Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Aatomituum, Aktiiniumirida, Aleuriit, Alfakiirgus, Alfalagunemine, Alfaosake, Andres Tarand, Beetakiirgus, Beetalagunemine, Bekrell, Devoni liivakivi, Diktüoneemaargilliit, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Ekvivalentdoos, Elektron, Ergastatud olek, Footon, Gammakiirgus, Grei, Heelium, Henri Becquerel, Ioniseeriv kiirgus, Kaalium, Keemia, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keskkonnaamet, Kiirgus, Kiirguskeskus, Kopsuvähk, Kosmiline kiirgus, Ladina keel, Maak, Marie Curie, Metallid, Neutron, Nukliid, Pierre Curie, Plii, Poloonium, Poolestusaeg, Prantsusmaa, Prooton, Raadium, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivse lagunemise seadus, Radoon, Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur, Rasedus, Röntgenikiirgus, ..., Seoseenergia, SI, Siivert, Spontaanne lõhustumine, Strontsium, Tartu Ülikool, Tšornobõli katastroof, Triitium, Tseesium, Tsirkoon, Tuumalõhustumine, Tuumareaktsioon, Uraan, Uraani rida, Vähk (haigus), Vismut, 1896, 1897. Laienda indeks (18 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aktiiniumirida
Aktiiniumirida on looduslik radioaktiivse lagunemise rida, mis algab uraan-235'st (või plutoonium-239'st) ja laguneb läbi erinevate nukliidide pliiks läbi aktiiniumi.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Aktiiniumirida · Näe rohkem »
Aleuriit
Aleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Aleuriit · Näe rohkem »
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Alfakiirgus · Näe rohkem »
Alfalagunemine
Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad välja alfaosakesed (α).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Alfalagunemine · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Alfaosake · Näe rohkem »
Andres Tarand
Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Andres Tarand · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ning elektronneutriino (νe).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Beetalagunemine · Näe rohkem »
Bekrell
Bekrell (tähis Bq) on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Bekrell · Näe rohkem »
Devoni liivakivi
Ahja jõel. Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand. Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi. Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Devoni liivakivi · Näe rohkem »
Diktüoneemaargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, diktüoneema on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Diktüoneemaargilliit ehk graptoliitargilliit ehk diktüoneemakilt ehk diktüoneema (rahvapäraselt ka konnatahvel) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Diktüoneemaargilliit · Näe rohkem »
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühendatult EMHI) oli Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Näe rohkem »
Ekvivalentdoos
Ekvivalentdoos väljendab ioniseeriva kiirguse poolt koele tekitatud kahju.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Ekvivalentdoos · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Elektron · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Footon · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Grei
Grei on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Grei · Näe rohkem »
Heelium
Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Heelium · Näe rohkem »
Henri Becquerel
Antoine Henri Becquerel (15. detsember 1852 Pariis – 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Henri Becquerel · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Kaalium · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keskkonnaamet
Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Keskkonnaamet · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas elektromagnetlainete või aineosakeste kujul edastatav energiavoog.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kiirguskeskus
Kiirguskeskus oli aastatel 1996–2009 Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsenud riigiasutus, mille põhiülesandeks oli kiirguskaitse ja kiirgusseire.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Kiirguskeskus · Näe rohkem »
Kopsuvähk
Kopsuvähk (cancer pulmonalis) on paljude loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kopsukasvajate, mis lähtuvad sagedasti teatud rakusiseste geenimuutuste tagajärjel bronhiepiteelist ja harvem ka alveolaarepiteelist, poolt põhjustatud progresseeruvat, sageli ravimatut ning surmaga lõppevat haiguste rühma.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Kopsuvähk · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Ladina keel · Näe rohkem »
Maak
Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Maak · Näe rohkem »
Marie Curie
Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches (Sancellemoz)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Marie Curie · Näe rohkem »
Metallid
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Metallid · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Neutron · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Nukliid · Näe rohkem »
Pierre Curie
Pierre Curie Pierre Curie (15. mai 1859 Pariis – 19. aprill 1906 Pariis) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Pierre Curie · Näe rohkem »
Plii
plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup. Plii (vananenud termin: seatina; sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Plii · Näe rohkem »
Poloonium
Poloonium (esialgse nimetusega raadium F) on element järjekorranumbriga 84.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Poloonium · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Prooton · Näe rohkem »
Raadium
Raadium on element järjekorranumbriga 88.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Raadium · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivse lagunemise seadus
Radioaktiivsete aatomituumade arv N kahaneb aja t jooksul vastavalt seadusele kus \lambda on antud isotoopi iseloomustav karakteristik (radioaktiivse lagunemise konstant).
Uus!!: Radioaktiivsus ja Radioaktiivse lagunemise seadus · Näe rohkem »
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Radoon · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri lipp Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (inglise keeles International Atomic Energy Agency, IAEA) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamine militaarsel otstarbel.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Rasedus · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Seoseenergia · Näe rohkem »
SI
SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ehk SI-süsteem (varem eesti keeles rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.
Uus!!: Radioaktiivsus ja SI · Näe rohkem »
Siivert
Siivert (tähis: Sv) on ekvivalentdoosi mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Siivert · Näe rohkem »
Spontaanne lõhustumine
Spontaanne lõhustumine on üks radioaktiivse lagunemise vorm, mis on iseloomulik väga rasketele isotoopidele ja mille puhul laguneb aatomituum kaheks enam-vähem võrdseks tükiks.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Spontaanne lõhustumine · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195±10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Strontsium · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tšornobõli katastroof
Tšornobõli satelliidipilt kosmosejaamalt "Mir" 27. aprillil 1997. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Tšornobõli katastroof · Näe rohkem »
Triitium
Triitium (kr tritos 'kolmas') ehk üliraske vesinik (keemiline sümbol T või 3H) on vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Triitium · Näe rohkem »
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Tseesium · Näe rohkem »
Tsirkoon
Mikrofoto umbes 250 mikromeetri pikkusest tsirkoonikristallist. Tsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Tsirkoon · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Uraan · Näe rohkem »
Uraani rida
Uraanirida on üks kolmest looduslikust radioaktiivsest keemiliste elementide reast.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Uraani rida · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
≥ 305 Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Vismut
Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Radioaktiivsus ja Vismut · Näe rohkem »
1896
1896.
Uus!!: Radioaktiivsus ja 1896 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Radioaktiivsus ja 1897 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Radioaktiivne lagunemine, Tuumalagunemine.
