Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rõuged

Index Rõuged

Rõuged (ladina keel variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.

29 suhted: Antikehad, Bakterieemia, Gripp, Hüpertsütokineemia, Immuunsus, Inimene, Kehavedelik, Kelme, Ladina keel, Lümfisõlm, Limaskest, Luuüdi, Maailma Terviseorganisatsioon, Maks, Monarh, Nakkushaigused, Neerud, Parasvööde, Põrn, Platsenta, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, RHK-10, Süüfilis, Seedekulgla, Suremus, Tavaline nohu, Vaktsineerimine, Veresoon, Viirused.

Antikehad

Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.

Uus!!: Rõuged ja Antikehad · Näe rohkem »

Bakterieemia

Bakterieemia ehk bakterveresus (ka baktereemia) on elujõuliste bakterite esinemine veres.

Uus!!: Rõuged ja Bakterieemia · Näe rohkem »

Gripp

Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.

Uus!!: Rõuged ja Gripp · Näe rohkem »

Hüpertsütokineemia

Hüpertsütokineemia (ladina hypercytokinaemia), ka tsütokiinitorm (inglise cytokine storm, hispaania tormenta de citocinas, vene цитокиновый шторм), on immuunsüsteemi massiivne, potentsiaalselt letaalne süsteemne põletikuline reaktsioon patogeenile, mis seisneb immuunrakkude aktiveerimises tsütokiinide poolt ja põletikukolde tekkimises ja levimises.

Uus!!: Rõuged ja Hüpertsütokineemia · Näe rohkem »

Immuunsus

Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.

Uus!!: Rõuged ja Immuunsus · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Rõuged ja Inimene · Näe rohkem »

Kehavedelik

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.

Uus!!: Rõuged ja Kehavedelik · Näe rohkem »

Kelme

Kelme ehk serooskest ehk serooskelme ehk seroosne kelme (tunica serosa ehk serosa) on inimesel ja loomadel mõningaid kehaõõsi vooderdav ja mõningaid elundeid kattev õhuke rakukiht.

Uus!!: Rõuged ja Kelme · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Rõuged ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Uus!!: Rõuged ja Lümfisõlm · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Rõuged ja Limaskest · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Rõuged ja Luuüdi · Näe rohkem »

Maailma Terviseorganisatsioon

Maailma Terviseorganisatsiooni lipp Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.

Uus!!: Rõuged ja Maailma Terviseorganisatsioon · Näe rohkem »

Maks

Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Rõuged ja Maks · Näe rohkem »

Monarh

Monarh (kr: μόναρχος.

Uus!!: Rõuged ja Monarh · Näe rohkem »

Nakkushaigused

Nakkushaigused (ladina morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisunded, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.

Uus!!: Rõuged ja Nakkushaigused · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Rõuged ja Neerud · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Rõuged ja Parasvööde · Näe rohkem »

Põrn

Põrn (ladina splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.

Uus!!: Rõuged ja Põrn · Näe rohkem »

Platsenta

Platsenta ("Meditsiinisõnastik", 589:2004. Teatud mitmikraseduste korral võib igal lootel olla oma emakook. Raseduse lõpul on platsenta mõned morfoloogilised näitajad järgmised: •Normaalne loote kaalu ja platsenta kaalu suhe on 1:6 või 1:7 •Kongenitaalse süüfilise, ema diabeedi korral võib olla suhe 1:2 või 1:3. •Platsenta võib olla tavalisest väiksem loote üsasisese kasvupeetuse, hüpertensiivsete häirete, preeklampsia korral, suitsetajatel.

Uus!!: Rõuged ja Platsenta · Näe rohkem »

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon

Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.

Uus!!: Rõuged ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Näe rohkem »

RHK-10

RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon, ladina keeles Classificatio internationalis morborum, CIM-10) on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni kümnes versioon.

Uus!!: Rõuged ja RHK-10 · Näe rohkem »

Süüfilis

Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev süsteemne infektsioon, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.

Uus!!: Rõuged ja Süüfilis · Näe rohkem »

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Uus!!: Rõuged ja Seedekulgla · Näe rohkem »

Suremus

Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas).

Uus!!: Rõuged ja Suremus · Näe rohkem »

Tavaline nohu

Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit on ülemiste hingamisteede viiruslik nakkushaigus.

Uus!!: Rõuged ja Tavaline nohu · Näe rohkem »

Vaktsineerimine

Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.

Uus!!: Rõuged ja Vaktsineerimine · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Rõuged ja Veresoon · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Rõuged ja Viirused · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Variola, Variola vera.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »