Kiiremini kui brauser!
5 suhted: Omadus, Põhjus ja tagajärg, Tegelikkus, Tingimus, Võimalikkus.
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Põhjus ja Omadus · Näe rohkem »
Põhjus ja tagajärg
Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.
Uus!!: Põhjus ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Põhjus ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Tingimus
Tingimus on objekti või nähtuse omadus, mis võimaldab (tagab, tingib) midagi või arvatakse midagi võimaldavat.
Uus!!: Põhjus ja Tingimus · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Põhjus ja Võimalikkus · Näe rohkem »
