja 1932 · Näe rohkem »
2. juuli
2.
Uus!!: Kirdeväil ja 2. juuli · Näe rohkem »
23. aprill
23.
Uus!!: Kirdeväil ja 23. aprill · Näe rohkem »
