Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Rüütlimõis

Index Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

63 suhted: Aleksandria Katariina, Asutav Kogu, Balti eraseadus, Baltimaad, Eesti mõisate loend, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Eestimaa talurahvaseadused, Eramõis, Esimene maailmasõda, Fideikomiss, Karjamaa, Karjamõis, Kõrts, Kõrvalmõis, Kirikumõis, Kloostrimõis, Kodukariõigus, Kuramaa, Läti, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Linnamõis, Maamaks, Maapäev (rüütelkond), Maareform, Maaseadus, Mõis, Mõisapolitsei, Niit, Põld, Poolmõis, Rüütel, Rüütelkond, Riigimõis, Saaremaa (maakond), Saksa keel, Tiin, Vallakohus, Vallaseadus, Veski, Viin, 10. oktoober, 1783, 18. sajand, 1802, 1804, 1865, 1866, 1869, ..., 1871, 1881, 1888, 1900, 1913, 1916, 1917, 1918, 1919, 1919. aasta maareform, 1920, 1945, 9. november. Laienda indeks (13 rohkem) »

Aleksandria Katariina

Katariina Michelangelo Caravaggio silme läbi Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus.

Uus!!: Rüütlimõis ja Aleksandria Katariina · Näe rohkem »

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Uus!!: Rüütlimõis ja Asutav Kogu · Näe rohkem »

Balti eraseadus

Balti Eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

Uus!!: Rüütlimõis ja Balti eraseadus · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Rüütlimõis ja Baltimaad · Näe rohkem »

Eesti mõisate loend

Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.

Uus!!: Rüütlimõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Rüütlimõis ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Rüütlimõis ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: Rüütlimõis ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Eramõis

Eramõis on eraisikule kuuluv mõis.

Uus!!: Rüütlimõis ja Eramõis · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Rüütlimõis ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissium - usaldusväärsetesse kätesse jäetud) on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Uus!!: Rüütlimõis ja Fideikomiss · Näe rohkem »

Karjamaa

Karjamaa Minnesotas Põhja-Ameerikas. Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.

Uus!!: Rüütlimõis ja Karjamaa · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis rajati 1857. aastal. Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Uus!!: Rüütlimõis ja Karjamõis · Näe rohkem »

Kõrts

Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus‑ ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus, Eesti etümoloogiasõnaraamat.

Uus!!: Rüütlimõis ja Kõrts · Näe rohkem »

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Uus!!: Rüütlimõis ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Uus!!: Rüütlimõis ja Kirikumõis · Näe rohkem »

Kloostrimõis

Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.

Uus!!: Rüütlimõis ja Kloostrimõis · Näe rohkem »

Kodukariõigus

Kodukariõigus (saksa Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.

Uus!!: Rüütlimõis ja Kodukariõigus · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Rüütlimõis ja Kuramaa · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Rüütlimõis ja Läti · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Rüütlimõis ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Rüütlimõis ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Linnamõis

Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.

Uus!!: Rüütlimõis ja Linnamõis · Näe rohkem »

Maamaks

Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Uus!!: Rüütlimõis ja Maamaks · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: Rüütlimõis ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Maareform

Maareform ehk agraarreform on maaomandisuhete ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundamine.

Uus!!: Rüütlimõis ja Maareform · Näe rohkem »

Maaseadus

Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk. Maaseadus oli 1919.

Uus!!: Rüütlimõis ja Maaseadus · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal. Tänapäeval kasutatakse sõna mõis kahes tähenduses.

Uus!!: Rüütlimõis ja Mõis · Näe rohkem »

Mõisapolitsei

Mõisapolitsei oli mõisniku poolt mõisa piirkonnas teostatav politsei- ja kohtuvõim.

Uus!!: Rüütlimõis ja Mõisapolitsei · Näe rohkem »

Niit

Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Uus!!: Rüütlimõis ja Niit · Näe rohkem »

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on maa-ala, mida kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ja kus kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Uus!!: Rüütlimõis ja Põld · Näe rohkem »

Poolmõis

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli 19.

Uus!!: Rüütlimõis ja Poolmõis · Näe rohkem »

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Uus!!: Rüütlimõis ja Rüütel · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Rüütlimõis ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Rüütlimõis ja Riigimõis · Näe rohkem »

Saaremaa (maakond)

Saaremaa (Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Uus!!: Rüütlimõis ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rüütlimõis ja Saksa keel · Näe rohkem »

Tiin

Tiin ehk tessatin ehk dessatiin (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin) on vana pindalaühik.

Uus!!: Rüütlimõis ja Tiin · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (Gemeindegericht) oli madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Uus!!: Rüütlimõis ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus, mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Uus!!: Rüütlimõis ja Vallaseadus · Näe rohkem »

Veski

Kaasaegsed veskid on suuresti automatiseeritud. Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.

Uus!!: Rüütlimõis ja Veski · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja samas ka üks Austria liidumaadest.

Uus!!: Rüütlimõis ja Viin · Näe rohkem »

10. oktoober

10.

Uus!!: Rüütlimõis ja 10. oktoober · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1783 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Rüütlimõis ja 18. sajand · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1802 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1804 · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1865 · Näe rohkem »

1866

1866.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1866 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1869 · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1871 · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1881 · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1888 · Näe rohkem »

1900

1900.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1900 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1913 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1916 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1919 · Näe rohkem »

1919. aasta maareform

Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval Uhtna ümbruse põllumehed. 1919.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1920 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Rüütlimõis ja 1945 · Näe rohkem »

9. november

9.

Uus!!: Rüütlimõis ja 9. november · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »