Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Rēzekne ordulinnus

Index Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis, Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads), Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal ja see kuulus Liivimaa ordu Räisaku foogtile.

113 suhted: Albert (Riia piiskop), Albrecht von Hohenzollern, Altmargi vaherahu, Antonio Possevino, Armin Tuulse, Cēsis, Esimene Poola jagamine, Foogt, Gotthard Kettler, Gregorius XIII, Heinrich von Galen, Ivan Julm, Jakob De la Gardie, Jam-Zapolski vaherahu, Jersika, Jersika vürstiriik, Jesuiidid, Johann Christoph Brotze, Koadjuutorivaenus, Komtuur, Kuberner, Kuldīga komtuur, Kuramaa, Latgale, Latgalid, Lään, Leedu, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Ludza, Lutsi ordulinnus, Nicolaus von Nauen, Novgorodi vabariik, Oliwa rahu, Ordulinnus, Paavst, Põhja-Euroopa, Pihkva kubermang, Poola kuningas, Preisimaa, Rēzekne, Rēzekne foogtkond, Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal, Rēzekne piirkond, Riia peapiiskopkond, Saksa ordu, ..., Skandinaavia, Staarost, Toomkapiitel, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Vasall, Võšgorod, Võnnu vojevoodkond, Vecdaugava, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vissevalde, Werner Schall von Bell, Wilhelm Fürstenberg, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zemgale, Zygmunt II August, 1209, 1224, 1239, 1264, 1281, 1285, 1288, 13. sajand, 1324, 1348, 14. sajand, 1437, 1438, 1451, 1481, 1482, 1488, 1534, 1555, 1556, 1558, 1559, 1560, 1561, 1575, 1577, 1582, 1601, 1611, 1620, 1621, 1625, 1629, 1654, 1656, 1660, 1712, 1772, 1773, 1794, 1889, 19. aprill, 1980, 1981, 2003. Laienda indeks (63 rohkem) »

Albert (Riia piiskop)

Albert von Buxhövden; ka Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Antonio Possevino

Stefan Batory Pihkva all" Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »

Armin Tuulse

Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Cēsis · Näe rohkem »

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort ''Euroopa juulis 1772'' Aastal 1772 aset leidnud esimene Poola jagamine oli esimene kolmest jagamisest (ehk riigi osalisest annekteerimisest), mis aastaks 1795 tegid Rzeczpospolitale lõpu.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »

Foogt

Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Foogt · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst 1572–1585.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Heinrich von Galen

Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jersika

Jersika õigeusu kirik Jersika (saksa keeles Gerzika, Gercike, Gerceke, Zargrad; vene keeles Царьград, Ерсика, Герцике; teised nimetused: Gercike, Gerdeke, Gerseke, Gertzeke, Locus Castri in Gerzeke, monte Gerzieche, Gersika, Gerzeke, Gerzike) on asula Lätis, Jersika vallas Līvāni piirkonnas, Daugava paremal kaldal.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jersika · Näe rohkem »

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Komtuur

Komtuur (saksa sõnast Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Komtuur · Näe rohkem »

Kuberner

Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Kuberner · Näe rohkem »

Kuldīga komtuur

Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Kuldīga komtuur · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Kuramaa · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Latgale · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Latgalid · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Lään · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Leedu · Näe rohkem »

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses Legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Legaat · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Ludza

Ludza vaade Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Ludza · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »

Nicolaus von Nauen

Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Nicolaus von Nauen · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Ordulinnus

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Pihkva kubermang

Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Pihkva kubermang · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »

Rēzekne

Raekoda Rēzekne linnamägi. Rēzekne (eesti keeles (ajal.) Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal

Rēzekne katedraal Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal (Läti keeles Rēzeknes Vissvētākās Jēzus Sirds Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Rēzekne linnas aadressil Latgales ielā 88b.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal · Näe rohkem »

Rēzekne piirkond

Rēzekne piirkond (läti: Rēzeknes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Rēzekne piirkond · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »

Toomkapiitel

Toomkapiitel on kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Toomkapiitel · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Latgale piirkond Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugava, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis, Latgales, Daugavpilsi piirkonnas, Naujene vallas (Naujenes pagasts), Vecpilsi ("vanalinnuse") külas, Väina (Daugava) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal umbes kümmekonna kilomeetri kaugusel praegusest Daugavpilsist idakirdes, Naujenes pilskalna linnamäel, Juzefova katoliku kirikust 1,5 km lõunas.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vasall · Näe rohkem »

Võšgorod

Võšgorod on linn Ukrainas Kiievi oblastis, Võšgorodi rajooni keskus.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Võšgorod · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Vecdaugava

Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vecdaugava · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vissevalde

Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Vissevalde · Näe rohkem »

Werner Schall von Bell

Werner Schall von Bell (surnud detsembris 1560 Moskvas) oli Liivi ordu liige ja viimane Kuldīga komtuur.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Werner Schall von Bell · Näe rohkem »

Wilhelm Fürstenberg

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Zemgale

Zemgale vapp (1921). Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti Zemgale, saksa Semgallen, poola Semigalia, leedu Žiemgala, liivi Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsused. 1795-1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi tuleneb muistse balti rahva semgalite nimest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Zemgale · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1209

1209.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1209 · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1224 · Näe rohkem »

1239

1239.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1239 · Näe rohkem »

1264

1264.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1264 · Näe rohkem »

1281

1281.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1281 · Näe rohkem »

1285

1285.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1285 · Näe rohkem »

1288

1288.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1288 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 13. sajand · Näe rohkem »

1324

1324.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1324 · Näe rohkem »

1348

1348.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1348 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 14. sajand · Näe rohkem »

1437

1437.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1437 · Näe rohkem »

1438

1438.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1438 · Näe rohkem »

1451

1451.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1451 · Näe rohkem »

1481

1481.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »

1482

1482.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1482 · Näe rohkem »

1488

1488.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1488 · Näe rohkem »

1534

1534.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1534 · Näe rohkem »

1555

1555.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1555 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1556 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »

1575

1575.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1575 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1601 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1611 · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1620 · Näe rohkem »

1621

1621.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1621 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1629 · Näe rohkem »

1654

1654.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1654 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1656 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1660 · Näe rohkem »

1712

1712.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1712 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1772 · Näe rohkem »

1773

1773.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1773 · Näe rohkem »

1794

1794.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1794 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1889 · Näe rohkem »

19. aprill

19.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 19. aprill · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1980 · Näe rohkem »

1981

1981.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 1981 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Rēzekne ordulinnus ja 2003 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Rezekne ordulinnus, Räisaku ordulinnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »