Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Carl von Linné, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Loodus, Hallpõsk-pütt, Haudelind, Haudumine, Hirundo, Island, Jalg, Juuni, Kalad, Kõrv, Keelikloomad, Koloonia (bioloogia), Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Leht, Lendamine, Linnud, Loomad, Loomade elu, Mai, Mets, Metsastepp, Muna, Mustkael-pütt, Nokk, Oktoober, Pütilised, Pütlased, Pütt (perekond), Põhjapoolkera, Perekond (bioloogia), Pesa, Pugu, Rannik, Roostepunane, Sahhalin, Seeme, Selgrootud, September, Suguküpsus, Sugukond (bioloogia), Sukeldumine, Sulestik, Taimed, Tutt, Tuttpütt, Vars, ..., Veelind. Laienda indeks (1 rohkem) »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Sarvikpütt ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Sarvikpütt ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Sarvikpütt ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Sarvikpütt ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Hallpõsk-pütt
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.
Uus!!: Sarvikpütt ja Hallpõsk-pütt · Näe rohkem »
Haudelind
Haudelind on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) teeb läbi oma pesitsustsükliE.
Uus!!: Sarvikpütt ja Haudelind · Näe rohkem »
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Uus!!: Sarvikpütt ja Haudumine · Näe rohkem »
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Uus!!: Sarvikpütt ja Hirundo · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Sarvikpütt ja Island · Näe rohkem »
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Uus!!: Sarvikpütt ja Jalg · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Sarvikpütt ja Juuni · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Sarvikpütt ja Kalad · Näe rohkem »
Kõrv
Inimkõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesanne on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi.
Uus!!: Sarvikpütt ja Kõrv · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Sarvikpütt ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Koloonia (bioloogia)
Koloonia (tuleneb ladina sõnast colonia) on laiemas tähenduses samast liigist isendite kooselu vorm.
Uus!!: Sarvikpütt ja Koloonia (bioloogia) · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Sarvikpütt ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Uus!!: Sarvikpütt ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Sarvikpütt ja Leht · Näe rohkem »
Lendamine
Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.
Uus!!: Sarvikpütt ja Lendamine · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Sarvikpütt ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Sarvikpütt ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Sarvikpütt ja Loomade elu · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Sarvikpütt ja Mai · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Sarvikpütt ja Mets · Näe rohkem »
Metsastepp
Metsastepp Devíni piirkonnas Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.
Uus!!: Sarvikpütt ja Metsastepp · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Sarvikpütt ja Muna · Näe rohkem »
Mustkael-pütt
Mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) on linnuliik pütlaste sugukonnas.
Uus!!: Sarvikpütt ja Mustkael-pütt · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Sarvikpütt ja Nokk · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Sarvikpütt ja Oktoober · Näe rohkem »
Pütilised
Pütilised (Podicipediformes) on selts veelinde lindude klassis.
Uus!!: Sarvikpütt ja Pütilised · Näe rohkem »
Pütlased
Pütlased (Podicipedidae) on pütiliste seltsi ainusugukond veelinde.
Uus!!: Sarvikpütt ja Pütlased · Näe rohkem »
Pütt (perekond)
Poegi kandev tuttpütt Sarvikpütt poegadega Pütt (Podiceps) on pütiliste seltsi pütlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Uus!!: Sarvikpütt ja Pütt (perekond) · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Sarvikpütt ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Sarvikpütt ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Uus!!: Sarvikpütt ja Pesa · Näe rohkem »
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Uus!!: Sarvikpütt ja Pugu · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Sarvikpütt ja Rannik · Näe rohkem »
Roostepunane
Roostepunane või roostepruun või roostekarva on pruunikaspunane soe värvitoon, mis meenutab rauale moodustuva rooste värvust ja mille võib lugeda oranžide, pruunide või punaste värvitoonide hulka kuuluvaks.
Uus!!: Sarvikpütt ja Roostepunane · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Sarvikpütt ja Sahhalin · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Sarvikpütt ja Seeme · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Sarvikpütt ja Selgrootud · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Sarvikpütt ja September · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Sarvikpütt ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Sarvikpütt ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sukeldumine
Sukeldujad uurimas kalu ja koralle Sukeldumine on harrastus ja/või elukutse, mille puhul inimene läheb vee alla, hingates kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või hingamissegu.
Uus!!: Sarvikpütt ja Sukeldumine · Näe rohkem »
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Uus!!: Sarvikpütt ja Sulestik · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Sarvikpütt ja Taimed · Näe rohkem »
Tutt
Tutt võib tähendada järgmist.
Uus!!: Sarvikpütt ja Tutt · Näe rohkem »
Tuttpütt
Munad Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Uus!!: Sarvikpütt ja Tuttpütt · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Sarvikpütt ja Vars · Näe rohkem »
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Uus!!: Sarvikpütt ja Veelind · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Colymbus auritus, Podiceps auritus, Punasilmne sukelduja, Põrgusukelduja, Sarviksukelduja, Veenõid.
