Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Aristoteles, Aspekt, David Hume, Entiteet, Fakt, Füüsikaline suurus, Hans Reichenbach, Immanuel Kant, Jäävusseadus, Mõiste, Metafüüsika, Omadus, Põhjus, Põhjuslikkus, Sündmus, Seos, Struktuur, Tegu, Tingimus.
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Aristoteles · Näe rohkem »
Aspekt
Aspekt (ladina sõnast aspectus 'vaade') on seisu- või vaatekoht, millelt käsitletakse mõnda nähtust (asja, sündmuse, objekti, mõistet), nähtuse üks külgi.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Aspekt · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja David Hume · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Entiteet · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Fakt · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Hans Reichenbach · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Jäävusseadus
Jäävusseadus (ingl conservation law) on füüsikaseadus, mis ütleb, et vaadeldavas isoleeritud süsteemis mingi kindel mõõdetav füüsikaline suurus ei muutu, kui selles süsteemis toimub mingi muutus.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Jäävusseadus · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Mõiste · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Omadus · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Põhjus · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Sündmus · Näe rohkem »
Seos
Seos (ladina keeles nexus, saksa keeles Verknüpfung) on objektide vastastikune tingitus või sõltuvus, mille puhul ühe objekti olemasolu, puudumine või muutumine on teise objekti olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Seos · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Struktuur · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Põhjus ja tagajärg ja Tegu · Näe rohkem »
Tingimus
Tingimus on objekti või nähtuse omadus, mis võimaldab (tagab, tingib) midagi või arvatakse midagi võimaldavat.
