39 suhted: Agrolinnake, Alev, Esimene Poola jagamine, Gorki (Valgevene), Horki rajoon, Juudid, Keskkool, Kultuurimaja, Laat, Lahing Lenina all, Mahiloŭ oblast, Mogiljovi kubermang, Nõukogude Liit, Poola, Postijaam, Prantsusmaa, Raamatukogu, Radziwill, Saksamaa, Sovhoos, Teine maailmasõda, Valgevene, Valgevene NSV, Venemaa Keisririik, Vladimir Lenin, 1523, 1529, 1647, 17. sajand, 1759, 1772, 1880, 1897, 1918, 1924, 1943, 1960, 1968, 20. sajand.
Agrolinnake
pisi Agrolinnake (valgevene keeles аграгарадок, vene keeles агрогородок) on Valgevene asulatüüp, kus on välja arendatud sotsiaalne ja tööstuslik infrastruktuur, tagamaks sealse elanikkonna ja ümbritsevate alade elustandardit.
Uus!!: Lenina ja Agrolinnake · Näe rohkem »
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Lenina ja Alev · Näe rohkem »
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Uus!!: Lenina ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »
Gorki (Valgevene)
Horki (transkribeerituna Gorki, poola keeles Horki, vanasti ka Hory-Horki, leedu keeles Horkai) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Horki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Lenina ja Gorki (Valgevene) · Näe rohkem »
Horki rajoon
Horki rajoon on 2. järgu haldusüksus Valgevenes Mahiloŭ oblastis.
Uus!!: Lenina ja Horki rajoon · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Lenina ja Juudid · Näe rohkem »
Keskkool
Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.
Uus!!: Lenina ja Keskkool · Näe rohkem »
Kultuurimaja
Orissaare kultuurimaja Prangli rahvamaja Kultuurimaja ehk rahvamaja (mõnikord ka kultuurikeskus) on kohaliku omavalitsuse hallatav kultuuriasutus, mis korraldab enamasti oma valla, linna (või linnaosa) piires kultuurielu ning harrastus- ja seltsitegevust.
Uus!!: Lenina ja Kultuurimaja · Näe rohkem »
Laat
Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.
Uus!!: Lenina ja Laat · Näe rohkem »
Lahing Lenina all
Lahing Lenina all oli lahing Teises maailmasõjas, selle osapoolteks olid Saksamaa Wehrmacht ühelt poolt ja Nõukogude Punaarmee, Poola väed ning Vaba Prantsusmaa väed teiselt poolt.
Uus!!: Lenina ja Lahing Lenina all · Näe rohkem »
Mahiloŭ oblast
Mahiloŭ oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Magiljovi oblast, venepäraselt Mogiljovi oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Uus!!: Lenina ja Mahiloŭ oblast · Näe rohkem »
Mogiljovi kubermang
Mogiljovi kubermang (vene keeles Могилёвская губерния, valgevene keeles Магілёўская губерня) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi, Valgevene NSV ja Vene SFNV haldusüksus 1773−1778 ja 1802−1919.
Uus!!: Lenina ja Mogiljovi kubermang · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Lenina ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Lenina ja Poola · Näe rohkem »
Postijaam
Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.
Uus!!: Lenina ja Postijaam · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Lenina ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Uus!!: Lenina ja Raamatukogu · Näe rohkem »
Radziwill
Radziwillid (leedupäraselt Radvila; poolapäraselt Radziwiłł; valgevenepäraselt Радзівіл, Radzivił; saksapäraselt Radziwill) olid leedu päritolu Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita aadlisuguvõsa.
Uus!!: Lenina ja Radziwill · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lenina ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Uus!!: Lenina ja Sovhoos · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Lenina ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Uus!!: Lenina ja Valgevene · Näe rohkem »
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Lenina ja Valgevene NSV · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Lenina ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Uus!!: Lenina ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »
1523
1523.
Uus!!: Lenina ja 1523 · Näe rohkem »
1529
1529.
Uus!!: Lenina ja 1529 · Näe rohkem »
1647
1647.
Uus!!: Lenina ja 1647 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Lenina ja 17. sajand · Näe rohkem »
1759
1759.
Uus!!: Lenina ja 1759 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Lenina ja 1772 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Lenina ja 1880 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Lenina ja 1897 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Lenina ja 1918 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Lenina ja 1924 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Lenina ja 1943 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Lenina ja 1960 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Lenina ja 1968 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Lenina ja 20. sajand · Näe rohkem »