Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Aksioom, Argument, Duhemi-Quine'i alamääratuse tees, Eeldus, Empirismi kaks dogmat, Entiteet, Filosoofia, Gravitatsiooniseadus, Hüpotees, Hilary Putnam, Hulgateooria, Inglise keel, Keel, Kehtivus, Kinnitus, Kvantifikatsioon (loogika), Lause, Loodusteadus, Matemaatika, Mathematical Truth, Mathematics, Matter and Method, Metafüüsika, Naturalism (filosoofia), Olemine, Ontoloogiline sidumus, Osutamine, Parima seletuse järeldamine, Platonism (matemaatika), Seletus, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Stephen Yablo, Tähendus, Tõesus, Teooria, Uskumus, Veelained, Willard Van Orman Quine, Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika, 1085, 1960, 1973, 1976, 1979, 1980, 1981, 1982, 1983, 1984, 1986, 1989, ..., 1990, 1992, 1993, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2007, 2008, 2010, 2012, 2015. Laienda indeks (19 rohkem) »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Aksioom · Näe rohkem »
Argument
Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Argument · Näe rohkem »
Duhemi-Quine'i alamääratuse tees
Duhemi-Quine'i alamääratuse tees, ka Duhemi-Quine'i tees (inglise Duhem-Quine thesis, ka Duhem-Quine problem) on seisukoht, et on võimatu kontrollida ühte hüpoteesi eraldi võetuna, sest see esineb alati mingis teooriate raamistikus.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Duhemi-Quine'i alamääratuse tees · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Eeldus · Näe rohkem »
Empirismi kaks dogmat
"Empirismi kaks dogmat" ("Two Dogmas of Empiricism") on Willard Van Orman Quine'i 1951.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Empirismi kaks dogmat · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Entiteet · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Filosoofia · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Hüpotees · Näe rohkem »
Hilary Putnam
Hilary Putnam Hilary Whitehall Putnam (31. juuli 1926 Chicago – 13. märts 2016) oli USA filosoof, matemaatik ja informaatik.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Hilary Putnam · Näe rohkem »
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Hulgateooria · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Inglise keel · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Keel · Näe rohkem »
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Kehtivus · Näe rohkem »
Kinnitus
Kinnitus on vaatlusandmete või muude tõendite tugi teaduslikule teooriale või muule hüpoteesile.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Kinnitus · Näe rohkem »
Kvantifikatsioon (loogika)
Kvantifikatsioon on loogikas üksikobjektide määratlemine osana diskursusest.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Kvantifikatsioon (loogika) · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Lause · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mathematical Truth
"Mathematical Truth" on Paul Benacerrafi artikkel.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Mathematical Truth · Näe rohkem »
Mathematics, Matter and Method
"Mathematics, Matter and Method" on Hilary Putnami filosoofiliste kirjutiste kogumik, väljaande "Philosophical Papers" 1.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Mathematics, Matter and Method · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Olemine · Näe rohkem »
Ontoloogiline sidumus
Ontoloogiline sidumus (inglise keeles ontological commitment) on Willard Van Orman Quine'i artiklis "Sellest, mis on olemas" ("On what there is", 1948) kasutusele võetud mõiste, mille ta on defineerinud järgmiselt: "teooria on kohustatud nendeks ja üksnes nendeks entiteetideks, millele peavad teooria seotud muutujad suutma osutada selleks, et teoorias esitatud väited oleksid tõesed." (Quine 2008: 649)) ("a theory is committed to those and only those entities to which the bound variables of the theory must be capable of referring in order that the affirmations made in the theory be true.“(Quine 1948: 33) Quine'i sõnul lähtub iga keelekasutaja ontoloogiast, eeldades entiteetide, millest ta räägib, olemasolu.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Ontoloogiline sidumus · Näe rohkem »
Osutamine
Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Osutamine · Näe rohkem »
Parima seletuse järeldamine
Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »
Platonism (matemaatika)
Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Platonism (matemaatika) · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Seletus · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Stephen Yablo
Stephen Yablo Stephen Yablo (sündinud 1957) on USA filosoof, kes töötab loogikafilosoofia, vaimufilosoofia, metafüüsika ja keelefilosoofia valdkonnas.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Stephen Yablo · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Tähendus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Tõesus · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Teooria · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Uskumus · Näe rohkem »
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Veelained · Näe rohkem »
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Willard Van Orman Quine · Näe rohkem »
Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika
Valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli hulgateooria ehk Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk Zermelo-Fraenkeli hulgateooria (tähis ZFC või ZF + C) on üks aksiomaatilise hulgateooria variante, tänapäeval standardne variant.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika · Näe rohkem »
1085
1085.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1085 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1960 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1973 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1976 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1979 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1980 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1981 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1982 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1983 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1984 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1986 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1989 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1990 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1992 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1993 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1995 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 1999 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2000 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2001 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2005 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2008 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2010 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2012 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Hädavajalikkusargument ja 2015 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Quine'i-Putnami argument, Quine'i-Putnami hädavajalikkusargument.
