Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rakk

Index Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

144 suhted: Adenosiintrifosfaat, Ainuraksed, Aktiinifilamendid, Antoni van Leeuwenhoek, Apoptoos, Arhed, Üherakuline organism, Bakterid, C, Cu, Diferentseerumine, Diploidsus, DNA, Elu, Embrüogenees, Endoplasmaatiline retiikulum, Epiteelkude, Erütrotsüüt, Eukarüoodid, Eukarüootne rakk, F, Fluor, Fosfor, Geen, Glükoos, Golgi kompleks, H, Hapnik, Histoonid, Hulkrakne organism, I, Imetajate rakutüüpide loetelu, Informatsiooni-RNA, Inimene, Interfaas, Jood, K, Kaalium, Kaltsium, Karüoplasma, Keemiline element, Kloor, Koolibrilased, Kork, Kromosoom, Kude, Ladina keel, Lämmastik, Lüsosoom, Leukotsüüt, ..., Lipiidid, Lipiidne kaksikkiht, Lipoproteiidid, Loode, Lookus, Loomad, Luuüdi, Maa, Magevesi, Magneesium, Magu, Makroelemendid, Makroergilised ühendid, Makromolekul, Maks, Matthias Jacob Schleiden, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Merevesi, Mikroelemendid, Mikromeeter, Mikrotuubulid, Mitokonder, Mitoos, Molekul, Munarakk, N, Naatrium, Nahk, Naine, Närv, Nukleiinhapped, Nukleool, Nukleotiidid, O, Orgaanilised ühendid, Organell, Organism, Osmoos, P, Pagaripärm, Patoloogia, Prokarüootne rakk, Protoplast, Raku potents, Rakubioloogia, Rakuhingamine, Rakumembraan, Rakuteooria, Rakutsükkel, Rakutuum, Raud, Ribosomaalne RNA, Ribosoom, RNA, Robert Hooke, Rudolf Virchow, S, Süda, Süsinik, Seened, Sidekude, Silm, Skeletilihased, Spermatosoid, Suurajukoor, Taimed, Taimerakk, Tüdruk, Tüvirakud, Traube rakk, Tsütokinees, Tsütoplasma, Tsütoskelett, Tsentriool, Tsentrosoom, Tsink, Tuumamembraan, Tuumapoor, Vakuool, Valgud, Valgus, Vask, Väävel, Vähirakk, Verelible, Vesi, Vesiikul, Vesinik, Vibur, Vill (vigastus), 1665, 1839, 2010. Laienda indeks (94 rohkem) »

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Uus!!: Rakk ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »

Ainuraksed

kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.

Uus!!: Rakk ja Ainuraksed · Näe rohkem »

Aktiinifilamendid

Aktiinifilamendid Aktiinifilamendid ehk mikrofilamendid on eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid.

Uus!!: Rakk ja Aktiinifilamendid · Näe rohkem »

Antoni van Leeuwenhoek

Antoni van Leeuwenhoek Antoni (Antony) van Leeuwenhoek (24. oktoober 1632 – 30. august 1723) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees.

Uus!!: Rakk ja Antoni van Leeuwenhoek · Näe rohkem »

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Uus!!: Rakk ja Apoptoos · Näe rohkem »

Arhed

Arhed ehk ürgid (Archaea; on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Uus!!: Rakk ja Arhed · Näe rohkem »

Üherakuline organism

valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed. Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.

Uus!!: Rakk ja Üherakuline organism · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keelest βακτήριον (baktērion), 'kepp, pulk, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Rakk ja Bakterid · Näe rohkem »

C

100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.

Uus!!: Rakk ja C · Näe rohkem »

Cu

Cu võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Rakk ja Cu · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks. Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Rakk ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Uus!!: Rakk ja Diploidsus · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Rakk ja DNA · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Rakk ja Elu · Näe rohkem »

Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

Uus!!: Rakk ja Embrüogenees · Näe rohkem »

Endoplasmaatiline retiikulum

Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.'''Kare endoplasmaatiline retiikulum''' 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.'''Sile endoplasmaatiline retiikulum''' 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes.

Uus!!: Rakk ja Endoplasmaatiline retiikulum · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (ingl k "epithelial tissue", kr k thēlē “nisa”) on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Rakk ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Erütrotsüüt

Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina erythrocytus; lüh RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.

Uus!!: Rakk ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Rakk ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Eukarüootne rakk

Eukarüootne rakk ehk päristuumne rakk on üks kahest peamisest elusorganismidel esinevast rakutüübist (teine on prokarüootne rakk).

Uus!!: Rakk ja Eukarüootne rakk · Näe rohkem »

F

F on ladina tähestiku täht.

Uus!!: Rakk ja F · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Rakk ja Fluor · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Rakk ja Fosfor · Näe rohkem »

Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

Uus!!: Rakk ja Geen · Näe rohkem »

Glükoos

Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.

Uus!!: Rakk ja Glükoos · Näe rohkem »

Golgi kompleks

Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ning Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.

Uus!!: Rakk ja Golgi kompleks · Näe rohkem »

H

thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.

Uus!!: Rakk ja H · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Rakk ja Hapnik · Näe rohkem »

Histoonid

Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi. Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.

Uus!!: Rakk ja Histoonid · Näe rohkem »

Hulkrakne organism

Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.

Uus!!: Rakk ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »

I

I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Uus!!: Rakk ja I · Näe rohkem »

Imetajate rakutüüpide loetelu

Siia nimekirja palume kanda imetajate rakutüüpe ja nende eelvorme ja/või alaliike.

Uus!!: Rakk ja Imetajate rakutüüpide loetelu · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Rakk ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Rakk ja Inimene · Näe rohkem »

Interfaas

Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.

Uus!!: Rakk ja Interfaas · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Rakk ja Jood · Näe rohkem »

K

K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Uus!!: Rakk ja K · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Rakk ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Rakk ja Kaltsium · Näe rohkem »

Karüoplasma

Karüoplasma on rakutuumasisene plasma.

Uus!!: Rakk ja Karüoplasma · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Rakk ja Keemiline element · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Rakk ja Kloor · Näe rohkem »

Koolibrilased

Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.

Uus!!: Rakk ja Koolibrilased · Näe rohkem »

Kork

Kork on peamiselt korgitamme koorest saadav materjal, mida kasutatakse laialdaselt veinipudelite korkide valmistamiseks.

Uus!!: Rakk ja Kork · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Rakk ja Kromosoom · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Rakk ja Kude · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Rakk ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Rakk ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lüsosoom

Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.

Uus!!: Rakk ja Lüsosoom · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Rakk ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Lipiidid

Lipiidid (inglise keeles lipids) on väga erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate looduslike ühendite rühm, mis koosneb alkoholidest ja rasvhappejääkidest.

Uus!!: Rakk ja Lipiidid · Näe rohkem »

Lipiidne kaksikkiht

Läbilõige lipiidsest kaksikkihist Kolm võimalikku struktuuri, mida fosfolipiidid lahuses moodustada võivad: liposoom ehk suletud kaksikkiht, mitsell ja lipiidne kaksikkiht Lipiidne kaksikkiht (eesti keeles varem nimetatud ka kui bilipiidne kiht) on õhuke rakumembraan, mille moodustavad kaks vastakuti paiknevat lipiidsete molekulide kihti polaarses keskkonnas, kui rasvhapejääkide hüdrofoobsed osad koonduvad keskmesse ja polaarsed osad jäävad kaksikkihi välispinnale.

Uus!!: Rakk ja Lipiidne kaksikkiht · Näe rohkem »

Lipoproteiidid

Lipoproteiin on vees lahustuv valgu (ehk proteiini) ja lipiidi ühend.

Uus!!: Rakk ja Lipoproteiidid · Näe rohkem »

Loode

Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.

Uus!!: Rakk ja Loode · Näe rohkem »

Lookus

Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.

Uus!!: Rakk ja Lookus · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Rakk ja Loomad · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Rakk ja Luuüdi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Rakk ja Maa · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5.

Uus!!: Rakk ja Magevesi · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Rakk ja Magneesium · Näe rohkem »

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Uus!!: Rakk ja Magu · Näe rohkem »

Makroelemendid

Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).

Uus!!: Rakk ja Makroelemendid · Näe rohkem »

Makroergilised ühendid

Makroergilised ühendid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, millesse salvestatud keemilist energiat kasutab elusorganism ära biokeemilistes reaktsioonides, eriti biosünteesireaktsioonides.

Uus!!: Rakk ja Makroergilised ühendid · Näe rohkem »

Makromolekul

Makromolekulid on keemias väga suure molekulmassiga molekulid.

Uus!!: Rakk ja Makromolekul · Näe rohkem »

Maks

Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Rakk ja Maks · Näe rohkem »

Matthias Jacob Schleiden

thumb Matthias Jacob Schleiden (5. aprill 1804 Hamburg – 26. juuni 1881 Frankfurt) oli saksa botaanik.

Uus!!: Rakk ja Matthias Jacob Schleiden · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Rakk ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Meeli Roosalu

Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid, sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on Eesti füsioloog.

Uus!!: Rakk ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Rakk ja Merevesi · Näe rohkem »

Mikroelemendid

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).

Uus!!: Rakk ja Mikroelemendid · Näe rohkem »

Mikromeeter

Mikromeeter (vananenud kirjanduses mikron) on üks miljondik meetrist.

Uus!!: Rakk ja Mikromeeter · Näe rohkem »

Mikrotuubulid

Mikrotuubulid (inglise keeles microtubules) on tsütoskeleti komponendid.

Uus!!: Rakk ja Mikrotuubulid · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Rakk ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mitoos

Mitoos. Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Uus!!: Rakk ja Mitoos · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Rakk ja Molekul · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk.

Uus!!: Rakk ja Munarakk · Näe rohkem »

N

N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Uus!!: Rakk ja N · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Rakk ja Naatrium · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Rakk ja Nahk · Näe rohkem »

Naine

100px Alasti naine Naine lapsega. Naine on naissoost täiskasvanud inimene.

Uus!!: Rakk ja Naine · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Rakk ja Närv · Näe rohkem »

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Uus!!: Rakk ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »

Nukleool

Nukleool (inglise nucleolus) ehk tuumake on ülekaalukalt interfaasi (vahefaasi) rakutuumades leiduv tihke moodustis, mille sees komplekteeritakse rRNA-d. Nukleoole võib tuumas olla üks, kaks või enam.

Uus!!: Rakk ja Nukleool · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Rakk ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

O

O-täht seriifideta ja seriifidega fondis O on eesti tähestiku 15.

Uus!!: Rakk ja O · Näe rohkem »

Orgaanilised ühendid

Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.

Uus!!: Rakk ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »

Organell

Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.

Uus!!: Rakk ja Organell · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Rakk ja Organism · Näe rohkem »

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Uus!!: Rakk ja Osmoos · Näe rohkem »

P

pisi P (p) on ladina kirja täht.

Uus!!: Rakk ja P · Näe rohkem »

Pagaripärm

Pagaripärm ehk leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae) on kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik, mida kasutatakse kääritamisel, küpsetamisel ja veinitööstuses.

Uus!!: Rakk ja Pagaripärm · Näe rohkem »

Patoloogia

Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.

Uus!!: Rakk ja Patoloogia · Näe rohkem »

Prokarüootne rakk

Prokarüootne rakk ehk eeltuumne rakk on üks kahest peamisest organismidel esinevast rakutüübist (teine on eukarüootne rakk).

Uus!!: Rakk ja Prokarüootne rakk · Näe rohkem »

Protoplast

Protoplast on rakuseinaga raku "elus osa".

Uus!!: Rakk ja Protoplast · Näe rohkem »

Raku potents

'''Raku''' potents on raku võime diferentseeruda erinevateks rakutüüpideks.

Uus!!: Rakk ja Raku potents · Näe rohkem »

Rakubioloogia

Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.

Uus!!: Rakk ja Rakubioloogia · Näe rohkem »

Rakuhingamine

Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.

Uus!!: Rakk ja Rakuhingamine · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Rakk ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Rakuteooria

Epiteelrakud Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest.Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks.

Uus!!: Rakk ja Rakuteooria · Näe rohkem »

Rakutsükkel

Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas. Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.

Uus!!: Rakk ja Rakutsükkel · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Rakk ja Rakutuum · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Rakk ja Raud · Näe rohkem »

Ribosomaalne RNA

''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga. Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.

Uus!!: Rakk ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

Ribosoom

Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.

Uus!!: Rakk ja Ribosoom · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Rakk ja RNA · Näe rohkem »

Robert Hooke

Robert Hooke (18. juuli 1635 – 3. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.

Uus!!: Rakk ja Robert Hooke · Näe rohkem »

Rudolf Virchow

Rudolf Virchow Rudolf Virchow (13. oktoober 1821 Schivelbein (praegu Świdwin, Poola) – 5. september 1902 Berliin) oli saksa arstiteadlane ja antropoloog.

Uus!!: Rakk ja Rudolf Virchow · Näe rohkem »

S

S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Uus!!: Rakk ja S · Näe rohkem »

Süda

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ning mille töö (pumbafunktsiooni) tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere- ja lümfiringlus.

Uus!!: Rakk ja Süda · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Rakk ja Süsinik · Näe rohkem »

Seened

Seened (Fungi, Eumycota) on üks eukarüootsete organismide riikidest.

Uus!!: Rakk ja Seened · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Rakk ja Sidekude · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Rakk ja Silm · Näe rohkem »

Skeletilihased

Skeletilihased on osa selgroogsete lihastikust.

Uus!!: Rakk ja Skeletilihased · Näe rohkem »

Spermatosoid

Spermatozoon (kreekakeelsetest sõnadest "σπέρμα" seeme ja "ζῷον" loomad, inglise k spermatozoon) ehk spermatosoid, spermium ehk sperm või seemnerakk on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk.

Uus!!: Rakk ja Spermatosoid · Näe rohkem »

Suurajukoor

Suurajukoor ehk ajukoor (cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.

Uus!!: Rakk ja Suurajukoor · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Rakk ja Taimed · Näe rohkem »

Taimerakk

Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid. Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Uus!!: Rakk ja Taimerakk · Näe rohkem »

Tüdruk

portugali tüdruk. Tüdruk on naissoost laps.

Uus!!: Rakk ja Tüdruk · Näe rohkem »

Tüvirakud

Tüvirakud (ladina keeles cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.

Uus!!: Rakk ja Tüvirakud · Näe rohkem »

Traube rakk

Traube rakk on nn kunstlik rakk, mille töötas välja saksa keemik Moritz Traube, uurimaks elusates rakkudes toimuvaid protsesse, sh raku kasvamist ja osmoosi.

Uus!!: Rakk ja Traube rakk · Näe rohkem »

Tsütokinees

Tsütokinees on raku jagunemisprotsessi etapp, mille käigus kromosoomid, tsütoplasma, organellid ja rakumembraan jagatakse võimalikult võrdselt kahe tütarraku vahel.

Uus!!: Rakk ja Tsütokinees · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Rakk ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tsütoskelett

rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.

Uus!!: Rakk ja Tsütoskelett · Näe rohkem »

Tsentriool

Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust.

Uus!!: Rakk ja Tsentriool · Näe rohkem »

Tsentrosoom

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. '''Tsentrosoom''' Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel.

Uus!!: Rakk ja Tsentrosoom · Näe rohkem »

Tsink

Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.

Uus!!: Rakk ja Tsink · Näe rohkem »

Tuumamembraan

Tuumamembraaniks ehk tuumaümbriseks nimetatakse rakutuuma ümbritsevat membraani.

Uus!!: Rakk ja Tuumamembraan · Näe rohkem »

Tuumapoor

Tuumapoor (inglise nuclear pore) avaus(ed) tuumaümbrises, kus liituvad tuuma sise-ja välisümbris.

Uus!!: Rakk ja Tuumapoor · Näe rohkem »

Vakuool

Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeelundi ülesandeid.

Uus!!: Rakk ja Vakuool · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Rakk ja Valgud · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Rakk ja Valgus · Näe rohkem »

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Uus!!: Rakk ja Vask · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Rakk ja Väävel · Näe rohkem »

Vähirakk

Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse osade loomade (tõenäoliselt ainuõõsete hõimkonnast alates) uudismoodustistes teatud rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja koguni surma põhjustada.

Uus!!: Rakk ja Vähirakk · Näe rohkem »

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Uus!!: Rakk ja Verelible · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Rakk ja Vesi · Näe rohkem »

Vesiikul

*Vesiikul on lihtsa membraaniga väike põieke rakus.

Uus!!: Rakk ja Vesiikul · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Rakk ja Vesinik · Näe rohkem »

Vibur

Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.

Uus!!: Rakk ja Vibur · Näe rohkem »

Vill (vigastus)

Hõõrumisest põhjustatud vesivill jalal Vill ehk rakk on mingi kahjustuse tagajärjel tekkinud põisjas vedelikuga täitunud moodustis nahal või limaskestal.

Uus!!: Rakk ja Vill (vigastus) · Näe rohkem »

1665

1665.

Uus!!: Rakk ja 1665 · Näe rohkem »

1839

1839.

Uus!!: Rakk ja 1839 · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Rakk ja 2010 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Cellula.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »