Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Rammu saar

Index Rammu saar

Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaarCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar.

70 suhted: Allu saar, Carl Friedrich Wilhelm Russwurm, Eesti 2000. aasta rahvaloendus, Eesti 2011. aasta rahvaloendus, Eesti keel, Eestimaa kubermang, Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus, Harilik kadakas, Harilik mänd, Harilik pihlakas, Harju kreis, Harjumaa, Hülgepüük, Hektar, Järv, Jõelähtme kihelkond, Jõelähtme vald, Kaberneem, Kalapüük, Küürvaal, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kodasoo mõis, Kolga laht, Kudusäär, Kukemari, Kuusalu kihelkond, Liiv, Maagaas, Maasäär, Matkarada, Nael (massiühik), Nõukogude okupatsioon Eestis, Paju, Põhjatarn, Prangli, Rammu, Rammu kalmistu, Rändrahn, Rebane, Riigimetsa Majandamise Keskus, Roostik, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Saksa keel, Salvkaev, Sääreots (Harju maakond), Soome, Soomerootslased, Soomlased, Soontaimed, ..., Tallinn, Tuletorn, Vabadusrist, Vabadussõda, Veski, 1564, 1570, 1710, 1715, 1737, 1768, 1798, 18. sajand, 1851, 1895, 1921, 1922, 1944, 1952, 1984. Laienda indeks (20 rohkem) »

Allu saar

Allu saar (ka Alu saar, Allusaar) on Kolga lahes, Rammu saarest idas asuv 1,3 hektari suurune väikesaar.

Uus!!: Rammu saar ja Allu saar · Näe rohkem »

Carl Friedrich Wilhelm Russwurm

Carl Friedrich Wilhelm Russwurm (25. november 1812 Ratzeburg, Saksamaa – 5. veebruar 1883 Tallinn) oli saksa rahvusest Eesti ajaloolane, etnograaf ja folklorist.

Uus!!: Rammu saar ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm · Näe rohkem »

Eesti 2000. aasta rahvaloendus

2000.

Uus!!: Rammu saar ja Eesti 2000. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Eesti 2011. aasta rahvaloendus

Eesti 2011.

Uus!!: Rammu saar ja Eesti 2011. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Rammu saar ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Rammu saar ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus

"Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus" (originaalis "Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö") on Carl Russwurmi 1855.

Uus!!: Rammu saar ja Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus · Näe rohkem »

Harilik kadakas

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Rammu saar ja Harilik kadakas · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Rammu saar ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik pihlakas

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Rammu saar ja Harilik pihlakas · Näe rohkem »

Harju kreis

Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.

Uus!!: Rammu saar ja Harju kreis · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Rammu saar ja Harjumaa · Näe rohkem »

Hülgepüük

Inuitid hülgejahil Hülgepüük (ka hülgeküttimine, hülgejaht) on jahinduse haru, mis seisneb hüljeste küttimises.

Uus!!: Rammu saar ja Hülgepüük · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Rammu saar ja Hektar · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Rammu saar ja Järv · Näe rohkem »

Jõelähtme kihelkond

Jõelähtme kirik Jõelähtme kihelkond (lühend Jõe, saksa keeles Kirchspiele Jegelecht) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast idas ja Eestimaa kubermangus Harju kreisis.

Uus!!: Rammu saar ja Jõelähtme kihelkond · Näe rohkem »

Jõelähtme vald

Jõelähtme vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast idas.

Uus!!: Rammu saar ja Jõelähtme vald · Näe rohkem »

Kaberneem

Kaberneem (ka Neemeots) on neem Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kaberneeme külas Kaberneeme poolsaare tipus.

Uus!!: Rammu saar ja Kaberneem · Näe rohkem »

Kalapüük

Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.

Uus!!: Rammu saar ja Kalapüük · Näe rohkem »

Küürvaal

Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.

Uus!!: Rammu saar ja Küürvaal · Näe rohkem »

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

Uus!!: Rammu saar ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Kodasoo mõis

Kodasoo mõis (saksa keeles Kotzum) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Rammu saar ja Kodasoo mõis · Näe rohkem »

Kolga laht

Kolga laht on laht Harjumaal Kuusalu vallas, Soome lahe mereosa.

Uus!!: Rammu saar ja Kolga laht · Näe rohkem »

Kudusäär

Kudusäär (ka Loode ots) on neem (maasäär) Harju maakonnas Rammu saare loodetipus.

Uus!!: Rammu saar ja Kudusäär · Näe rohkem »

Kukemari

259x259px Kukemari (Empetrum L.) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.

Uus!!: Rammu saar ja Kukemari · Näe rohkem »

Kuusalu kihelkond

Kuusalu kirik Kuusalu kihelkond (lühend Kuu, saksa keeles Kirchspiel Kusal) oli ajalooline kihelkond Harjumaa idaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Rammu saar ja Kuusalu kihelkond · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Rammu saar ja Liiv · Näe rohkem »

Maagaas

Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Rammu saar ja Maagaas · Näe rohkem »

Maasäär

Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.

Uus!!: Rammu saar ja Maasäär · Näe rohkem »

Matkarada

Viru raba matkarada päikesetõusul Matkarada on looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud, tavaliselt jalgsi liikumiseks mõeldud matkatee.

Uus!!: Rammu saar ja Matkarada · Näe rohkem »

Nael (massiühik)

Nael (rahvusvaheline tähis lb, lühend ladinakeelsest sõnast libra 'kaal') on SI-süsteemi väline massi mõõtühik.

Uus!!: Rammu saar ja Nael (massiühik) · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis

Nõukogude okupatsioon Eestis ehk Vene okupatsioon oli aastatel 1918–1919, 1940–1941 ja 1944–1991 toimunud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimine Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liidu poolt.

Uus!!: Rammu saar ja Nõukogude okupatsioon Eestis · Näe rohkem »

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Uus!!: Rammu saar ja Paju · Näe rohkem »

Põhjatarn

Põhjatarn (Carex mackenziei) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Rammu saar ja Põhjatarn · Näe rohkem »

Prangli

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.

Uus!!: Rammu saar ja Prangli · Näe rohkem »

Rammu

Rammu on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.

Uus!!: Rammu saar ja Rammu · Näe rohkem »

Rammu kalmistu

Rammu kalmistu (august 2015) Rammu (saare) kalmistu on kalmistu Rammu saarel Kuusalu kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jõelähtme vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Rammu saar ja Rammu kalmistu · Näe rohkem »

Rändrahn

migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.

Uus!!: Rammu saar ja Rändrahn · Näe rohkem »

Rebane

Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.

Uus!!: Rammu saar ja Rebane · Näe rohkem »

Riigimetsa Majandamise Keskus

Kakerdaja raba RMK sildiga Rebastemäe õpperada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti ainus riigitulundusasutus.

Uus!!: Rammu saar ja Riigimetsa Majandamise Keskus · Näe rohkem »

Roostik

Matsalu roostik Roostik on kõrgete kaldaveetaimede ehk helofüütide kooslus.

Uus!!: Rammu saar ja Roostik · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Rammu saar ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Rammu saar ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Rammu saar ja Saksa keel · Näe rohkem »

Salvkaev

Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis rajatakse maapinda, käsitsi labidaga kaevates või ekskavaatoriga.

Uus!!: Rammu saar ja Salvkaev · Näe rohkem »

Sääreots (Harju maakond)

Sääreots (ka Vesisäär) on neem Harju maakonnas Rammu saare kagutipus.

Uus!!: Rammu saar ja Sääreots (Harju maakond) · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Rammu saar ja Soome · Näe rohkem »

Soomerootslased

Ametlikult ükskeelsed vallad, kus peaaegu kogu elanikkond on rootsikeelne Soomerootslased (soome keeles suomenruotsalaiset) on rootsi keelt emakeelena kõnelevad Soome sünnipärased elanikud.

Uus!!: Rammu saar ja Soomerootslased · Näe rohkem »

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Uus!!: Rammu saar ja Soomlased · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Rammu saar ja Soontaimed · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Rammu saar ja Tallinn · Näe rohkem »

Tuletorn

Tahkuna tuletorn Hiiumaal. Tuletorn maailma lõpus Argentinas Ushuaias. Keri tuletorni tuli. Tuletorn ehk majakas on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline ehitis kaldal või madalas vees.

Uus!!: Rammu saar ja Tuletorn · Näe rohkem »

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Uus!!: Rammu saar ja Vabadusrist · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Rammu saar ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Veski

Seidla tuuleveski. 2016. aasta veebruar. Tänapäevased veskid on suuresti automatiseeritud Veski (ka jahuveski) on ehitis või ettevõte, kus teravilja jahvatatakse.

Uus!!: Rammu saar ja Veski · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: Rammu saar ja 1564 · Näe rohkem »

1570

1570.

Uus!!: Rammu saar ja 1570 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Rammu saar ja 1710 · Näe rohkem »

1715

1715.

Uus!!: Rammu saar ja 1715 · Näe rohkem »

1737

1737.

Uus!!: Rammu saar ja 1737 · Näe rohkem »

1768

1768.

Uus!!: Rammu saar ja 1768 · Näe rohkem »

1798

1798.

Uus!!: Rammu saar ja 1798 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Rammu saar ja 18. sajand · Näe rohkem »

1851

1851.

Uus!!: Rammu saar ja 1851 · Näe rohkem »

1895

1895.

Uus!!: Rammu saar ja 1895 · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Rammu saar ja 1921 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Rammu saar ja 1922 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Rammu saar ja 1944 · Näe rohkem »

1952

1952.

Uus!!: Rammu saar ja 1952 · Näe rohkem »

1984

1984.

Uus!!: Rammu saar ja 1984 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »