Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Rahvaetümoloogia

Index Rahvaetümoloogia

Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimineLaansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja.

82 suhted: Aapo Ilves, Aaspere, Abi, Abielu, Ajaloolane, Alamsaksa keel, Aleksander Suuman, Andres Vanapa, Assotsiatsioon, Contra, Don Juan, Dunte, Eesti etümoloogiasõnaraamat, Etümoloogia, Foneetika, Germaani keeled, Hang, Hark, Hastfer, Häädemeeste, Hispaania keel, Inglise keel, Ingliste, Interpretatsioon, Intuitsioon, Isikunimi, Kaarepere, Kahvel, Kantsi, Kapi, Kassisaba (Tallinn), Küti (Järva), Keeleteadus, Keiti Vilms, Kiskjalised, Kivisildnik, Knorring, Kohanimi, Kulina, Ladina keel, Laensõna, Läti keel, Lindi, Linnalegend, Lodja, Luua, Mart Juur, Merimetsa, Morfeem, Mulgid, ..., Murre, Norra (Järva), Partsi (Põlva), Põrm, Põrn, Põrniklased, Prantsusmaa, Psühholoog, Räni alevik, Riisipere, Saksa keel, Saksamaa, Sõna, Sõnamäng, Sõnavara, Scharenberg, Setomaa, Soome keel, Suguühe, Tapa, Taube, Tähendus, Tondi, Tuimõisa, Uexküll, Vaenukägu, Valdur Mikita, Valgevälja, Võõrsõna, Veiko Märka, Vene keel, Vetepere. Laienda indeks (32 rohkem) »

Aapo Ilves

Aapo Ilves 2007. Foto: Aapo Ilves Aapo Ilves kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Kirjanike Majas Vikerraadio otsesaatesFoto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014 Aapo Ilves (sündinud 20. oktoobril 1970 Räpinas) on eesti luuletaja, prosaist, näite-, ajakirjanik, kunstnik ja muusik, kes kirjutab eesti, võru ja setu keeles.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Aapo Ilves · Näe rohkem »

Aaspere

Aaspere on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Aaspere · Näe rohkem »

Abi

Abi ehk abistamine ehk aitamine on vabatahtlik tegutsemine kellegi teise eesmärkide saavutamise heaks või kellelegi teisele kahjulike sündmuste ärahoidmiseks.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Abi · Näe rohkem »

Abielu

Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Abielu · Näe rohkem »

Ajaloolane

Ajaloolane on teadlane, kelle uuritavaks valdkonnaks on ajalugu.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Ajaloolane · Näe rohkem »

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »

Aleksander Suuman

Aleksander Suuman (õieti Aleksander Suumann; ka Sass Suuman, Suumani Sass; 25. aprill 1927 Metsaküla, Avanduse vald (tänapäeval Käru, Väike-Maarja vald) – 19. aprill 2003 Tallinn) oli eesti luuletaja ja maalikunstnik.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Aleksander Suuman · Näe rohkem »

Andres Vanapa

Andres Vanapa (kodanikunimega Viktor Mellov; 2. aprill 1924 – 25. oktoober 2004) oli Eesti luuletaja, novellist ja romaanikirjanik.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Andres Vanapa · Näe rohkem »

Assotsiatsioon

Assotsiatsioon (ladina sõnast associatio 'liitmine') võib tähendada.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Assotsiatsioon · Näe rohkem »

Contra

Contra 2006. aasta detsembris Türil noorte luulelaagris JaPe. Foto: Jaak Urmet Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Contra · Näe rohkem »

Don Juan

Don Juan on naistemehe kuju Euroopa kirjanduses.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Don Juan · Näe rohkem »

Dunte

Dunte on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Liepupe vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Dunte · Näe rohkem »

Eesti etümoloogiasõnaraamat

"Eesti etümoloogiasõnaraamat" on 2012.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Eesti etümoloogiasõnaraamat · Näe rohkem »

Etümoloogia

Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Etümoloogia · Näe rohkem »

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Foneetika · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Hang

Sõnnikuhark Hang ehk hark ehk vigla ehk vigel on tööriist.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Hang · Näe rohkem »

Hark

Erinevad hargid Hark (murdes hang) on harali asetsevate harudega ese või esemeosaEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Hark · Näe rohkem »

Hastfer

Hastfer, varem Haversforde (vene keeles Гастфер, rootsi keeles ka Hastfehr) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Hastfer · Näe rohkem »

Häädemeeste

Häädemeeste (saksa Gudmannsbach) on alevik Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Häädemeeste · Näe rohkem »

Hispaania keel

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Hispaania keel · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Inglise keel · Näe rohkem »

Ingliste

Ingliste mõisa peahoone. Ingliste on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Ingliste · Näe rohkem »

Interpretatsioon

Interpretatsioon (inglise interpretation) on väite, teksti, kunsti-, muusikateose või sündmuse tõlgendamine.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Interpretatsioon · Näe rohkem »

Intuitsioon

Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Intuitsioon · Näe rohkem »

Isikunimi

Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Isikunimi · Näe rohkem »

Kaarepere

Kaarepere (Kersel) on küla Jõgevamaal Jõgeva vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kaarepere · Näe rohkem »

Kahvel

Kahvlite liigid vasakult paremale: dessertkahvel, maitseainetekahvel, salatikahvel, õhtusöögikahvel, külmade toitude kahvel, serveerimiskahvel, nikerduskahvel. Kahvel (.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kahvel · Näe rohkem »

Kantsi

Kantsi (1977. aastani Kansi) on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kantsi · Näe rohkem »

Kapi

Kapi on küla Saare maakonnas Muhu vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kapi · Näe rohkem »

Kassisaba (Tallinn)

Kassisaba on asum Tallinnas Kesklinna linnaosa läänealal.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kassisaba (Tallinn) · Näe rohkem »

Küti (Järva)

Küti on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Küti (Järva) · Näe rohkem »

Keeleteadus

Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Keeleteadus · Näe rohkem »

Keiti Vilms

Keiti Vilms (2017) Keiti Vilms 2014. aastal Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul koos Toomas Hendrik Ilvesega. Keiti Vilms (tuntud ka kui Säutsupääsuke; sündinud 16. veebruaril 1983) on eesti kalamburist ja emakeele populariseerija.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Keiti Vilms · Näe rohkem »

Kiskjalised

Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kiskjalised · Näe rohkem »

Kivisildnik

Harju 1 laupäeva pärastlõunasel lastekal rahvusvahelise luulepäeva luulemaratonil Tallinna Keskraamatukogus 21. märtsil 2014 Kivisildnik 2012. aasta veebruaris Kulka kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominentide tutvustusesinemisel Tartus.Kivisildnik (kodanikunimi Sven Sildnik; sündinud 3. jaanuaril 1964 Rakveres) on Eesti kirjanik ja poliitik.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kivisildnik · Näe rohkem »

Knorring

Knorring, varasem nimekuju "Knorr(e)" on vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Knorring · Näe rohkem »

Kohanimi

Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kohanimi · Näe rohkem »

Kulina

Kulina on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Kulina · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laensõna

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Laensõna · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Läti keel · Näe rohkem »

Lindi

Lindi on küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Lindi · Näe rohkem »

Linnalegend

Linnalegend, linnamüüt, linnalugu või tänapäeva muistend, on tänapäevane rahvaluule vorm, mis koosneb lugudest, mida jutustaja uskus või ei uskunud, et see on tõsi.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Linnalegend · Näe rohkem »

Lodja

Lodja postijaama peahoone. Lodja on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Lodja · Näe rohkem »

Luua

Luua on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Luua · Näe rohkem »

Mart Juur

Mart Juurele andis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 28. veebruaril 2014 ajakirjandusauhinna 2013 Mart Juur (sündinud 29. septembril 1964) on eesti humorist, ajakirjanik ja muusikakriitik.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Mart Juur · Näe rohkem »

Merimetsa

Merimetsa on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Merimetsa · Näe rohkem »

Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Morfeem · Näe rohkem »

Mulgid

Mulgimaa lipuga Mulgid on Lõuna-Eestis asuva Mulgimaa (praegune Viljandi ja Valga maakond) põlised elanikud, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks (subnatsioon).

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Mulgid · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Murre · Näe rohkem »

Norra (Järva)

Norra on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Norra (Järva) · Näe rohkem »

Partsi (Põlva)

Partsi on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Partsi (Põlva) · Näe rohkem »

Põrm

Põrm on matmistalitluseks ettevalmistatud inimese surnukeha või surnukeha jäänused.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Põrm · Näe rohkem »

Põrn

Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Põrn · Näe rohkem »

Põrniklased

Põrniklased (Scarabaeidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Põrniklased · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Psühholoog

Psühholoog on teadlane ("teoreetik") ja/või nõustaja ("praktik"), kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Psühholoog · Näe rohkem »

Räni alevik

Räni on alevik Tartu maakonnas Kambja vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Räni alevik · Näe rohkem »

Riisipere

Riisipere on alevik Harju maakonnas Saue vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Riisipere · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Sõna · Näe rohkem »

Sõnamäng

Sõnamäng ehk paronomaasia on sisult erinevate sõnade pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest või muust taolisest johtuv kõlasarnasus.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Sõnamäng · Näe rohkem »

Sõnavara

Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Sõnavara · Näe rohkem »

Scharenberg

Scharenberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Scharenberg · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Setomaa · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Soome keel · Näe rohkem »

Suguühe

Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Suguühe · Näe rohkem »

Tapa

Tapa on vallasisene linn Lääne-Virumaal, Tapa valla keskus.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Tapa · Näe rohkem »

Taube

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Taube · Näe rohkem »

Tähendus

Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Tähendus · Näe rohkem »

Tondi

Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Tondi · Näe rohkem »

Tuimõisa

Tuimõisa on küla Jõgeva maakonna Jõgeva vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Tuimõisa · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Uexküll · Näe rohkem »

Vaenukägu

Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind, oma sugukonna ainus liik.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Vaenukägu · Näe rohkem »

Valdur Mikita

Eesti Draamateatri maalisaalis Valdur Mikita 2016. aastal logopeedia raamatu esitlusel Koidula hotellis Tartus. Valdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970 Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Valdur Mikita · Näe rohkem »

Valgevälja

Valgevälja on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Valgevälja · Näe rohkem »

Võõrsõna

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Võõrsõna · Näe rohkem »

Veiko Märka

Veiko Märka esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 28. mail 2011 Veiko Märka Lätete Pääl 2007. Foto: Aapo Ilves / Tartu NAK Veiko Märka (sündinud 2. november 1964 Tallinnas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Veiko Märka · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Vene keel · Näe rohkem »

Vetepere

Vetepere on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Uus!!: Rahvaetümoloogia ja Vetepere · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »