Sisukord
9 suhted: Algebraline täiend, Determinant, Korpus (matemaatika), Lineaaralgebra, Nullmaatriks, Regulaarne maatriks, Ruutmaatriks, Singulaarne maatriks, Transponeeritud maatriks.
Algebraline täiend
Miinori algebraline täiend ehk alamdeterminant on selle miinori täiendusmiinor, mis on varustatud märgiga.
Vaata Pöördmaatriks ja Algebraline täiend
Determinant
Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse arvu.
Vaata Pöördmaatriks ja Determinant
Korpus (matemaatika)
Olgu K mingi hulk, mis sisaldab vähemalt kaks elementi.
Vaata Pöördmaatriks ja Korpus (matemaatika)
Lineaaralgebra
Lineaaralgebra on matemaatika osa, milles algebra meetoditega uuritakse eeskätt lõplikumõõtmelisi vektorruume.
Vaata Pöördmaatriks ja Lineaaralgebra
Nullmaatriks
Nullmaatriks on maatriks, mille kõik elemendid võrduvad 0-iga (üldisemalt: korpuse või ringi nullelemendiga).
Vaata Pöördmaatriks ja Nullmaatriks
Regulaarne maatriks
Lineaaralgebras nimetatakse ruutmaatriksit A regulaarseks maatriksiks ehk regulaarmaatriksiks (ka pööratavaks maatriksiks, kidumata maatriksiks, kõdumata maatriksiks), kui leidub selline maatriks B, et Maatriksit B nimetatakse A pöördmaatriksiks ja tähistatakse A−1.
Vaata Pöördmaatriks ja Regulaarne maatriks
Ruutmaatriks
Ruutmaatriks on maatriks, millel on võrdne arv ridu ja veerge.
Vaata Pöördmaatriks ja Ruutmaatriks
Singulaarne maatriks
Lineaaralgebras nimetatakse ruutmaatriksit A singulaarseks e mittepööratavaks, kui sellel ei leidu pöördmaatriksit.
Vaata Pöördmaatriks ja Singulaarne maatriks
Transponeeritud maatriks
Lineaaralgebras nimetatakse maatriksi A transponeeritud maatriksiks AT (või Atr, tA või A&prime) maatriksit, mis saadakse A ridade ja veergude vahetamisel.