Kiiremini kui brauser!
128 suhted: Antonio Possevino, Armin Tuulse, Avignon, Ērgļi vasallilinnus, Bartholomäus Savijerwe, Bērzaune, Bērzaune vasallilinnus, Bologna ülikool, Bruiningk, Campenhausen, Dietrich Damerow, Dole piiskopilinnus, Dolen, Eduard Philipp Körber, Ehitismälestis, Elva vald, Engelbert von Dolen, Euroopa, Felix von Berg, Friedrich von Pernstein, Gavel, Georg von Tiesenhausen, Gotthard Kettler, Gustav II Adolf, Hermann von Buxhövden, Juhan Kreem, Karula, Kastell, Kavilda vasallilinnus, Keel ja Kirjandus, Konguta vasallilinnus, Krievciemsi vasallilinnus, Kriimani mõis, Lüneburg, Liina Lukas, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Otepää, Otepää muinaslinnus, Otepää piiskopilinnus, Paavst, Poola, Poola kuningas, Puhja, Rannu, Rannu kihelkond, Rannu kirik, Rannu mõis, Raudkivi, Rõngu kirik, ..., Rõngu vasallilinnus, Riia peapiiskopkond, Rootsi kuningas, Rosen, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saksa keel, Sangaste, Sivers, Soontaga mõis, Stefan Batory, Stockholm, Tartu, Tartu kreis, Tartu maakond, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tellis, Theoderic de Bekeshovede, Tiesenhausen, Uno Hermann, Vana-Puka mõis, Võnnu kihelkond, Võrtsjärv, Vitaalivennad, Wilhelm Modenast, Zygmunt III Waza, 1223, 1224, 1225, 1226, 1288, 1304, 1323, 1336, 1341, 1347, 1396, 1400, 1438, 1439, 1466, 1470, 1471, 1520, 1525, 1527, 1528, 1529, 1530, 1538, 1541, 1546, 1553, 1555, 1556, 1558, 1559, 1571, 1577, 1582, 1585, 1588, 1600, 1613, 1626, 1627, 1628, 1681, 1743, 1770, 1775, 1839, 1867, 1903, 1930, 1970, 1973. Laienda indeks (78 rohkem) »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »
Avignon
Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Avignon · Näe rohkem »
Ērgļi vasallilinnus
Ērgļi vasallilinnus (eesti Erla, saksa Erlaa, Erlaa an der Oger) oli vasallilinnus Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Ērgļi vasallilinnus · Näe rohkem »
Bartholomäus Savijerwe
Bartholomäus Savijerwe (ka Sawijerwe, Sawijerw; ? – 1459) oli Tartu piiskop aastail 1441–1459.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Bartholomäus Savijerwe · Näe rohkem »
Bērzaune
Bērzaune on küla (vidējciems) Lätis Madona piirkonnas Bērzaune vallas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Bērzaune · Näe rohkem »
Bērzaune vasallilinnus
Linnuse territooriumil olev tornivare, ilmselt ümara suurtükitorni oma. U. 2010. aastal Berzaune vasallilinnus (eesti Bersoni, saksa Bersohn, vene Berzon) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Sesviina (Cesvaine) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Bērzaune vallas (Bērzaunes pagasts), Bērzaune asulas, Bērzaune jõe ülemjooksu vasakkaldal, Bērzaune luteri kirikust 350 m lõunas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Bērzaune vasallilinnus · Näe rohkem »
Bologna ülikool
Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suuremaid ülikoole Itaalias.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Bologna ülikool · Näe rohkem »
Bruiningk
Bruiningk (varem Brüning) (vene keeles Брюнинг) oli Lübeckist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Bruiningk · Näe rohkem »
Campenhausen
Campenhauseni suguvõsa aadlivapp Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp Campenhausen (varem ka Kamphusen ja Kampfhausen) (vene keeles Кампенгаузен) on Lübeckist pärit Rootsi, Liivimaa ja Venemaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Campenhausen · Näe rohkem »
Dietrich Damerow
Dietrich III Damerow (surnud umbes 1410) oli Tartu piiskop aastatel 1379–1400.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Dietrich Damerow · Näe rohkem »
Dole piiskopilinnus
Salaspilsi piirkonna vapp Dole piiskopilinnus (eesti Daali, saksa Dahlen, Dahlholm) oli Riia peapiiskopi toomkapiitlile kuulunud linnus Lätis, Väina (Daugava) jõe Dole saarel (Doles sala), mis jääb administratiivselt Salaspilsi piirkonna (Salaspils novads) Salaspilsi valda (Salaspils pagasts).
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Dole piiskopilinnus · Näe rohkem »
Dolen
Dolen oli Eestimaa vasallisuguvõsa ja hilisem aadlisuguvõsa.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Dolen · Näe rohkem »
Eduard Philipp Körber
Eduard Philipp Körber Eduard Philipp Körber (17. juuni 1770 Tori – 12. veebruar 1850 Tartu) oli Liivimaa vaimulik.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Eduard Philipp Körber · Näe rohkem »
Ehitismälestis
Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Ehitismälestis · Näe rohkem »
Elva vald
Elva vald on 2.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Elva vald · Näe rohkem »
Engelbert von Dolen
Engelbert von Dolen (? – 3. september 1347) oli vaimulik.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Engelbert von Dolen · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Euroopa · Näe rohkem »
Felix von Berg
Felix Johannes von Berg (24. juuni (ukj 6. juuli) 1868 – 18. veebruar 1932) oli põllumees ja mõisnik.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Felix von Berg · Näe rohkem »
Friedrich von Pernstein
Friedrich von Pernstein (umbes 1270 – 1341) oli Riia peapiiskop aastatel 1304–1341.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Friedrich von Pernstein · Näe rohkem »
Gavel
Gavel on Rootsist Gävlest pärit aadlisuguvõsa, Cederschiöldi suguvõsa haru.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Gavel · Näe rohkem »
Georg von Tiesenhausen
Georg von Tiesenhausen (surnud 2. oktoobril 1530) oli Tallinna piiskop 1525–1530 ja Saare-Lääne piiskop 1527–1530.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Georg von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hermann von Buxhövden
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Hermann von Buxhövden · Näe rohkem »
Juhan Kreem
Juhan Kreem (sündinud 26. juunil 1971) on eesti ajaloolane ja arhivaar.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Juhan Kreem · Näe rohkem »
Karula
Karula on küla Valgamaal Valga vallas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Karula · Näe rohkem »
Kastell
Kastell on linnusetüüp, kus peamist kaitseülesannet täidab ristkülikukujuliselt paiknev ringmüür.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Kastell · Näe rohkem »
Kavilda vasallilinnus
Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Kavilda vasallilinnus · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Konguta vasallilinnus
Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Konguta vasallilinnus · Näe rohkem »
Krievciemsi vasallilinnus
Krievciemsi vasallilinnus (eestipäraselt Veneküla, läti keeles "Krievciems" – 'moskvalaste küla', 'moskoviitide küla', saksa keeles Ruschendorf, Russendorf) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Varieši vallas (Variešu pagasts), Krievciemsi asulas, Aiviekste (Ewst) jõe alamjooksu vasakul ehk lõunakaldal, u 50 m kaugusel endisest Krievciemsi mõisast.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Krievciemsi vasallilinnus · Näe rohkem »
Kriimani mõis
Kriimani mõisa peahoone esikülg 2017. aastal Kriimani mõisa peahoone tagakülg 2017. aastal Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Kriimani mõis · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Lüneburg · Näe rohkem »
Liina Lukas
Liina Lukas (kuni 1989 Liina Tamm; sündinud 5. augustil 1970 Rakveres) on eesti kirjandusteadlane ja tõlkija.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Liina Lukas · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Otepää
Otepää (varem Nuustaku) on linn Valga maakonnas Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Otepää · Näe rohkem »
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Otepää piiskopilinnus · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Paavst · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Poola · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Puhja
Puhja on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Puhja · Näe rohkem »
Rannu
Rannu on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rannu · Näe rohkem »
Rannu kihelkond
Rannu Püha Martini kirik Rannu kihelkond (lühend Ran; saksa keeles Kirchspiel Randen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rannu kihelkond · Näe rohkem »
Rannu kirik
Rannu kirik Rannu kirik (ka: Rannu Püha Martini kirik) on kirik Tartu maakonnas Elva vallas Neemiskülas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rannu kirik · Näe rohkem »
Rannu mõis
Rannu mõis (saksa keeles Schloß Randen) oli rüütlimõis Rannu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rannu mõis · Näe rohkem »
Raudkivi
Maakividest ja tellistest Mooste mõisa piirdemüür ja värav Raudkivi ehk maakivi on rahvapärane nimetus Eestis rändkividena leiduvate kristalsete kivimite kohta, mida on kasutatud ehitusmaterjalina.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Raudkivi · Näe rohkem »
Rõngu kirik
Rõngu kirik Rõngu kirik Rõngu Mihkli kirik on kirik Tartu maakonnas Elva vallas Rõngu alevikus.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rõngu kirik · Näe rohkem »
Rõngu vasallilinnus
Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rosen
Rosen on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rosen · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sangaste
Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas Otepää vallas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Sangaste · Näe rohkem »
