Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Ajakirjandus, Akadeemia (ajakiri), Alutaguse murre, Arnold Kask, Eesti entsüklopeedia, Eesti keel, Eesti kirjakeel, Eestlus, Ellen Niit, Emakeele Selts, Huno Rätsep, Idamurre, Jüri Viikberg, Jossif Stalin, Karl Pajusalu, Keel ja Kirjandus, Keelekorraldus, Keelend, Keeleteadus, Keskmurre, Kirderanniku murded, Kool, Läänemeresoome keeled, Läänemurre, Lõunaeesti keeled, Linnastumine, Murderühm, Murrak, Murre, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti kirjakeel, Peamurre, Peeter Päll, PKr, Raamat, Rannamurre, Saarte murre, Soome keel, Sotsiaalne mobiilsus, Sunnismaisus, Talupoeg, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tiit Hennoste, Tiit-Rein Viitso, Vadja keel, 1. aastatuhat, 2. aastatuhat.
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Ajakirjandus · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Arnold Kask
Arnold Kask Arnold Kask (10. august 1902 Pärnu – 30. juuli 1994 Tartu) oli keeleteadlane, filoloogiadoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Arnold Kask · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »
Eestlus
Eestlus (ka: eesti rahvuslus, eestimeelsus) on Eesti ja eestlaste rahvuslik ja kultuuriline eripära.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Eestlus · Näe rohkem »
Ellen Niit
Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Ellen Niit · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Huno Rätsep
Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Huno Rätsep · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Idamurre · Näe rohkem »
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Jüri Viikberg · Näe rohkem »
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Jossif Stalin · Näe rohkem »
Karl Pajusalu
Karl Pajusalu 2011. aastal Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Keelekorraldus · Näe rohkem »
Keelend
Keelend ehk keeleline väljend on keelekasutuse ühiku (nt sõna, sõnaühendi) vahetu vorm.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Keelend · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Keskmurre
Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Keskmurre · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Kool
Kose Gümnaasium Muhu Põhikool Aloja muusika- ja kunstikool Lätis Kool (kreeka keele sõnast σχολείο, ladina scholē 'puhkus, vabadus füüsilisest tegevusest') on haridusasutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Kool · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Läänemurre · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Linnastumine · Näe rohkem »
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Murderühm · Näe rohkem »
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Murrak · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Murre · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põhjaeesti kirjakeel
Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Põhjaeesti kirjakeel · Näe rohkem »
Peamurre
Peamurre on mingi keeleala (nt Eesti) murderühmi koondav üksus.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Peamurre · Näe rohkem »
Peeter Päll
Peeter Päll (2022, foto: Jake Farra) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Peeter Päll · Näe rohkem »
PKr
pKr (varem p. Kr.) ehk m.a.j (varem m. a. j.) ehk AD või A. D. ehk anno ehk anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja PKr · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Raamat · Näe rohkem »
Rannamurre
Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Rannamurre · Näe rohkem »
Saarte murre
Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Saarte murre · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Soome keel · Näe rohkem »
Sotsiaalne mobiilsus
pisi Sotsiaalne mobiilsus on sotsioloogias inimeste liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Sotsiaalne mobiilsus · Näe rohkem »
Sunnismaisus
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid, millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Sunnismaisus · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Talupoeg · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tiit Hennoste
Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Tiit Hennoste · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja Vadja keel · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
2. aastatuhat
2.
Uus!!: Põhjaeesti murded ja 2. aastatuhat · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Põhieesti murded, Põhja-Eesti murre, Põhjaeesti dialekt, Põhjaeesti murderühm, Põhjaeesti murre, Põhjaeesti peamurre, Põhjaeestimurre, Südaeesti murded.
