Sisukord
71 suhted: Aatomituum, Aktiiniumirida, Aleuriit, Alfakiirgus, Alfalagunemine, Alfaosake, Andres Tarand, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Bekrell, Devoni liivakivi, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Ekvivalentdoos, Elektron, Ergastatud olek, Footon, Gammakiirgus, Graptoliitargilliit, Grei, Heelium, Henri Becquerel, Ioniseeriv kiirgus, Kaalium, Keemia, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keskkonnaamet, Kiirgus, Kiirguskeskus, Kopsuvähk, Kosmiline kiirgus, Ladina keel, Maak, Marie Curie, Metallid, Neeldumisdoos, Neutron, Nukliid, Pierre Curie, Plii, Poloonium, Poolestusaeg, Prantsusmaa, Prooton, Raadium, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivse aine aktiivsus, Radioaktiivse lagunemise seadus, Radoon, Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Vaata Radioaktiivsus ja Aatomituum
Aktiiniumirida
Aktiiniumirida (ka uraani-aktiiniumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast, kusjuures rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A.
Vaata Radioaktiivsus ja Aktiiniumirida
Aleuriit
Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).
Vaata Radioaktiivsus ja Aleuriit
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Vaata Radioaktiivsus ja Alfakiirgus
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Vaata Radioaktiivsus ja Alfalagunemine
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Vaata Radioaktiivsus ja Alfaosake
Andres Tarand
Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik, 1992–1994 keskkonnaminister, 1994–1995 peaminister, 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.
Vaata Radioaktiivsus ja Andres Tarand
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Vaata Radioaktiivsus ja Beetakiirgus
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Vaata Radioaktiivsus ja Beetalagunemine
Bekrell
Bekrell (tähis Bq) on SI-süsteemi mõõtühik radioaktiivse aine aktiivsuse mõõtmiseks.
Vaata Radioaktiivsus ja Bekrell
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Vaata Radioaktiivsus ja Devoni liivakivi
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.
Vaata Radioaktiivsus ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos väljendab ioniseeriva kiirguse põhjustatud kiirgusdoosi ja selle bioloogilist mõju.
Vaata Radioaktiivsus ja Ekvivalentdoos
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Radioaktiivsus ja Elektron
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Vaata Radioaktiivsus ja Ergastatud olek
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Radioaktiivsus ja Footon
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Radioaktiivsus ja Gammakiirgus
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised).
Vaata Radioaktiivsus ja Graptoliitargilliit
Grei
Grei (tähis (Gy) on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Grei võrdub ioniseeriva kiirguse neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks džaul. Ühik on nimetatud inglise füüsiku Louis Harold Gray järgi.
Vaata Radioaktiivsus ja Grei
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Radioaktiivsus ja Heelium
Henri Becquerel
Antoine Henri Becquerel (15. detsember 1852 Pariis – 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Vaata Radioaktiivsus ja Henri Becquerel
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Vaata Radioaktiivsus ja Ioniseeriv kiirgus
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Radioaktiivsus ja Kaalium
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Radioaktiivsus ja Keemia
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Radioaktiivsus ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Radioaktiivsus ja Keemiline reaktsioon
Keskkonnaamet
Keskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Vaata Radioaktiivsus ja Keskkonnaamet
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Radioaktiivsus ja Kiirgus
Kiirguskeskus
Kiirguskeskus oli aastatel 1996–2009 Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsenud riigiasutus, mille põhiülesandeks oli kiirguskaitse ja kiirgusseire.
Vaata Radioaktiivsus ja Kiirguskeskus
Kopsuvähk
nikotiinisõltuvusest Kopsuvähk (ladina keeles cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvate, sageli ravimatute ja surmaga lõppevate haiguste rühma.
Vaata Radioaktiivsus ja Kopsuvähk
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Radioaktiivsus ja Kosmiline kiirgus
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Radioaktiivsus ja Ladina keel
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Vaata Radioaktiivsus ja Maak
Marie Curie
Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.