Sivers
Sivers on mitme aadlisuguvõsa nimi.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Sivers · Näe rohkem »
Soontaga mõis
Soontaga mõis (saksa keeles Sontack, ka 1439 Sontacke, 1518 Sodatz, 1585 Sotak) oli metsamõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Soontaga mõis · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Stockholm · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Tartu kreis · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tartu piiskop
Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Tellis · Näe rohkem »
Theoderic de Bekeshovede
Theoderic de Bekeshovede (ka Theoderic(h) von Buxhövden, von Buxhoeveden, de Bikeshoved, Theoderic(h) de Raupe, de Raupena, de Rope, de Ropa, von der Ropp) oli Riia piiskopi Alberti vend, Idumea foogt, oma teise venna piiskop Hermanni vasall Ugandis ning de Rope'de (von der Ropp) mõisnikusoo rajaja.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Theoderic de Bekeshovede · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Uno Hermann
Uno Hermann (17. märts 1922 Tartu – 4. detsember 2005 Tartu) oli eesti geodeet ja koduloolane.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Uno Hermann · Näe rohkem »
Vana-Puka mõis
Vana-Puka mõis (saksa keeles Alt-Bockenhof, varem Bockenhof, Buxhövdenshof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Vana-Puka mõis · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Vitaalivennad
Vitaalivennad (ladina keelest victus, ’elatis, toiduained’) olid 14.–15.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Vitaalivennad · Näe rohkem »
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »
Zygmunt III Waza
Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja Zygmunt III Waza · Näe rohkem »
1223
1223.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1223 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1224 · Näe rohkem »
1225
1225.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1225 · Näe rohkem »
1226
1226.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1226 · Näe rohkem »
1288
1288.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1288 · Näe rohkem »
1304
1304.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1304 · Näe rohkem »
1323
1323.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1323 · Näe rohkem »
1336
1336.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1336 · Näe rohkem »
1341
1341.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1341 · Näe rohkem »
1347
1347.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1347 · Näe rohkem »
1396
1396.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1396 · Näe rohkem »
1400
1400.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1400 · Näe rohkem »
1438
1438.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1438 · Näe rohkem »
1439
1439.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1439 · Näe rohkem »
1466
1466.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1466 · Näe rohkem »
1470
1470.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1470 · Näe rohkem »
1471
1471.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1471 · Näe rohkem »
1520
1520.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1520 · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1525 · Näe rohkem »
1527
1527.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1527 · Näe rohkem »
1528
1528.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1528 · Näe rohkem »
1529
1529.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1529 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1530 · Näe rohkem »
1538
1538.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1538 · Näe rohkem »
1541
1541.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1541 · Näe rohkem »
1546
1546.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1546 · Näe rohkem »
1553
1553.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1553 · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1555 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1556 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1559 · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1571 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1585
1585.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1585 · Näe rohkem »
1588
1588.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1588 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1600 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1613 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1626 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1627 · Näe rohkem »
1628
1628.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1628 · Näe rohkem »
1681
1681.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1681 · Näe rohkem »
1743
1743.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1743 · Näe rohkem »
1770
1770.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1770 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1775 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1839 · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1867 · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1903 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1930 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1970 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Rannu vasallilinnus ja 1973 · Näe rohkem »
