Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Denali, Frederick Cook, Geograafilised koordinaadid, Ivan Papanin, Lõunapoolus, Lincoln Ellsworth, Maa, Norra, Pöörlemistelg, Põhja-Jäämeri, Põhjapoolkera, Polaaröö, Polaarpäev, Punkt, Roald Amundsen, Robert Edwin Peary, Umberto Nobile, 1908, 1909, 1937, 21. aprill, 6. aprill.
Denali
Denali (ametlik nimi 1917–2015 Mount McKinley William McKinley järgi; Venemaa keisririigi ajal kutsuti mäge Bolšaja Gora (vene keeles Большая Гора 'Suur mägi'); 1880.–1890. aastatel Densmore'i mägi Frank Densmore'i järgi) on mägi Alaska ahelikus.
Uus!!: Põhjapoolus ja Denali · Näe rohkem »
Frederick Cook
Frederick Albert Cook Frederick Albert Cook Frederick Albert Cook (10. juuni 1865 Hortonville, New Yorgi osariik – 5. august 1940 New Rochelle, New Yorgi osariik) oli USA polaaruurija.
Uus!!: Põhjapoolus ja Frederick Cook · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Põhjapoolus ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Ivan Papanin
Ivan Papanin (vene keeles Иван Дмитриевич Папанин) 26. november 1894 Sevastopol – 30. jaanuar 1986 Moskva) oli Nõukogude polaaruurija ja teadlane. Ivan Papanin lõpetas külakooli kiitusega, kuid pere raske materiaalse seisukorra pärast ei olnud võimalik edasi õppida ja asus tööle laevainstrumentide valmistamise töökotta. Pärast kolm aastat kestnud õpinguid saadeti ta 1913. aastal tööle Tallinna laevaehitustehasesse, kuid pärast Esimese maailmasõja algust sattus Musta mere laevastikku, kus osales revolutsioonisündmustes. Osales Vene kodusõjas ja sellele järgneval Ukraina vallutamisel Nõukogude vägede poolt 1920. aastal ja vastupanuliikumises Krimmi ebaregulaarsete väeüksuste koosseisus Ukrainat okupeerinud Saksa vägede tagalas ning Peter von Wrangelli valgekaartlaste vägede vastu. Pärast Krimmi vallutamist Punaarmee poolt teenis Tšekaa Krimmi komandandina, kelle käe all hukati Krimmis ligikaudu 80 000 isikut, peamiselt Wrangelli vägede koosseisu kuulunud ja bolševike kätte vangi langenud sõjaväelast ja nendega koos Krimmi taganenud tsiviilelanikku. 1922. saadeti Papanin Moskvasse, kus ta töötas Postiteenistuse rahvakomissariaadis sõjaväestatud valve keskvalitsuse ülemana ja asjadevalitsejana ning õppis töö kõrvalt sideasjanduse kõrgematel kursustel. Aastatel 1932–1933 oli ta Franz Josephi maal Buhta Tihhaja polaarjaama juhataja ja 1934–1935 Tšeljuskini neeme polaarjaama juhataja. 1937. aastal toimetas polaarlendur Mihhail Vodopjanov põhjapoolusele neljaliikmelise polaarekspeditsiooni, mille koosseisus olid geofüüsik Jevgeni Fjodorov, radist Ernst Krenkel, okeanoloog Pjotr Širšov ja ekspeditsiooni ülem Ivan Papanin. Üheksakuise triivimise jooksul tegid nad teadusuuringuid. Enne Teist maailmasõda määrati ta Põhja mereteede peavalitsuse (Главсевморпуть) ülemaks, Põhja meretee avastamist ja arendamist oli alustanud 1932. aastal Otto Schmidt. Teise maailmasõja ajal oli Papanin Põhja mereteede peavalitsuse ülem (kontradmirali auastmes). 1946. aastal oli ta tervislikel põhjustel sunnitud ametikohalt lahkuma ning asuma tööle NSV Liidu okeanoloogia instituuti direktori asetäitjana ekspeditsioonide alal.
Uus!!: Põhjapoolus ja Ivan Papanin · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Põhjapoolus ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Lincoln Ellsworth
Lincoln Ellsworth Lincoln Ellsworth(tuntud ka kui William Linn Ellsworth; 12. mai 1880 Chicago – 26. mai 1951 New York) oli Ameerika Ühendriikide polaaruurija.
Uus!!: Põhjapoolus ja Lincoln Ellsworth · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Põhjapoolus ja Maa · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Põhjapoolus ja Norra · Näe rohkem »
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Uus!!: Põhjapoolus ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Põhjapoolus ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Põhjapoolus ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Polaaröö
Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.
Uus!!: Põhjapoolus ja Polaaröö · Näe rohkem »
Polaarpäev
Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.
Uus!!: Põhjapoolus ja Polaarpäev · Näe rohkem »
Punkt
Punkt on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Põhjapoolus ja Punkt · Näe rohkem »
Roald Amundsen
Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 – 18. juuni 1928) oli norra polaaruurija.
Uus!!: Põhjapoolus ja Roald Amundsen · Näe rohkem »
Robert Edwin Peary
Robert Edwin Peary Sir Robert Edwin Peary (6. mai 1856 – 20. veebruar 1920) oli ameerika maadeavastaja, Arktika uurija.
Uus!!: Põhjapoolus ja Robert Edwin Peary · Näe rohkem »
Umberto Nobile
Umberto Nobile 1920. aastatel Umberto Nobile (21. jaanuar 1885 Lauro, Campania – 31. juuli 1978 Rooma) oli itaalia dirižaabliehitaja ja polaaruurija.
Uus!!: Põhjapoolus ja Umberto Nobile · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Põhjapoolus ja 1908 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Põhjapoolus ja 1909 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Põhjapoolus ja 1937 · Näe rohkem »
21. aprill
21.
Uus!!: Põhjapoolus ja 21. aprill · Näe rohkem »
6. aprill
6.
Uus!!: Põhjapoolus ja 6. aprill · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Geograafiline põhjapoolus, Põhjanaba.