Vaata Radioaktiivsus ja Marie Curie
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Radioaktiivsus ja Metallid
Neeldumisdoos
Neeldumisdoos on füüsikaline suurus (tähis D) aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta (džauli kilogrammi kohta, J/kg).
Vaata Radioaktiivsus ja Neeldumisdoos
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Radioaktiivsus ja Neutron
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Vaata Radioaktiivsus ja Nukliid
Pierre Curie
Pierre Curie (15. mai 1859 Pariis – 19. aprill 1906 Pariis) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903.
Vaata Radioaktiivsus ja Pierre Curie
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Radioaktiivsus ja Plii
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Vaata Radioaktiivsus ja Poloonium
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Radioaktiivsus ja Poolestusaeg
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Radioaktiivsus ja Prantsusmaa
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Radioaktiivsus ja Prooton
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Vaata Radioaktiivsus ja Raadium
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Vaata Radioaktiivsus ja Radioaktiivne kiirgus
Radioaktiivse aine aktiivsus
Radioaktiivse aine aktiivsus kui füüsikaline suurus iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust ja väljendab proovis lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arvu ajaühikus (proov on siin radioaktiivse aine kogus, seda mõõdetakse enamasti massiühikutes).
Vaata Radioaktiivsus ja Radioaktiivse aine aktiivsus
Radioaktiivse lagunemise seadus
Suuruse eksponentsiaalne vähenemine väärtuselt ''N'' aja ''t'' jooksul Radioaktiivse lagunemise seadus esitatakse tuumafüüsikas üldiselt valemi kujul, mis kirjendab radioaktiivses aineproovis hetkel t veel lagunemata aatomituumade arvu N eksponentsiaalse vähenemise seaduspärasust: kus N_0 on aatomituumade arv alghetkel (t.
Vaata Radioaktiivsus ja Radioaktiivse lagunemise seadus
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Vaata Radioaktiivsus ja Radoon
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri lipp Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (inglise keeles International Atomic Energy Agency, IAEA) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel.
Vaata Radioaktiivsus ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Vaata Radioaktiivsus ja Rasedus
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Radioaktiivsus ja Röntgenikiirgus
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Vaata Radioaktiivsus ja Seoseenergia
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Radioaktiivsus ja SI
Siivert
Siivert (tähis Sv) on ekvivalentdoosi mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Radioaktiivsus ja Siivert
Spontaanne lõhustumine
Spontaanne lõhustumine on üks radioaktiivse lagunemise vorm, mis on iseloomulik väga rasketele isotoopidele ja mille puhul laguneb aatomituum kaheks enam-vähem võrdseks tükiks.
Vaata Radioaktiivsus ja Spontaanne lõhustumine
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Vaata Radioaktiivsus ja Strontsium
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Radioaktiivsus ja Tartu Ülikool
Tšornobõli katastroof
Tšornobõli katastroof, tuntud ka kui Tšornobõli tuumakatastroof ja Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl), oli avarii, mis toimus 26. aprillil 1986 Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s Tšornobõli tuumaelektrijaamas, Prõpjati (vene keeles ‘Pripjat’) lähistel.
Vaata Radioaktiivsus ja Tšornobõli katastroof
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Vaata Radioaktiivsus ja Triitium
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Vaata Radioaktiivsus ja Tseesium
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Vaata Radioaktiivsus ja Tsirkoon
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Vaata Radioaktiivsus ja Tuumaenergia
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Vaata Radioaktiivsus ja Tuumalõhustumine
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Vaata Radioaktiivsus ja Tuumareaktsioon
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Radioaktiivsus ja Uraan
Uraani rida
Uraanirida (ka uraani-raadiumirida) on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast.
Vaata Radioaktiivsus ja Uraani rida
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Radioaktiivsus ja Vähk (haigus)
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Vaata Radioaktiivsus ja Vismut
1896
1896.
Vaata Radioaktiivsus ja 1896
1897
1897.
Vaata Radioaktiivsus ja 1897
Tuntud ka kui Radioaktiivne lagunemine, Tuumalagunemine.